JW subtitle extractor

Tere, armsad vennad ja õed!
On hea meel teid tervitada.
Selles saates räägime,
kuidas piibli põhimõtted
aitavad meil teha häid otsuseid.
Kõigepealt aga räägime,
mida toredat on vahepeal toimunud. 
Hiljuti peeti kaks erikokkutulekut. 
Üks neist toimus Boliivias Santa Cruzis
kuupäevadel 23–25 mai.
See oli suurim kokkutulek,
mis Boliivias eales peetud.
Kokkutulekule saabus üle 1900 delegaadi
umbes kümnest riigist.
Kohalolijate tipparv oli 19 233
ja 277 inimest lasi end ristida. 
Seejärel, 13.–15. juunini,
peeti erikokkutulek Albaanias Tiranas.
Kohalolijate tipparv oli 8987,
nende hulgas peaaegu 2000 delegaati 17 riigist.
Ka Albaanias pole kunagi varem peetud
nii suurt üldkokkutulekut,
ja 83 lasi end ristida. 
Kui tore on näha vendi ja õdesid
Jehoovat üheskoos teenimas!
Sellised sündmused viivad meie mõtted
piiblikohale Laul 133:1.
Nüüd aga arutame, kuidas me saaksime
kristlastena teha häid otsuseid,
kasutades selleks piibli põhimõtteid, ilma et
meil oleks iga asja kohta vaja eraldi reeglit. 
Ma toon selle kohta ühe näite.
Kui me olime lapsed, kehtestasid vanemad
meie kaitsmiseks mitmeid reegleid.
Näiteks võisid nad öelda:
„Hoia alati mu käest kinni, kui me üle tee lähme.”
See reegel oli selleks,
et meiega midagi halba ei juhtuks.
Kui saime vanemaks, ei pidanud me enam
ema või isa käest kinni hoidma.
Kas tee ületamine muutus ohutumaks?
Ei.
Aga me õppisime ise liiklust jälgima
ja teed ohutult ületama.
Oleks ju üsna kummaline,
kui 30-aastane elujõuline mees
hoiaks ikka veel teed ületades
ema käest kinni. 
Samamoodi ei vaja küps kristlane
iga olukorra kohta reeglit.
Selle asemel püüame igas olukorras mõelda,
millised piibli põhimõtted sellega seotud on.
Kui olukorraga pole seotud
ühtki otsest piibli käsku,
lähtume otsuseid tehes
piibli põhjal treenitud südametunnistusest. 
Mõtleme näiteks erinevate
sümbolite ja kommete peale,
mille juured võivad olla valereligioonis.
Meie vennad ja õed elavad
rohkem kui 240 maal.
Kas sa suudad ette kujutada, kui paljude eri
sümbolite ja kommetega nad kokku puutuvad?
Mille põhjal otsustada, kas mingi
sümbol või komme on sobilik või mitte? 
Räägime kolmest peamisest põhimõttest. 
Esiteks, mida Jehoova seoses sellega tunneb?
Tekstis 2. Korintlastele 6:17
annab Jehoova selge juhise.
See salm toob selgelt välja,
et kristlasel tuleb hoiduda kõigest,
igast sümbolist ja kombest,
mis on seotud valereligiooni või spiritismiga. 
Teiseks, kuidas mõjutaks minu otsus
minu usukaaslasi?
Roomlastele 14, salmid 19 ja 21
tuletavad meile meelde.
Isegi kui mingi sümbol või komme
pole otseselt vale,
tuleks meil mõelda sellele,
kuidas teised koguduses sellesse suhtuvad.
Me ei tahaks kunagi teha midagi,
mis võiks riivata meie kallist venda või õde.
Samal ajal peab küps kristlane lugu
teiste õigusest langetada otsuseid
oma piibli põhjal õpetatud
südametunnistuse alusel. 
Kolmandaks,
mida tähendab mingi sümbol või komme
teistele inimestele, kes elavad minu kandis?
Piibli põhimõte?
1. Korintlastele 9:20, 21 ja 23.
Siin on kirjas põhimõte,
et meil tuleks mõelda sellele,
kuidas teised inimesed asjasse suhtuvad.
On väga oluline teada,
kuidas mingisse sümbolisse või kombesse
suhtutakse riigis, kus me elame.
Midagi, mis on meie kultuuris äärmiselt riivav,
võib olla kuskil mujal maailmas, teises kultuuris,
täiesti tavaline ja süütu. 
1976. aastal esitati ajakirjas Ärgake!
üks oluline küsimus.
Ja pane nüüd tähele,
mis seal edasi öeldakse.
Artiklis toodi näiteid levinud sümbolitest,
mida kunagi seostati ebajumalakummardamisega,
kuid millel tänapäeval
sellist tähendust enam ei ole.
Näiteks mainiti seal muuhulgas südant,
liilia motiivi fleur-de-lis’d ja granaatõuna. 
Artikli lõpus anti praktilist nõu.
Need on head nõuanded, kas pole!
Sama kehtib ka kommete kohta.
Ka nende tähendus võib ajas muutuda. 
2000. aasta 8. jaanuari Ärgake! numbris
ilmus artikkel, mille pealkiri oli
„Tasakaalukas vaade levinud kommetele”.
Seal öeldi:
Seejärel toodi seal mitu näidet.
Mõned neist kommetest
võisid alguse saada valereligioonist.
Ometi öeldi artiklis:
Millised on mõned tavad tänapäeval?
Kas sa paned käe suu ette, kui haigutad?
Muistsel ajal tehti seda selleks, et haigutamise
ajal inimese hing kehast välja ei läheks.
Kas nii on see ka meie ajal?
Tänapäeval tehakse seda lihtsalt
viisakusest teiste vastu
ega omistata sellele
mingit spiritistlikku tähendust. 
Kuidas on lugu abielusõrmustega?
Mõned ajaloolased väidavad,
et abielusõrmustel on paganlik algupära.
Tänapäeval ei suhtu keegi
abielusõrmustesse selliselt.
Need on vaid märgiks,
et inimene on abielus. 
Heaks näiteks selle kohta,
kui tähtis on ka aeg mingi tegevuse jaoks,
on valgusketid.
Paljudele peetellastele siin Warwickis meeldib
kaunistada oma rõdusid valgete tulukestega,
välja arvatud aga novembris ja detsembris.
Miks mitte siis?
Sest selles piirkonnas seostatakse valguskette
otseselt jõuludega, mis on valereligiooni püha.
Seetõttu ei taha peetelipere liikmed
jätta isegi muljet,
et me peaksime seda
Jehoovale vastuvõetamatut püha. 
Veel üks näide on tervisejoomine
või klaaside kokkulöömine.
Jehoova tunnistajad on aastaid
seda tava vältinud,
kuna arvatavasti on selle juured valereligioonis.
Tänapäeval aga ei peeta tervisejoomist
ega klaaside kokkulöömist
enamikes paikades enam usuliseks žestiks.
See on lihtsalt üks tore komme. 
Juhtiv kogu on selle asja peale mõelnud
ja selle pärast palvetanud ning jõudnud otsusele,
et seoses tervisejoomisega või klaaside
kokkulöömisega pole tarvis teha mingit reeglit.
Igal kristlasel tuleks kasutada neid põhimõtteid,
mida me selles saates arutasime,
ja oma südametunnistust,
et teha selles asjas isiklik otsus. 
Mida see siis tähendab?
Kas see tähendab, et tervisejoomine on nüüd
igati okei, igal ajal ja igas olukorras?
Muidugi mitte.
Me tahame öelda vaid seda,
et selle kohta ei ole tarvis teha reeglit.
Igal kristlasel tuleb juhinduda piibli põhimõtetest
ja oma südametunnistusest,
et igas olukorras õige otsus teha. 
On raske isegi ette kujutada kõiki olukordi,
mis Jehoova teenijatel rohkem kui
240 maal ette võivad tulla.
Seega kas pole mitte tore, et Jehoova on
andnud meile need piibli põhimõtted? 
Kordame veel need lühidalt üle. 
Esimene ja kõige tähtsam –
me armastame Jehoovat,
me tahame alati teda rõõmustada.
Võiksime endalt näiteks küsida:  
„Mida Jehoova tunneb,
kui osalen selles tervisejoomises?
Kas see on seotud mõne religioosse
või rahvusliku pühaga.
Või on see lihtsalt üks viisakas žest, millega
väljendatakse sõprust või soovitakse head?” 
Teiseks, me armastame oma vendi-õdesid
ja ei tahaks neid mingilgi moel riivata.
Me arvestame nende tunnete
ja südametunnistusega. 
Ja kolmandaks, kuna me armastame
Jehoovat ja inimesi, tahame panna tähele,
kuidas inimesed meie kandis mingitesse
kommetesse ja tavadesse suhtuvad. 
Mida me selles saates õppisime?
Jehoova ei soovi meid koormata
lõputu hulga reeglitega.
Selle asemel on ta meile andnud
oma sõnas head põhimõtted.
Need aitavad meil teha seoses
sümbolite ja kommetega tarku otsuseid,
milles väljendub ka hoolivus teiste suhtes.
Väga oluline on ka arvestada
teiste südametunnistusega
ja oma isiklikke eelistusi
teistele mitte peale suruda.
Jehoova on andnud meile valikuvabaduse,
samuti tahame austada ka
teiste õigust ise otsustada. 
Kui püüame piibli põhimõtteid
hoolikalt oma elus järgida,
hoiame ühtsust
ja ei pane teisi komistama.
Just nagu Paulus ütles piiblitekstis
Efeslastele 4:13, on ka meie igaühe soov,
et me saavutaksime „ühtsuse usus
ja Jumala Poja põhjalikus tundmises,
täiskasvanu”, teisisõnu küpse inimese taseme,
„Kristuse täielikkusele vastava kasvu”.
Armsad vennad ja õed, ärge unustage,
et te olete meile kõik väga kallid.
Selline oli seekordne juhtiva kogu saade
Jehoova tunnistajate peakorterist. 

Juhtiva kogu 2025. aasta 4. saade
- 

Juhtiva kogu 2025. aasta 4. saade

Tere, armsad vennad ja õed!
On hea meel teid tervitada.
Selles saates räägime,
kuidas piibli põhimõtted
aitavad meil teha häid otsuseid.
Kõigepealt aga räägime,
mida toredat on vahepeal toimunud. 
Hiljuti peeti kaks erikokkutulekut. 
Üks neist toimus Boliivias Santa Cruzis
kuupäevadel 23–25 mai.
See oli suurim kokkutulek,
mis Boliivias eales peetud.
Kokkutulekule saabus üle 1900 delegaadi
umbes kümnest riigist.
Kohalolijate tipparv oli 19 233
ja 277 inimest lasi end ristida. 
Seejärel, 13.–15. juunini,
peeti erikokkutulek Albaanias Tiranas.
Kohalolijate tipparv oli 8987,
nende hulgas peaaegu 2000 delegaati 17 riigist.
Ka Albaanias pole kunagi varem peetud
nii suurt üldkokkutulekut,
ja 83 lasi end ristida. 
Kui tore on näha vendi ja õdesid
Jehoovat üheskoos teenimas!
Sellised sündmused viivad meie mõtted
piiblikohale Laul 133:1.
Nüüd aga arutame, kuidas me saaksime
kristlastena teha häid otsuseid,
kasutades selleks piibli põhimõtteid, ilma et
meil oleks iga asja kohta vaja eraldi reeglit. 
Ma toon selle kohta ühe näite.
Kui me olime lapsed, kehtestasid vanemad
meie kaitsmiseks mitmeid reegleid.
Näiteks võisid nad öelda:
„Hoia alati mu käest kinni, kui me üle tee lähme.”
See reegel oli selleks,
et meiega midagi halba ei juhtuks.
Kui saime vanemaks, ei pidanud me enam
ema või isa käest kinni hoidma.
Kas tee ületamine muutus ohutumaks?
Ei.
Aga me õppisime ise liiklust jälgima
ja teed ohutult ületama.
Oleks ju üsna kummaline,
kui 30-aastane elujõuline mees
hoiaks ikka veel teed ületades
ema käest kinni. 
Samamoodi ei vaja küps kristlane
iga olukorra kohta reeglit.
Selle asemel püüame igas olukorras mõelda,
millised piibli põhimõtted sellega seotud on.
Kui olukorraga pole seotud
ühtki otsest piibli käsku,
lähtume otsuseid tehes
piibli põhjal treenitud südametunnistusest. 
Mõtleme näiteks erinevate
sümbolite ja kommete peale,
mille juured võivad olla valereligioonis.
Meie vennad ja õed elavad
rohkem kui 240 maal.
Kas sa suudad ette kujutada, kui paljude eri
sümbolite ja kommetega nad kokku puutuvad?
Mille põhjal otsustada, kas mingi
sümbol või komme on sobilik või mitte? 
Räägime kolmest peamisest põhimõttest. 
Esiteks, mida Jehoova seoses sellega tunneb?
Tekstis 2. Korintlastele 6:17
annab Jehoova selge juhise.
See salm toob selgelt välja,
et kristlasel tuleb hoiduda kõigest,
igast sümbolist ja kombest,
mis on seotud valereligiooni või spiritismiga. 
Teiseks, kuidas mõjutaks minu otsus
minu usukaaslasi?
Roomlastele 14, salmid 19 ja 21
tuletavad meile meelde.
Isegi kui mingi sümbol või komme
pole otseselt vale,
tuleks meil mõelda sellele,
kuidas teised koguduses sellesse suhtuvad.
Me ei tahaks kunagi teha midagi,
mis võiks riivata meie kallist venda või õde.
Samal ajal peab küps kristlane lugu
teiste õigusest langetada otsuseid
oma piibli põhjal õpetatud
südametunnistuse alusel. 
Kolmandaks,
mida tähendab mingi sümbol või komme
teistele inimestele, kes elavad minu kandis?
Piibli põhimõte?
1. Korintlastele 9:20, 21 ja 23.
Siin on kirjas põhimõte,
et meil tuleks mõelda sellele,
kuidas teised inimesed asjasse suhtuvad.
On väga oluline teada,
kuidas mingisse sümbolisse või kombesse
suhtutakse riigis, kus me elame.
Midagi, mis on meie kultuuris äärmiselt riivav,
võib olla kuskil mujal maailmas, teises kultuuris,
täiesti tavaline ja süütu. 
1976. aastal esitati ajakirjas Ärgake!
üks oluline küsimus.
Ja pane nüüd tähele,
mis seal edasi öeldakse.
Artiklis toodi näiteid levinud sümbolitest,
mida kunagi seostati ebajumalakummardamisega,
kuid millel tänapäeval
sellist tähendust enam ei ole.
Näiteks mainiti seal muuhulgas südant,
liilia motiivi <i>fleur-de-lis</i>’d ja granaatõuna. 
Artikli lõpus anti praktilist nõu.
Need on head nõuanded, kas pole!
Sama kehtib ka kommete kohta.
Ka nende tähendus võib ajas muutuda. 
2000. aasta 8. jaanuari Ärgake! numbris
ilmus artikkel, mille pealkiri oli
„Tasakaalukas vaade levinud kommetele”.
Seal öeldi:
Seejärel toodi seal mitu näidet.
Mõned neist kommetest
võisid alguse saada valereligioonist.
Ometi öeldi artiklis:
Millised on mõned tavad tänapäeval?
Kas sa paned käe suu ette, kui haigutad?
Muistsel ajal tehti seda selleks, et haigutamise
ajal inimese hing kehast välja ei läheks.
Kas nii on see ka meie ajal?
Tänapäeval tehakse seda lihtsalt
viisakusest teiste vastu
ega omistata sellele
mingit spiritistlikku tähendust. 
Kuidas on lugu abielusõrmustega?
Mõned ajaloolased väidavad,
et abielusõrmustel on paganlik algupära.
Tänapäeval ei suhtu keegi
abielusõrmustesse selliselt.
Need on vaid märgiks,
et inimene on abielus. 
Heaks näiteks selle kohta,
kui tähtis on ka aeg mingi tegevuse jaoks,
on valgusketid.
Paljudele peetellastele siin Warwickis meeldib
kaunistada oma rõdusid valgete tulukestega,
välja arvatud aga novembris ja detsembris.
Miks mitte siis?
Sest selles piirkonnas seostatakse valguskette
otseselt jõuludega, mis on valereligiooni püha.
Seetõttu ei taha peetelipere liikmed
jätta isegi muljet,
et me peaksime seda
Jehoovale vastuvõetamatut püha. 
Veel üks näide on tervisejoomine
või klaaside kokkulöömine.
Jehoova tunnistajad on aastaid
seda tava vältinud,
kuna arvatavasti on selle juured valereligioonis.
Tänapäeval aga ei peeta tervisejoomist
ega klaaside kokkulöömist
enamikes paikades enam usuliseks žestiks.
See on lihtsalt üks tore komme. 
Juhtiv kogu on selle asja peale mõelnud
ja selle pärast palvetanud ning jõudnud otsusele,
et seoses tervisejoomisega või klaaside
kokkulöömisega pole tarvis teha mingit reeglit.
Igal kristlasel tuleks kasutada neid põhimõtteid,
mida me selles saates arutasime,
ja oma südametunnistust,
et teha selles asjas isiklik otsus. 
Mida see siis tähendab?
Kas see tähendab, et tervisejoomine on nüüd
igati okei, igal ajal ja igas olukorras?
Muidugi mitte.
Me tahame öelda vaid seda,
et selle kohta ei ole tarvis teha reeglit.
Igal kristlasel tuleb juhinduda piibli põhimõtetest
ja oma südametunnistusest,
et igas olukorras õige otsus teha. 
On raske isegi ette kujutada kõiki olukordi,
mis Jehoova teenijatel rohkem kui
240 maal ette võivad tulla.
Seega kas pole mitte tore, et Jehoova on
andnud meile need piibli põhimõtted? 
Kordame veel need lühidalt üle. 
Esimene ja kõige tähtsam –
me armastame Jehoovat,
me tahame alati teda rõõmustada.
Võiksime endalt näiteks küsida:  
„Mida Jehoova tunneb,
kui osalen selles tervisejoomises?
Kas see on seotud mõne religioosse
või rahvusliku pühaga.
Või on see lihtsalt üks viisakas žest, millega
väljendatakse sõprust või soovitakse head?” 
Teiseks, me armastame oma vendi-õdesid
ja ei tahaks neid mingilgi moel riivata.
Me arvestame nende tunnete
ja südametunnistusega. 
Ja kolmandaks, kuna me armastame
Jehoovat ja inimesi, tahame panna tähele,
kuidas inimesed meie kandis mingitesse
kommetesse ja tavadesse suhtuvad. 
Mida me selles saates õppisime?
Jehoova ei soovi meid koormata
lõputu hulga reeglitega.
Selle asemel on ta meile andnud
oma sõnas head põhimõtted.
Need aitavad meil teha seoses
sümbolite ja kommetega tarku otsuseid,
milles väljendub ka hoolivus teiste suhtes.
Väga oluline on ka arvestada
teiste südametunnistusega
ja oma isiklikke eelistusi
teistele mitte peale suruda.
Jehoova on andnud meile valikuvabaduse,
samuti tahame austada ka 
teiste õigust ise otsustada. 
Kui püüame piibli põhimõtteid
hoolikalt oma elus järgida,
hoiame ühtsust
ja ei pane teisi komistama.
Just nagu Paulus ütles piiblitekstis
Efeslastele 4:13, on ka meie igaühe soov,
et me saavutaksime „ühtsuse usus
ja Jumala Poja põhjalikus tundmises,
täiskasvanu”, teisisõnu küpse inimese taseme,
„Kristuse täielikkusele vastava kasvu”.
Armsad vennad ja õed, ärge unustage,
et te olete meile kõik väga kallid.
Selline oli seekordne juhtiva kogu saade
Jehoova tunnistajate peakorterist. 


-