JW subtitle extractor

Tere!
Tänases saates
tuleb juttu sellest,
kuidas juhatada
piiblikursusi
raamatu „Mõttekas elu
nüüd ja igavesti” abil.
Kõigepealt aga mõned uudised.
Pärast meie viimast saadet
on toimunud veel kolm erikokkutulekut.
26.–28. detsembrini toimus
Jakartas Indoneesias teine erikokkutulek.
Samal nädalavahetusel toimus
erikokkutulek ka Togo pealinnas Lomés.
Ja 9.–11. jaanuarini toimus erikokkutulek
Uus-Meremaal Aucklandis.
See oli suurim kokkutulek,
mis Uus-Meremaal iial peetud.
Sellele kokkutulekule olid kutsutud
kõik Uus-Meremaa kogudused.
Seda pole tehtud viimase 50 aasta jooksul.
Kokkutulekupaiga töötajad kiitsid
taevani tuhandeid vabatahtlikke,
kes ettevalmistustöödes kaasa lõid.
Nad ütlesid, et nad pole mitte
kunagi varem midagi sellist näinud.
Kui nad staadionil ringi käisid,
siis kõik tervitasid neid lahkelt.
See, mida nad nägid ja tundsid,
ületas kõik nende ootused.
Nad ütlesid, et tahaks lausa
seda õhkkonda purki panna,
et seda teistele üritustele kaasa võtta.
Üks Indoneesia ametnik märkis:
„Jehoova tunnistajad on hästi organiseeritud.
Kuigi kohapeal oli eri rahvustest inimesi,
olid kõik nii lahked, soojad, siirad
ja naeratasid kogu aeg.”
Togo kokkutulekul avaldas staadionidirektorile
kord ja organiseeritus nii sügavat muljet, et ta ütles:
„Ega palju puudu ei jäänud,
kui oleksin ka koos teistega ristimas ära käinud.”
Nende kolme kokkutuleku peale kokku
oli kohalolijate tipparv 68 178.
Nende hulgas oli üle
8000 delegaadi 32 maalt.
Ja nii tore, et 703 inimest lasi end ristida.
Need kolm erikokkutulekut
jäid aga viimasteks.
Kuidas nii?
Nagu varem teatatud,
hakkame alates 2026. aastast
neid nimetama
rahvusvahelisteks kokkutulekuteks.
Esimesed kolm toimuvad 2026. aasta juunis.
1. jaanuar 2026
tähistab 50 aasta möödumist
ühest olulisest
organisatsioonilisest muudatusest.
Kuningriigi kuulutajate raamatus kirjeldati seda
kui märkimisväärseimat ümberkorraldust
Jehoova tunnistajate kaasaegses ajaloos.
Mis muudatus see oli?
Juhtiv kogu jaotati kuueks komiteeks.
Need on:
Kõik organisatsiooni ja koguduste
tegevused kõikjal üle maailma
läksid nende komiteede juhtimise alla.
1. veebruaril 1976
tegi juhtiv kogu sarnase muudatuse ka selles,
kuidas harubüroodes tööd juhitakse.
Kui varem juhtis harubüroo tegevust
üks vend, harubüroo sulane,
siis nüüd hakkas seda
tegema harubürookomitee,
kuhu kuulus vähemalt kolm
kogenud kogudusevanemat.
Jehoova õnnistus on olnud ilmselge.
Kui 1976. aastal oli
2,1 miljonit kuulutajat, siis nüüd,
50 aastat hiljem,
on kuulutajaid üle 9 miljoni.
Oleme väga tänulikud, et meie kogudusepea,
Jeesus, juhib meid nii hästi.
Ta suunab kuulutustööd
ja samuti juhtiva kogu tööd,
et hea sõnumiga võiks jõuda
võimalikult paljude inimesteni.
Hiljuti toimus meil hoogtöö,
kus jagasime ajakirja Vahitorn
pealkirjaga „Lõpp sõdadele. Kuidas?”.
Vennad ja õed üle maailma on öelnud,
et neile väga meeldis sel teemal inimestega
rääkida ja seda ajakirja neile pakkuda.
Ja kuna see teema on nii ajakohane,
siis see puudutas väga paljusid inimesi.
Meie üldsusele suunatud ajakirjad
on jätkuvalt head tööriistad kuulutustööl.
Igal aastal on meil kolm avalikkusele suunatud
Vahitorni ja kolm Ärgake! numbrit,
millele saame kuulutustööl
erilist tähelepanu pöörata.
Neid väljaandeid on kuulutustööl
hea kasutada nii vestluste alustamiseks
kui piiblikursuse vastu
huvi tekitamiseks.
Jaanuaris ja veebruaris on fookuses
Vahitorni number, mille pealkiri on
„Kas Jumal hoolib sinust?”.
Kuna maailmas toimub kohutavaid asju,
on see nii vajalik teema.
Paku siis julgelt seda ajakirja inimestele,
keda kuulutustööl kohtad.
Kui sul seda ajakirja pole,
siis saad selle kuningriigisaalist.
2021. aastal ilmus uus abivahend
piiblikursuste juhatamiseks:
„Mõttekas elu nüüd ja igavesti”.
Sellest ajast alates
on ristitud üle miljoni inimese.
Nagu Jeesus ette kuulutas,
tunnevad paljud tõe vastu huvi.
Kahtlemata on suur rõõm
juhatada piiblikursust kellegagi,
kes väga tahab tõde tundma õppida.
Milliseid juhendeid meile on antud selle kohta,
kuidas juhatada piiblikursust
raamatu „Mõttekas elu nüüd ja igavesti” abil?
2021. aastal anti välja blankett S-196
ehk juhend, kuidas kasutada kuulutustööl
väljaannet „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”.
Praktilisi nõuandeid selleks leiame
ka brošüürist „Õpeta armastusega”.
Sealt leiame lisa C pealkirjaga
„Piiblikursuse juhendaja meelespea”.
Samuti oleme nädalasisestel koosolekutel
ja Vahitorni artiklite abil õppinud,
kuidas seda uut põnevat
tööriista kasutada.
Nüüdseks oleme seda väljaannet kuulutustööl
juba mõned aastad kasutanud
ja seega väärtusliku kogemuse
võrra rikkamad.
Ja sellepärast tahaksimegi nüüd teiega jagada
mõningaid täiendavaid juhtnööre.
Arutame nelja punkti.
Esiteks, kui palju materjali
peaks iga nädal läbi võtma?
Teiseks, kas kõik videod
peaks ette mängima?
Kolmandaks, kuidas kasutada
alajaotist „Vaata lisa”?
Ja neljandaks, kuidas kohandada materjali
vastavalt õpilase vajadustele?
Esiteks, kui palju materjali
peaks iga nädal läbi võtma?
Kui võimalik, püüa iga nädal
uurida läbi üks õppetükk.
Muidugi sõltub see ka sellest,
millised on õpilase olud ja võimalused.
Miski, mis võib meid takistada
uurimast üks õppetükk nädalas, on see,
kui me takerdume liiga kauaks
õppetüki esimeste lõikude juurde.
Esimesed lõigud aga on
ainult sissejuhatuseks.
Need on nagu eelroog enne pearooga.
Ehk esimesi lõike pole vaja
liiga pikalt arutama jääda.
Mida selleks teha?
Võime paluda õpilasel need lõigud ise läbi lugeda
sel ajal, kui ta uurimiseks ette valmistab.
Kui ta seda teeb, pole vaja neid
uurimise ajal uuesti ette lugeda.
Selle asemel võime lihtsalt arutada rasvases kirjas toodud küsimusi ja lugeda „Loe” kirjakohad.
Nii jääb meil rohkem aega
nii-öelda pearoaks.
Paljudes keeltes on õppetüki
osas „Aruteluks” ka videod.
Ja sellega jõuamegi teise küsimuse juurde.
Kas kõik need videod on vaja ette mängida?
Algselt sellised juhised meile tõepoolest anti.
Nüüd aga kohandame seda juhendit:
kõiki videosid ei ole tarvis ette mängida.
Kui tunneme, et mingi video
ei haaku eriti õpilase eluga,
siis tingimata ei ole vaja seda näidata.
Reaalsus on see, et kui tahame ühe korraga
terve õppetüki läbi uurida,
ei pruugi meil jääda aega
kõiki videosid vaadata.
Eesmärk on hoida head tempot,
sest õpilasel on huvitavam,
kui me ei peatu ühel teemal liiga kaua.
Ehk siis, kui me uurimiseks ette valmistame,
võime teha palve,
et Jehoova aitaks meil mõista,
milliseid videosid näidata ja milliseid mitte,
arvestades sellega,
mida me õpilase kohta teame.
On paiku, kus kuulutajad ei saa videosid näidata,
kuna neil puudub ligipääs internetile.
Kui sinu olukord on selline,
siis ära liiga palju muretse,
et ei saa uurimisel videosid näidata.
Lihtsalt jäta videod vahele
ja keskendu kirjalikule tekstile.
Pea meeles, meie põhiline õpik on alati piibel.
Sa võid väga edukalt piiblikursust juhatada
ka ilma ühtegi videot näitamata,
kasutades vaid piiblit ja raamatut
„Mõttekas elu nüüd ja igavesti”.
Meie kolmas küsimus.
Kuidas kasutada alajaotist „Vaata lisa”?
See ei ole mõeldud uurimise ajal
õpilasega läbi võtmiseks.
Sealt leiab abimaterjale,
et vastata õpilase küsimustele
või käsitleda teda puudutavaid teemasid.
Vastavalt vajadusele võime õpilasel paluda
sealt kastist omal käel kas lugeda mingit artiklit
või vaadata videot, mis võiks
talle tema olukorras eriti sobida.
Ja neljandaks, kuidas kohandada materjali
vastavalt õpilase vajadustele?
Raamat „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”
on koostatud selliselt,
et see õpetab piibli tõde
loogilises järjekorras.
Seepärast on tavaliselt kõige parem
uurida õppetükke järjest.
Aga me võime olla paindlikud.
Mõnikord võib juhtuda,
et meil tuleb hüpata raamatus ettepoole
või siis minna mõne õppetükki juurde tagasi.
Toome näite.
Oletame, et sinu õpilane
kaotas hiljuti mõne oma lähedase.
See võib tähendada seda,
et tuleks uurida õppetüki nr 29
„Mis saab pärast surma?”.
Pärast seda võite minna tagasi
õppetüki juurde, kuhu jäite pooleli.
Võib tulla ette ka olukord, kus mingit õppetükki
polegi õpilasega vaja uurida.
Kui mõtleme õpilase elukohale
või tema kultuurile,
võime otsustada,
et mingi teema uurimine on tarbetu.
Mida siis teha?
Võime selle õppetüki lihtsalt vahele jätta.
Põhimõte on:
ole paindlik,
tegutse vastavalt õpilase vajadustele.
Apostel Paulus oli täpselt selline.
Vaatame, mida ta ütles
tekstis 1. Korintlastele 9:20–22.
Aga on veel üks küsimus,
mis kellelegi võib pähe tulla.
Mida teha siis, kui õpilane läheb ristimisele
enne, kui raamat on läbi uuritud?
Vastuse leiame tekstist Koloslastele 2:6, 7.
Selles tekstis toob Paulus välja,
mida iga ristitud kristlane vajab.
Piibliõpilastel tuleb seista kindlalt usus.
Ehk mida me siis teeme, kui meie õpilane
läheb ristimisele enne, kui raamat on läbi?
Me uurime temaga edasi nii kaua,
kuni raamat on läbi võetud.
See aitab tal usus kindlaks saada.
Veel viimane väike meeldetuletus.
Nagu teame, ei märgi kuulutajad enam
aruandesse kuulutustöötundide arvu.
Aga ära unusta,
et kui juhatad mõnd piibliuurimist,
siis märgi see kindlasti ka aruandesse.
Loodame, et need väiksed muudatused,
millest selles saates rääkisime,
aitavad meie õpilastel kiiremini edeneda
ja uurimisest veelgi rohkem rõõmu tunda.
Selles saates nägime,
et Jehoova organisatsioon on tõesti ühtne.
Seda on selgelt näha meie kokkutulekutel,
siis, kui organisatsioonis toimuvad muudatused,
ja meie kuulutustöös.
Ja samuti rääkisime, kuidas juhatada piiblikursusi
raamatu abil „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”.
Lühidalt öeldes, kohanda materjal
õpilase vajadustele ja hoia head tempot.
Ja kui püüame nii teha,
toob inimeste õpetamine
meile veelgi suuremat rõõmu.
Aga mis siis, kui pelgalt mõte
piiblikursust juhatada ajab sulle hirmu peale?
Mõtiskle sõnade üle tekstis Filiplastele 2:13.
Jah, palu Jehoovat, et ta annaks sulle soovi
ja jõu juhatada piiblikursust.
Kuna „iga hea and
ja iga täiuslik kingitus on Jehoovalt”,
siis võid olla kindel,
et saad oma palvele imelise vastuse.
Kallid vennad ja õed,
me armastame teid väga palju.
Ja aitäh teile, et teete
nii innukalt kuulutustööd!
Selline oli seekordne juhtiva kogu saade
Jehoova tunnistajate peakorterist.

Juhtiva kogu 2026. aasta 1. saade
- 

Juhtiva kogu 2026. aasta 1. saade

Tere!
Tänases saates
tuleb juttu sellest,
kuidas juhatada
piiblikursusi 
raamatu „Mõttekas elu
nüüd ja igavesti” abil.
Kõigepealt aga mõned uudised.
Pärast meie viimast saadet
on toimunud veel kolm erikokkutulekut.
26.–28. detsembrini toimus
Jakartas Indoneesias teine erikokkutulek.
Samal nädalavahetusel toimus
erikokkutulek ka Togo pealinnas Lomés.
Ja 9.–11. jaanuarini toimus erikokkutulek
Uus-Meremaal Aucklandis.
See oli suurim kokkutulek,
mis Uus-Meremaal iial peetud.
Sellele kokkutulekule olid kutsutud
kõik Uus-Meremaa kogudused.
Seda pole tehtud viimase 50 aasta jooksul.
Kokkutulekupaiga töötajad kiitsid
taevani tuhandeid vabatahtlikke,
kes ettevalmistustöödes kaasa lõid.
Nad ütlesid, et nad pole mitte
kunagi varem midagi sellist näinud.
Kui nad staadionil ringi käisid,
siis kõik tervitasid neid lahkelt.
See, mida nad nägid ja tundsid,
ületas kõik nende ootused.
Nad ütlesid, et tahaks lausa
seda õhkkonda purki panna,
et seda teistele üritustele kaasa võtta.
Üks Indoneesia ametnik märkis:
„Jehoova tunnistajad on hästi organiseeritud.
Kuigi kohapeal oli eri rahvustest inimesi,
olid kõik nii lahked, soojad, siirad
ja naeratasid kogu aeg.”
Togo kokkutulekul avaldas staadionidirektorile
kord ja organiseeritus nii sügavat muljet, et ta ütles:
„Ega palju puudu ei jäänud,
kui oleksin ka koos teistega ristimas ära käinud.”
Nende kolme kokkutuleku peale kokku
oli kohalolijate tipparv 68 178.
Nende hulgas oli üle
8000 delegaadi 32 maalt.
Ja nii tore, et 703 inimest lasi end ristida.
Need kolm erikokkutulekut
jäid aga viimasteks.
Kuidas nii?
Nagu varem teatatud,
hakkame alates 2026. aastast
neid nimetama
rahvusvahelisteks kokkutulekuteks.
Esimesed kolm toimuvad 2026. aasta juunis.
1. jaanuar 2026
tähistab 50 aasta möödumist
ühest olulisest
organisatsioonilisest muudatusest.
Kuningriigi kuulutajate raamatus kirjeldati seda
kui märkimisväärseimat ümberkorraldust
Jehoova tunnistajate kaasaegses ajaloos.
Mis muudatus see oli?
Juhtiv kogu jaotati kuueks komiteeks.
Need on:
Kõik organisatsiooni ja koguduste
tegevused kõikjal üle maailma
läksid nende komiteede juhtimise alla.
1. veebruaril 1976
tegi juhtiv kogu sarnase muudatuse ka selles,
kuidas harubüroodes tööd juhitakse.
Kui varem juhtis harubüroo tegevust
üks vend, harubüroo sulane,
siis nüüd hakkas seda
tegema harubürookomitee,
kuhu kuulus vähemalt kolm
kogenud kogudusevanemat.
Jehoova õnnistus on olnud ilmselge.
Kui 1976. aastal oli
2,1 miljonit kuulutajat, siis nüüd, 
50 aastat hiljem,
on kuulutajaid üle 9 miljoni.
Oleme väga tänulikud, et meie kogudusepea,
Jeesus, juhib meid nii hästi.
Ta suunab kuulutustööd
ja samuti juhtiva kogu tööd,
et hea sõnumiga võiks jõuda
võimalikult paljude inimesteni.
Hiljuti toimus meil hoogtöö,
kus jagasime ajakirja Vahitorn
pealkirjaga „Lõpp sõdadele. Kuidas?”.
Vennad ja õed üle maailma on öelnud,
et neile väga meeldis sel teemal inimestega
rääkida ja seda ajakirja neile pakkuda.
Ja kuna see teema on nii ajakohane,
siis see puudutas väga paljusid inimesi.
Meie üldsusele suunatud ajakirjad
on jätkuvalt head tööriistad kuulutustööl.
Igal aastal on meil kolm avalikkusele suunatud
Vahitorni ja kolm Ärgake! numbrit,
millele saame kuulutustööl
erilist tähelepanu pöörata.
Neid väljaandeid on kuulutustööl
hea kasutada nii vestluste alustamiseks
kui piiblikursuse vastu
huvi tekitamiseks.
Jaanuaris ja veebruaris on fookuses
Vahitorni number, mille pealkiri on
„Kas Jumal hoolib sinust?”.
Kuna maailmas toimub kohutavaid asju,
on see nii vajalik teema.
Paku siis julgelt seda ajakirja inimestele,
keda kuulutustööl kohtad.
Kui sul seda ajakirja pole,
siis saad selle kuningriigisaalist.
2021. aastal ilmus uus abivahend
piiblikursuste juhatamiseks:
„Mõttekas elu nüüd ja igavesti”.
Sellest ajast alates
on ristitud üle miljoni inimese.
Nagu Jeesus ette kuulutas,
tunnevad paljud tõe vastu huvi.
Kahtlemata on suur rõõm
juhatada piiblikursust kellegagi,
kes väga tahab tõde tundma õppida.
Milliseid juhendeid meile on antud selle kohta,
kuidas juhatada piiblikursust
raamatu „Mõttekas elu nüüd ja igavesti” abil?
2021. aastal anti välja blankett S-196
ehk juhend, kuidas kasutada kuulutustööl
väljaannet „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”.
Praktilisi nõuandeid selleks leiame
ka brošüürist „Õpeta armastusega”.
Sealt leiame lisa C pealkirjaga
„Piiblikursuse juhendaja meelespea”.
Samuti oleme nädalasisestel koosolekutel
ja Vahitorni artiklite abil õppinud,
kuidas seda uut põnevat
tööriista kasutada.
Nüüdseks oleme seda väljaannet kuulutustööl
juba mõned aastad kasutanud
ja seega väärtusliku kogemuse
võrra rikkamad.
Ja sellepärast tahaksimegi nüüd teiega jagada
mõningaid täiendavaid juhtnööre.
Arutame nelja punkti.
Esiteks, kui palju materjali
peaks iga nädal läbi võtma?
Teiseks, kas kõik videod
peaks ette mängima?
Kolmandaks, kuidas kasutada
alajaotist „Vaata lisa”?
Ja neljandaks, kuidas kohandada materjali
vastavalt õpilase vajadustele?
Esiteks, kui palju materjali
peaks iga nädal läbi võtma?
Kui võimalik, püüa iga nädal
uurida läbi üks õppetükk.
Muidugi sõltub see ka sellest,
millised on õpilase olud ja võimalused.
Miski, mis võib meid takistada
uurimast üks õppetükk nädalas, on see,
kui me takerdume liiga kauaks
õppetüki esimeste lõikude juurde.
Esimesed lõigud aga on
ainult sissejuhatuseks.
Need on nagu eelroog enne pearooga.
Ehk esimesi lõike pole vaja
liiga pikalt arutama jääda.
Mida selleks teha?
Võime paluda õpilasel need lõigud ise läbi lugeda
sel ajal, kui ta uurimiseks ette valmistab.
Kui ta seda teeb, pole vaja neid
uurimise ajal uuesti ette lugeda.
Selle asemel võime lihtsalt arutada rasvases kirjas toodud küsimusi ja lugeda „Loe” kirjakohad.
Nii jääb meil rohkem aega
nii-öelda pearoaks.
Paljudes keeltes on õppetüki
osas „Aruteluks” ka videod.
Ja sellega jõuamegi teise küsimuse juurde.
Kas kõik need videod on vaja ette mängida?
Algselt sellised juhised meile tõepoolest anti.
Nüüd aga kohandame seda juhendit:
kõiki videosid ei ole tarvis ette mängida.
Kui tunneme, et mingi video
ei haaku eriti õpilase eluga,
siis tingimata ei ole vaja seda näidata.
Reaalsus on see, et kui tahame ühe korraga
terve õppetüki läbi uurida,
ei pruugi meil jääda aega
kõiki videosid vaadata.
Eesmärk on hoida head tempot,
sest õpilasel on huvitavam,
kui me ei peatu ühel teemal liiga kaua.
Ehk siis, kui me uurimiseks ette valmistame,
võime teha palve,
et Jehoova aitaks meil mõista,
milliseid videosid näidata ja milliseid mitte,
arvestades sellega,
mida me õpilase kohta teame.
On paiku, kus kuulutajad ei saa videosid näidata,
kuna neil puudub ligipääs internetile.
Kui sinu olukord on selline,
siis ära liiga palju muretse,
et ei saa uurimisel videosid näidata.
Lihtsalt jäta videod vahele
ja keskendu kirjalikule tekstile.
Pea meeles, meie põhiline õpik on alati piibel.
Sa võid väga edukalt piiblikursust juhatada
ka ilma ühtegi videot näitamata,
kasutades vaid piiblit ja raamatut
„Mõttekas elu nüüd ja igavesti”.
Meie kolmas küsimus.
Kuidas kasutada alajaotist „Vaata lisa”?
See ei ole mõeldud uurimise ajal
õpilasega läbi võtmiseks.
Sealt leiab abimaterjale,
et vastata õpilase küsimustele
või käsitleda teda puudutavaid teemasid.
Vastavalt vajadusele võime õpilasel paluda
sealt kastist omal käel kas lugeda mingit artiklit
või vaadata videot, mis võiks
talle tema olukorras eriti sobida.
Ja neljandaks, kuidas kohandada materjali
vastavalt õpilase vajadustele?
Raamat „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”
on koostatud selliselt,
et see õpetab piibli tõde
loogilises järjekorras.
Seepärast on tavaliselt kõige parem
uurida õppetükke järjest.
Aga me võime olla paindlikud.
Mõnikord võib juhtuda,
et meil tuleb hüpata raamatus ettepoole
või siis minna mõne õppetükki juurde tagasi.
Toome näite.
Oletame, et sinu õpilane
kaotas hiljuti mõne oma lähedase.
See võib tähendada seda,
et tuleks uurida õppetüki nr 29
„Mis saab pärast surma?”.
Pärast seda võite minna tagasi
õppetüki juurde, kuhu jäite pooleli.
Võib tulla ette ka olukord, kus mingit õppetükki
polegi õpilasega vaja uurida.
Kui mõtleme õpilase elukohale
või tema kultuurile,
võime otsustada,
et mingi teema uurimine on tarbetu.
Mida siis teha?
Võime selle õppetüki lihtsalt vahele jätta.
Põhimõte on:
ole paindlik,
tegutse vastavalt õpilase vajadustele.
Apostel Paulus oli täpselt selline.
Vaatame, mida ta ütles
tekstis 1. Korintlastele 9:20–22.
Aga on veel üks küsimus,
mis kellelegi võib pähe tulla.
Mida teha siis, kui õpilane läheb ristimisele
enne, kui raamat on läbi uuritud?
Vastuse leiame tekstist Koloslastele 2:6, 7.
Selles tekstis toob Paulus välja,
mida iga ristitud kristlane vajab.
Piibliõpilastel tuleb seista kindlalt usus.
Ehk mida me siis teeme, kui meie õpilane
läheb ristimisele enne, kui raamat on läbi?
Me uurime temaga edasi nii kaua,
kuni raamat on läbi võetud.
See aitab tal usus kindlaks saada.
Veel viimane väike meeldetuletus.
Nagu teame, ei märgi kuulutajad enam
aruandesse kuulutustöötundide arvu.
Aga ära unusta,
et kui juhatad mõnd piibliuurimist,
siis märgi see kindlasti ka aruandesse.
Loodame, et need väiksed muudatused,
millest selles saates rääkisime,
aitavad meie õpilastel kiiremini edeneda
ja uurimisest veelgi rohkem rõõmu tunda.
Selles saates nägime,
et Jehoova organisatsioon on tõesti ühtne.
Seda on selgelt näha meie kokkutulekutel,
siis, kui organisatsioonis toimuvad muudatused,
ja meie kuulutustöös.
Ja samuti rääkisime, kuidas juhatada piiblikursusi
raamatu abil „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”.
Lühidalt öeldes, kohanda materjal
õpilase vajadustele ja hoia head tempot.
Ja kui püüame nii teha,
toob inimeste õpetamine
meile veelgi suuremat rõõmu.
Aga mis siis, kui pelgalt mõte
piiblikursust juhatada ajab sulle hirmu peale?
Mõtiskle sõnade üle tekstis Filiplastele 2:13.
Jah, palu Jehoovat, et ta annaks sulle soovi
ja jõu juhatada piiblikursust.
Kuna „iga hea and
ja iga täiuslik kingitus on Jehoovalt”,
siis võid olla kindel,
et saad oma palvele imelise vastuse.
Kallid vennad ja õed,
me armastame teid väga palju.
Ja aitäh teile, et teete
nii innukalt kuulutustööd!
Selline oli seekordne juhtiva kogu saade
Jehoova tunnistajate peakorterist.


-