JW subtitle extractor

Rilatóriu di Grupu Enkaregadu di Óbra di 2025 — Nunbru 6

Video Other languages Share text Share link Show times

Nhos é ben-vindu!
Nu sta kontenti di ben da nhos
alguns informason ki ta da nhos koraji.
Désdi nos últimu rilatóriu,
fazedu dôs kongrésu spesial:
un na Harare, na Zimbabwe,
i un na Colombo, na Sri Lanka.
Más di 64.600 algen sisti kes kongrésu li,
i 1.330 algen batizadu.
Más di 7 mil irmons ku irmans di más di 20 país bai sisti.
Apartir di 2026 nu ta ben dexa di fla “kongrésu spesial”
i nu ta fika ta fla “kongrésu internasional.”
Nu ta ben ten kongrésus internasional tudu anu.
Sima dja nu flaba na kel últimu rilatóriu,
na 2026 nu ta ben faze 19 kongrésu internasional na mundu interu.
Kes irmon ki konvidadu ta bai gosta di sai na pregason,
sta djuntu ku kes irmon i irmans di kel lugar
i faze otus kuza diferenti.
Na agostu di 2025,
abridu novu muzeu na Betel di Europa Sentral
ki ta fika na Selters, na Alimanha.
Nu ben odja!
Párti más inportanti di muzeu é kel aprizentason di Bíblia ku téma:
“Lus kumesa ta brilha — Stória di Bíblia na Alimanha.”
Kel aprizentason spesial li
ta konta stória di Bíblia na Alimanha.
Tanbê el ta mostra modi ki trabadju di kes tradutor
djuda txeu otus tradutor.
Txeu di kes Bíblia ki ten la
dja ten un monti anu ki inprimidu,
pur isu, es é interesanti i spesial.
Kes algen ki ta bai vizita ta bai odja modi ki na komésu
Bíblia inprimidu na Latin
i dipôs el kumesa ta inprimidu na língua di Alimanha.
Kel muzeu tanbê ta splika modi ki tudu trabadju ki fazedu
pa inprimi Bíblia na alemon,
djuda pa otus tradutor na Europa
traduzi i inprimi Bíblia na ses língua tanbê.
Kel muzeu tanbê mostradu na notísias
i es splika modi ki pesoas pode prende sobri Bíblia na alemon.
Nu ta konvida-u pa bu vizita es novu muzeu li
na Betel di Europa Sentral.
Bu pode marka un vizita na jw.org.
Pa nos ki ta sirbi Jeová,
Bíblia é más di ki sô un párti inportanti di stória.
El é más di ki sô un bon livru.
Nu meste di orientason di Jeová sima nu ta meste di kumida,
ropa, i un lugar suguru pa vive.
É si ki Jeová kria-nu.
Jizus mostra kel-li klaru kantu ki el fla
kes palavra ki sta na Mateus 5:3:
“Filís é kes ki sabe ma es meste di Deus,
pamodi Reinu di séu é pa es.”
Pa nu ser filís di verdadi,
nu ten ki rekonhese ma nu meste ser amigu di Jeová
i kontinua ta kunfia na el.
Kes palavra orijinal ki uzadu na kel versiklu li,
ta da ideia di un algen ki ta pidi zimóla
ki sta meste di ajuda.
Imajina un algen ki ta pidi zimóla,
ki tene ropa tudu stragadu
i ka tene kuazi nada pa kume.
El ta xinta déntu di sol kenti
i di noti el ta sta ku txeu friu.
Kel algen li sabe ma el meste di ajuda
pa el kontinua bibu i fika fórti.
Pur isu, el ta pidi ajuda.
Kuzê ki nu ta prende di kel izénplu li?
Kes ki sabe ma es meste di Deus ta pidi se ajuda
i es ta obi ku el.
Ki kualidadis nu meste ten
si nu krê pa Jeová kontinua ta orienta-nu?
Nu ben odja kuzê ki nu ta prende di stória di kel mudjer di Finísia.
Nu ta atxa-l na Mateus 15:22-28.
Odja modi ki kel mudjer li txiga na Jizus
i el pidi-l ajuda.
Li ta fla:
“Un mudjer finísia ki ta moraba la,
txiga na el i el grita:
‘Sinhor, Fidju di Davidi, ten péna di mi.
Nha fidju-fémia tene un dimóni ki sta tormenta-l dimás.’
Má Jizus ka fla-l nada.
Pur isu, se disiplus ben i es pidi-l:
‘Manda-l se kaminhu, pamodi el sta kontinua ta grita nos tras.’
El responde:
‘N mandadu sô pa kes ovelha di kaza di Israel ki sta perdedu.’
Má, kel mudjer ben, el inbaxa se frenti i el fla-l:
‘Sinhor, djuda-m!’
El responde: ‘É ka dretu tra pon di fidjus i da-l pa katxorinhus.’
Kel mudjer fla-l: ‘Sin, Sinhor,
má tanbê kes katxorinhu ta kume kes réstu ki ta kai di méza di ses dónu.’
Nton Jizus responde-l:
‘Ó mudjer, bu fé é grandi;
pa kontise ku bo sima bu krê.’
I se fidju-fémia kuradu kel óra.”
Kel mudjer li éra di Finísia.
Má, el txiga na Jizus ta inplora-l pa el djuda-l:
“Ten pena di mi.”
Má na komésu Jizus ka responde-l.
Dipôs el fla:
“N mandadu sô pa kes ovelha di kaza di Israel ki sta perdedu.”
I dipôs, el uza un ilustrason ki ta konparaba
kel mudjer ku un katxorinhu.
Modi ki abo, bu ta reajiba?
Bu ta xintiba ma kel-li éra un ofénsa ô ti bu ta dizistiba?
Kel mudjer ka faze si.
Kel mudjer mostra três kualidadi bunitu
ki pode djuda-nu kontinua ta dexa Jeová orienta-nu.
El mostra umildadi, el kontinua ta pidi i el mostra fé.
Pamodi el éra umildi,
el ka diskuti, nen el ka fika ofendidu.
El seta se limitason i el kontinua ta pidi Jizus pa ten pena di el.
El kontinua ta pidi.
El kontinua ta faze kel-la ti mésmu
kantu disiplus di Jizus pidi-l pa el “manda-l se kaminhu.”
El tinha un fé fórti.
El tinha serteza ma Jizus ta djudaba el
sikrê Jizus daba el sô un bokadinhu di atenson.
Jizus fika txeu dimiradu ku fé ki kel mudjer tinha
ki el xinti vontadi di djuda-l.
Jizus kura se fidju-fémia sikrê el ka éra israelita.
Kel stória li ta inxina-nu ma Jeová i Jizus
sta ku vontadi di djuda kes algen
ki sabe ma es meste di Deus.
Sima kel mudjer, nu meste dizenvolve umildadi,
kontinua ta pidi i ten fé.
Na komésu, nu fla ma nu meste orientason di Jeová
sima nu ta meste di kumida, ropa i un lugar suguru pa vive.
Gósi nu ben odja modi ki Jeová ta da-nu
kel orientason ki nu ta meste pa nu ser filís.
Primeru, nu meste kontinua ta studa Palavra di Deus.
Antis di Jizus subi pa séu,
el fla apóstlu Pedru:
“Da nhas ovelhinha kumida.”
É kel-li ki Pedru faze.
Jeová ti mésmu uza-l pa el skrebe dôs karta ki fika ta faze párti di Bíblia.
Má Pedru tanbê tinha ki studaba Palavra di Deus.
Pur izénplu, el studa kes karta ki ta faze párti di Bíblia
ki apóstlu Paulu skrebe.
Pedru rekonhese ma alguns kuza ki Paulu skrebe éra “difísil di intende.”
Nu ta konkorda!
Má Pedru ka dizisti.
El tinha fé ma Jeová ta djudaba el intende
i obi ku kes kuza ki el staba ta prende na kes karta.
Sima Pedru, nos tanbê nu meste studa kes verdadi
ki sta na Palavra di Deus, tudu dia.
Nu meste prende gosta di studa kes verdadi di Bíblia
ki na komésu pode ser difísil di intende.
É klaru ki ta iziji ténpu i sforsu, má bale pena.
Es ta fortalese nos amizadi ku Jeová,
i es ta motiva-nu pa nu pâpia ku otus.
Dizenvolve kualidadis ki Jeová gosta!
Na Kolosensis 3:9, 10, apóstlu Paulu skrebe:
“Nhos duspi di kel manera di ser bédju ku ses kustumu.
I nhos bisti di kel manera di ser novu.”
Paulu tevi ki faze kel-li.
Antis di el bira kriston, el ta xatiaba faxi.
Atus 9:1 ta fla ma el staba tantu xatiadu ku kes disiplus di Jizus
ki el “staba ta amiasa kes disiplu di Sinhor i el staba ku gana di mata-s.”
Dipôs ki Saulu bira kriston, el sforsa txeu pa faze mudansas na vida.
Má kel sforsu ka fika pa la.
Paulu kontinua ta ‘sota se korpu’ i ta luta ku ses inperfeison.
I ku ajuda di Jeová,
Paulu konsigi faze kes mudansa ki el mesteba.
El bisti di kel manera di ser novu.
Nu meste faze mésmu kuza!
Ka ta inporta kantu ténpu dja nu ten ta sirbi Jeová,
nu meste kontinua ta sforsa.
Alvês nu pode fika dizanimadu pamodi
nu sforsa txeu pa nu faze mudansas
i pa nu imita Jeová, má dipôs nu ta fla ô faze un kuza ki el ka gosta.
Kuzê ki nu ta faze?
Nu ta kontinua ta bisti di kel manera di ser novu.
I Jeová ta kontinua ta da-nu kel ajuda ki nu meste.
Ten más un kuza ki nu meste faze si nu krê ten ajuda di Jeová
i ser filís di verdadi.
É kuzê?
Nu meste obi ku Jeová pa nu ten se proteson.
Rei Davidi pâpia sobri kel-li na Salmo 27:5.
Kantu el pâpia sobri Jeová, Davidi fla si:
‘Pamodi na dia di disgrasa, el ta proteje-m na se lugar di sukundi.
El ta sukundi-m na se ténda
i el ta pô-m riba di un rótxa altu.’
Óras ki Davidi ta obiba ku Jeová,
el ta protejeba el di kes ki ta fazeba pekadu di propózitu.
Má óras ki Davidi ka ta obiba ku lei di Deus,
Jeová ka ta protejeba el di kes mau rezultadu.
Nu ta imita Davidi si nu djobe orientason di Jeová
óras ki nu ta toma un disizon.
Alvês nu ta sufri txeu ka pamodi Jeová ka proteje-nu,
má pamodi nu toma mau disizon.
Mésmu ki nu obi ku Jeová alvês nu pode sufri pamodi otus motivu.
Kuzê ki nu ta faze dipôs?
Nu ta abri nos korason pa Jeová na orason.
I kuzê ki Jeová ta faze?
El ta proteje nos korason i nos pensamentu.
El ta proteje-nu di kalker kuza ki pode kaba ku nos fé.
Nu ta agradese Jeová pamodi el ta da-nu tudu kel ki nu meste
pa nu ser se amigu.
Grasas-a Jeová nu ten tudu kel ki nu meste
pa nu kontinua bibu i ser filís di verdadi!
Lenbra di kes palavra di Jizus na Mateus 5:3:
“Filís é kes ki sabe ma es meste di Deus.”
Pa djuda-nu lenbra di kuzê ki ta pô-nu ser filís di verdadi,
Mateus 5:3 skodjedu pa ser testu di anu pa 2026.
Nunka ka nu skese di kes palavra inportanti li:
“Filís é kes ki sabe ma es meste di Deus.”
Tanbê nu sta kontenti di fla nhos di un novu múzika
ki ten bazi na Mateus 5:3.
Se téma é: “Nu meste konxe Deus.”
Kel novu múzika bunitu li ta mostra nos dizeju
di kontinua ta fortalese nos fé i ta anda ku Jeová.
Nu sta ku gana di ben kanta kel múzika novu li
na kel runion anual ki sta pa ben.
El ta ben ser kántiku 162 di nos livru di kántiku.
Dja el sta disponível pa diskarega gósi na inglês i na otus língua.
Ka ta dura el ta ben sta disponível na más língua.
Nhos lenbra, nhas irmon:
Si nu krê pa Jeová orienta-nu, nu meste kontinua umildi,
kontinua ta pidi i ten un fé fórti na nos Deus, Jeová.
Si nu ten kes kualidadi bunitu li,
Jeová ta djuda-nu ser kada bês más se amigu.
I nu ta ser filís di verdadi.
Nhas irmons ku irmans, nu ta ama nhos di fundu di nos korason.
Kel-li é JW Broadcasting di Sédi Mundial di Tistimunhas di Jeová.