JW subtitle extractor

Tere, kallid vennad ja õed!
Kuna meil on teile
midagi olulist teatada,
otsustas juhtiv kogu
anda selle saate välja
inglise keeles esimesel võimalusel.
Peagi on seda võimalik vaadata
ka paljudes teistes keeltes.
Pärast meie viimast saadet on toimunud
seitse rahvusvahelist kokkutulekut
Kanadas Calgarys, Ecuadoris Quitos,
Leedus Vilniuses,
Saksamaal Hamburgis, Hollandis Utrechtis,
Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis
ja Ameerika Ühendriikides Milwaukees.
Neil kokkutulekutel viibis üle
30 000 delegaadi 69 maalt.
Kohalolijate tipparvuks oli rohkem kui
165 000 inimest ja ristiti 1428 venda-õde.
Mõtle, kui head tunnistust
andis see Jehoova rahva kohta
kohalikele inimestele neis linnades.
Kolm rahvusvahelist kokkutulekut
on veel ees ootamas,
enne kui sellele aastale joone alla tõmbame.
Juba tehakse ettevalmistusi
2027. aasta kokkutulekuteks.
Järgmise aasta kokkutuleku
teemaks on „Jeesus on tee”.
Plaanis on 21 rahvusvahelist
kokkutulekut 19 maal.
Nagu me hästi teame,
toimub septembrikuus hoogtöö,
mille käigus püüame brošüüri
„Mõttekas elu nüüd ja igavesti” abil
alustada piiblikursusi.
Samuti kutsume inimesi kuulama erikõnet,
mis on teemal
„Kuidas võib piibel sind aidata?”.
Kas pole tore aidata siirastel inimestel
Jehoovat tundma õppida
ja teda armastama hakata?
Me hoolime inimestest
ja seetõttu tahame võimalikult paljudele
seda põnevat kursust pakkuda.
Kas võiksid võtta eesmärgiks
alustada kellegagi piiblikursust?
Räägi sellest Jehoovaga.
Ütle talle, kui väga sa soovid aidata
kellelgi teda teenima hakata.
Jehoova kindlasti aitab sind selles töös.
Ja isegi kui sa ei leia kedagi,
kes oleks praegu valmis tõde vastu võtma,
siis võid olla kindel, et ta peab
igat sinu jõupingutust väga väärtuslikuks.
Armastus inimeste vastu
ajendab meid neile kuulutama.
Samuti ajendab see meid
aitama neid, kes on hädas.
Viimastel kuudel on toimunud
mitmeid loodusõnnetusi,
mis on mõjutanud ka meie usukaaslasi.
Näiteks toimusid suured maavärinad
Venezuelas, Jaapanis ja Colombias,
maastikupõlengud Euroopas
ja Põhja-Ameerikas
ja laastavad mudalaviinid Aasias.
Venezuelas käivad hädaabitööd siiani.
Mõned meie vennad-õed
jäid rusude alla lõksu,
kuid usukaaslased aitasid nad sealt välja.
Kohalikud vennad ja õed on annetanud
rohkem kui poole miljoni dollari väärtuses
toitu, riideid ja muid esmatarbeid.
Harubüroo on üles seadnud hädaabipunkte,
kust abivajajad saavad kõike, mida vaja.
Hiljuti külastasid Venezuelat
juhtiva kogu liige vend Jacob Rumph
ja koordineerijate komitee abiline
vend Troy Snyder,
et maavärinas kannatanutele
tuge ja kosutust pakkuda.
Kui õnnetused juhtuvad,
siis loomulikult oleme vendade-õdede
ja kõigi teiste pärast väga mures.
Me mõistame, et elu on
väga hinnaline kingitus Jehoovalt.
Nagu Laulus 36:9 öeldakse,
on Jehoova juures eluallikas.
Jehoova teenijad on alati
elu pühaks pidanud, just nagu Jehoovagi.
Seetõttu ei toeta me mingil moel sõdu,
ei võta sündimata laste elu
ja hoidume hooletust käitumisest,
mis seaks meie enda või teiste elu ohtu.
Lisaks hoidume verest,
kuna see sümboliseerib Jehoova silmis elu.
Piiblitekstis 1. Moosese 9:4 andis
Jehoova Noa perele käsu:
„Te ei tohi süüa liha koos verega,
see tähendab eluga.”
Samasuguse käsu hoiduda verest andsid
apostlid püha vaimu juhatusel
ka esimesel sajandil kõigile kristlastele.
See on kirjas tekstis
Apostlite teod 15:28, 29.
See tähendab, et kristlased ei söö liha,
millest pole veri välja lastud.
Kuid see käsk on enamat kui vaid
toiduga seotud piirang.
See annab igale Jehoova teenijale
võimaluse näidata,
et ta suhtub elusse
samamoodi nagu Jehoova.
Me täidame seda käsku, kui hoidume
mistahes moel vere tarbimisest.
Kuna selle käsu aluseks
on põhimõte, et elu on püha,
tähendab sellest kinnipidamine ka seda,
et me ei võta kelleltki elu
ega käitu viisil, mis seaks meie enda
või kellegi teise elu ohtu.
Kõigis neis asjus on Jehoova tunnistajatel
kindel seisukoht.
Täpselt nagu Jehoova, peavad
ka nemad elu ja verd pühaks.
Apostlite tegude 15. peatükis
leiduva käsu põhjal
on Jehoova tunnistajad järeldanud,
et nad ei tohiks täisverd kasutada toiduks
ega ka vereülekannete tegemiseks.
Samuti ei tohiks nad olla veredoonorid.
Selline seisukoht on kaitsnud meie suhteid
Jehoovaga ja ka meie füüsilist tervist.
Selle põhimõtte alusel oleme hoidunud
ka vere neljast põhikomponendist.
Nendeks on punalibled, valgelibled,
plasma ja vereliistakud.
Meditsiiniteadus on tõestanud, et raviviisid,
mille puhul välditakse vereülekandeid
ja nendega seotud riske, on väga tõhusad.
Kuna aga teadus ja arstiteadus
areneb kiiresti,
on tekkinud väga palju küsimusi,
kuidas juhinduda piibli põhimõtetest
seoses erinevate raviviisidega.
Seetõttu öeldi juhtiva kogu
2026. aasta teises saates:
„Kristlased ei ole Moosese seaduse all.
Kuid me järgime kristlastele
antud käsku hoiduda verest.
Samuti pole piiblis öeldud
midagi selle kohta,
kas kristlane tohib kasutada enda verd
meditsiinilistes protseduurides.
Niisiis, nii nagu iga teise raviga
seotud küsimuse puhul,
tuleb ka siin kristlasel ise otsustada,
kuidas ta lubab mingi protseduuri
või ravi käigus oma verega ümber käia.”
See piiblil põhinev selgitus
võimaldab igal kristlasel
toimida kooskõlas tekstis
Galaatlastele 6:5 toodud põhimõttega.
Pärast põhjalikku kaalumist ja palvetamist
on juhtiv kogu jõudnud
järeldusele, et see põhimõte
laieneb ka vere neljale põhikomponendile
ehk siis punalibledele, valgelibledele,
plasmale ja vereliistakutele,
mis on eraldatud teise inimese verest.
Seega peab iga kristlane
langetama isikliku otsuse,
kas ta lubab kasutada neid nelja
vere põhikomponenti
mingi protseduuri või ravi käigus.
Samuti tuleb kristlasel otsustada,
kas ta loovutab teise inimese raviks verd,
et sellest eraldataks
komponente või fraktsioone.
Kas see tähendab nüüd, et juhtiv kogu
suhtub kergekäeliselt ravimeetoditesse,
kus kasutatakse ühte või mitut
vere põhikomponenti?
Ei, kindlasti mitte.
Juhtiv kogu suhtub sellesse küsimusse
endiselt äärmise tõsidusega.
Kuna aga piibel ei räägi midagi verest
saadud preparaatidest, mõistab juhtiv kogu,
et neil tuleb lähtuda
piiblitekstist 1. Korintlastele 4:6
ja mitte minna üle selle, mis on kirjutatud.
Juhtiv kogu suhtub tõsiselt ka piiblikohta
2. Korintlastele 1:24, kus öeldakse:
Kui tõsiselt peaks kristlane
suhtuma küsimusse,
mis puudutab vere põhikomponentide
kasutamist ravis?
Otsus, kas nõustuda ühe või mitme vere
põhikomponendi kasutamisega või mitte,
tuleks teha pärast põhjalikku
kaalumist ja palvetamist.
Kui suhtuda sellesse
küsimusse kergekäeliselt,
võib see kahjustada kristlase suhet
Jehoovaga ja tema südametunnistust.
Milliste teguritega võiks kristlane
arvestada, kui otsustab,
kas nõustuda teise inimese verest eraldatud
komponentide kasutamisega või mitte?
Ilmselt arutleb iga kristlane isemoodi.
Mõni keeldub kõigist vere komponentidest,
kuna usub, et tuleb hoiduda
igast vere koostisosast.
Teised aga võivad nõustuda
mõne komponendiga,
kuna need moodustavad
vaid väikse osa täisverest.
Näiteks mõned põhikomponendid
moodustavad täisverest väiksema osa
kui teatud fraktsioonid,
millega mõned kristlased
on juba varem nõustunud.
Igal juhul kehtib põhimõte,
mis on kirjas Roomlastele 14:12:
„Igaühel meist tuleb enda kohta
Jumalale aru anda.”
Et aidata igal Jehoova teenijal
teha teadlikku otsust,
on välja antud tabel,
kus on ära toodud vere
põhikomponendid ja mõned fraktsioonid.
Selle tabeli ja sama teemat käsitleva
artikli „Lugejate küsimusi”
leiab veebisaidilt JW.ORG
ja rakendusest JW Library.
Samuti valmistatakse ette
Vahitorni uurimisartikleid,
mis käsitlevad seda teemat
veel põhjalikumalt.
Ja lähiajal uuendatakse
ka tahteavalduse kaarti.
Pärast nende ja teiste tegurite kaalumist
tuleb igal kristlasel langetada isiklik otsus,
kas nõustuda mõne
põhikomponendi või fraktsiooniga,
mis on saadud kellegi teise verest.
Kogudused kellegi otsusesse ei sekku
ja ka üksikisikud ei tohiks
teiste otsuseid hukka mõista.
Üldiselt pole vaja neid isiklikke küsimusi
kellegi teisega arutada,
välja arvatud oma tahteavalduskaardil
märgitud usaldusisikutega.
Võta julgelt ühendust
ka haiglasidekomiteega.
Sealsed vennad on alati
valmis sind toetama.
Nad aitavad sul leida arstid,
kes austavad sinu südametunnistust,
ja hoiavad sinu otsused
konfidentsiaalsena.
Kuidas peaks kristlane suhtuma töösse,
mis on seotud vere või verepreparaatidega?
1999. aasta 15. aprilli Vahitornis ilmus
artikkel „Lugejate küsimusi”.
Seal toodud põhimõtted aitavad sul
selles küsimuses targa otsuse langetada.
Vennad ja õed, me teame, et teil on nüüd
palju uut, mille peale mõelda.
Aga mis on selle kõige peamine iva?
Jehoova tunnistajad ei nõustu
täisvere ülekandega.
Samuti ei loovuta me täisverd
teistele ülekandmiseks.
Me ka ei söö verd ega liha,
millest on veri välja laskmata.
Kuid see, kas nõustuda
teise inimese verest pärinevate
põhikomponentide või fraktsioonide
kasutamisega, on iga kristlase isiklik otsus.
Samamoodi peab igaüks ise otsustama,
kas loovutada oma verest pärinevaid
põhikomponente või fraktsioone.
Selles, kuidas juhtiv kogu suhtub elusse
ja veresse, ei ole midagi muutunud.
Me peame neid endiselt väga pühaks.
Samas me mõistame, et igal kristlasel
on Jehoova ees isiklik vastutus
teha oma südametunnistusest
lähtuvaid otsuseid.
Seega innustab juhtiv kogu
igat Jehoova teenijat
palvemeeles kaaluma kõiki asjaga
seotud tegureid, enne kui ta otsustab,
kas ja kuidas lasta mingeid
verekomponente oma ravis kasutada.
Nii tehes saab iga kristlane teha otsuse,
mis jätab tema südametunnistuse puhtaks
ja näitab sügavat austust
Jehoova vastu, kes on eluallikas.
Suur tänu, armsad vennad ja õed,
teie usu, armastuse ja toetuse eest.
Te olete meile nii kallid.
Selline oli juhtiva kogu saade
Jehoova tunnistajate peakorterist.

Juhtiva kogu 2026. aasta 6. saade
- 

Juhtiva kogu 2026. aasta 6. saade

Tere, kallid vennad ja õed!
Kuna meil on teile
midagi olulist teatada,
otsustas juhtiv kogu
anda selle saate välja
inglise keeles esimesel võimalusel.
Peagi on seda võimalik vaadata
ka paljudes teistes keeltes.
Pärast meie viimast saadet on toimunud
seitse rahvusvahelist kokkutulekut
Kanadas Calgarys, Ecuadoris Quitos,
Leedus Vilniuses,
Saksamaal Hamburgis, Hollandis Utrechtis,
Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis
ja Ameerika Ühendriikides Milwaukees.
Neil kokkutulekutel viibis üle
30 000 delegaadi 69 maalt.
Kohalolijate tipparvuks oli rohkem kui
165 000 inimest ja ristiti 1428 venda-õde.
Mõtle, kui head tunnistust
andis see Jehoova rahva kohta
kohalikele inimestele neis linnades.
Kolm rahvusvahelist kokkutulekut
on veel ees ootamas,
enne kui sellele aastale joone alla tõmbame.
Juba tehakse ettevalmistusi
2027. aasta kokkutulekuteks.
Järgmise aasta kokkutuleku
teemaks on „Jeesus on tee”.
Plaanis on 21 rahvusvahelist
kokkutulekut 19 maal.
Nagu me hästi teame,
toimub septembrikuus hoogtöö,
mille käigus püüame brošüüri
„Mõttekas elu nüüd ja igavesti” abil
alustada piiblikursusi.
Samuti kutsume inimesi kuulama erikõnet,
mis on teemal
„Kuidas võib piibel sind aidata?”.
Kas pole tore aidata siirastel inimestel
Jehoovat tundma õppida
ja teda armastama hakata?
Me hoolime inimestest
ja seetõttu tahame võimalikult paljudele
seda põnevat kursust pakkuda.
Kas võiksid võtta eesmärgiks
alustada kellegagi piiblikursust?
Räägi sellest Jehoovaga.
Ütle talle, kui väga sa soovid aidata
kellelgi teda teenima hakata.
Jehoova kindlasti aitab sind selles töös.
Ja isegi kui sa ei leia kedagi,
kes oleks praegu valmis tõde vastu võtma,
siis võid olla kindel, et ta peab
igat sinu jõupingutust väga väärtuslikuks.
Armastus inimeste vastu
ajendab meid neile kuulutama.
Samuti ajendab see meid
aitama neid, kes on hädas.
Viimastel kuudel on toimunud
mitmeid loodusõnnetusi,
mis on mõjutanud ka meie usukaaslasi.
Näiteks toimusid suured maavärinad
Venezuelas, Jaapanis ja Colombias,
maastikupõlengud Euroopas
ja Põhja-Ameerikas
ja laastavad mudalaviinid Aasias.
Venezuelas käivad hädaabitööd siiani.
Mõned meie vennad-õed
jäid rusude alla lõksu,
kuid usukaaslased aitasid nad sealt välja.
Kohalikud vennad ja õed on annetanud
rohkem kui poole miljoni dollari väärtuses
toitu, riideid ja muid esmatarbeid.
Harubüroo on üles seadnud hädaabipunkte,
kust abivajajad saavad kõike, mida vaja.
Hiljuti külastasid Venezuelat
juhtiva kogu liige vend Jacob Rumph
ja koordineerijate komitee abiline
vend Troy Snyder,
et maavärinas kannatanutele
tuge ja kosutust pakkuda.
Kui õnnetused juhtuvad,
siis loomulikult oleme vendade-õdede
ja kõigi teiste pärast väga mures.
Me mõistame, et elu on
väga hinnaline kingitus Jehoovalt.
Nagu Laulus 36:9 öeldakse,
on Jehoova juures eluallikas.
Jehoova teenijad on alati
elu pühaks pidanud, just nagu Jehoovagi.
Seetõttu ei toeta me mingil moel sõdu,
ei võta sündimata laste elu
ja hoidume hooletust käitumisest,
mis seaks meie enda või teiste elu ohtu.
Lisaks hoidume verest,
kuna see sümboliseerib Jehoova silmis elu.
Piiblitekstis 1. Moosese 9:4 andis
Jehoova Noa perele käsu:
„Te ei tohi süüa liha koos verega,
see tähendab eluga.”
Samasuguse käsu hoiduda verest andsid
apostlid püha vaimu juhatusel
ka esimesel sajandil kõigile kristlastele.
See on kirjas tekstis
Apostlite teod 15:28, 29.
See tähendab, et kristlased ei söö liha,
millest pole veri välja lastud.
Kuid see käsk on enamat kui vaid
toiduga seotud piirang.
See annab igale Jehoova teenijale
võimaluse näidata,
et ta suhtub elusse
samamoodi nagu Jehoova.
Me täidame seda käsku, kui hoidume
mistahes moel vere tarbimisest.
Kuna selle käsu aluseks
on põhimõte, et elu on püha,
tähendab sellest kinnipidamine ka seda,
et me ei võta kelleltki elu
ega käitu viisil, mis seaks meie enda
või kellegi teise elu ohtu.
Kõigis neis asjus on Jehoova tunnistajatel
kindel seisukoht.
Täpselt nagu Jehoova, peavad
ka nemad elu ja verd pühaks.
Apostlite tegude 15. peatükis 
leiduva käsu põhjal
on Jehoova tunnistajad järeldanud,
et nad ei tohiks täisverd kasutada toiduks
ega ka vereülekannete tegemiseks.
Samuti ei tohiks nad olla veredoonorid.
Selline seisukoht on kaitsnud meie suhteid
Jehoovaga ja ka meie füüsilist tervist.
Selle põhimõtte alusel oleme hoidunud
ka vere neljast põhikomponendist.
Nendeks on punalibled, valgelibled,
plasma ja vereliistakud.
Meditsiiniteadus on tõestanud, et raviviisid,
mille puhul välditakse vereülekandeid
ja nendega seotud riske, on väga tõhusad.
Kuna aga teadus ja arstiteadus
areneb kiiresti,
on tekkinud väga palju küsimusi,
kuidas juhinduda piibli põhimõtetest
seoses erinevate raviviisidega.
Seetõttu öeldi juhtiva kogu
2026. aasta teises saates:
„Kristlased ei ole Moosese seaduse all.
Kuid me järgime kristlastele
antud käsku hoiduda verest.
Samuti pole piiblis öeldud
midagi selle kohta,
kas kristlane tohib kasutada enda verd
meditsiinilistes protseduurides.
Niisiis, nii nagu iga teise raviga
seotud küsimuse puhul,
tuleb ka siin kristlasel ise otsustada,
kuidas ta lubab mingi protseduuri
või ravi käigus oma verega ümber käia.”
See piiblil põhinev selgitus
võimaldab igal kristlasel
toimida kooskõlas tekstis
Galaatlastele 6:5 toodud põhimõttega.
Pärast põhjalikku kaalumist ja palvetamist
on juhtiv kogu jõudnud
järeldusele, et see põhimõte 
laieneb ka vere neljale põhikomponendile
ehk siis punalibledele, valgelibledele,
plasmale ja vereliistakutele,
mis on eraldatud teise inimese verest.
Seega peab iga kristlane
langetama isikliku otsuse,
kas ta lubab kasutada neid nelja
vere põhikomponenti
mingi protseduuri või ravi käigus.
Samuti tuleb kristlasel otsustada,
kas ta loovutab teise inimese raviks verd,
et sellest eraldataks
komponente või fraktsioone.
Kas see tähendab nüüd, et juhtiv kogu
suhtub kergekäeliselt ravimeetoditesse,
kus kasutatakse ühte või mitut
vere põhikomponenti?
Ei, kindlasti mitte.
Juhtiv kogu suhtub sellesse küsimusse
endiselt äärmise tõsidusega.
Kuna aga piibel ei räägi midagi verest
saadud preparaatidest, mõistab juhtiv kogu,
et neil tuleb lähtuda
piiblitekstist 1. Korintlastele 4:6
ja mitte minna üle selle, mis on kirjutatud.
Juhtiv kogu suhtub tõsiselt ka piiblikohta
2. Korintlastele 1:24, kus öeldakse:
Kui tõsiselt peaks kristlane
suhtuma küsimusse,
mis puudutab vere põhikomponentide
kasutamist ravis?
Otsus, kas nõustuda ühe või mitme vere
põhikomponendi kasutamisega või mitte,
tuleks teha pärast põhjalikku
kaalumist ja palvetamist.
Kui suhtuda sellesse
küsimusse kergekäeliselt,
võib see kahjustada kristlase suhet
Jehoovaga ja tema südametunnistust.
Milliste teguritega võiks kristlane
arvestada, kui otsustab,
kas nõustuda teise inimese verest eraldatud
komponentide kasutamisega või mitte?
Ilmselt arutleb iga kristlane isemoodi.
Mõni keeldub kõigist vere komponentidest,
kuna usub, et tuleb hoiduda
igast vere koostisosast.
Teised aga võivad nõustuda
mõne komponendiga,
kuna need moodustavad
vaid väikse osa täisverest.
Näiteks mõned põhikomponendid
moodustavad täisverest väiksema osa
kui teatud fraktsioonid,
millega mõned kristlased
on juba varem nõustunud.
Igal juhul kehtib põhimõte,
mis on kirjas Roomlastele 14:12:
„Igaühel meist tuleb enda kohta
Jumalale aru anda.”
Et aidata igal Jehoova teenijal
teha teadlikku otsust,
on välja antud tabel,
kus on ära toodud vere
põhikomponendid ja mõned fraktsioonid.
Selle tabeli ja sama teemat käsitleva
artikli „Lugejate küsimusi”
leiab veebisaidilt JW.ORG
ja rakendusest JW Library.
Samuti valmistatakse ette
Vahitorni uurimisartikleid,
mis käsitlevad seda teemat
veel põhjalikumalt.
Ja lähiajal uuendatakse
ka tahteavalduse kaarti.
Pärast nende ja teiste tegurite kaalumist
tuleb igal kristlasel langetada isiklik otsus,
kas nõustuda mõne
põhikomponendi või fraktsiooniga,
mis on saadud kellegi teise verest.
Kogudused kellegi otsusesse ei sekku
ja ka üksikisikud ei tohiks
teiste otsuseid hukka mõista.
Üldiselt pole vaja neid isiklikke küsimusi
kellegi teisega arutada,
välja arvatud oma tahteavalduskaardil
märgitud usaldusisikutega.
Võta julgelt ühendust
ka haiglasidekomiteega.
Sealsed vennad on alati
valmis sind toetama.
Nad aitavad sul leida arstid,
kes austavad sinu südametunnistust,
ja hoiavad sinu otsused
konfidentsiaalsena.
Kuidas peaks kristlane suhtuma töösse,
mis on seotud vere või verepreparaatidega?
1999. aasta 15. aprilli Vahitornis ilmus
artikkel „Lugejate küsimusi”.
Seal toodud põhimõtted aitavad sul
selles küsimuses targa otsuse langetada.
Vennad ja õed, me teame, et teil on nüüd
palju uut, mille peale mõelda.
Aga mis on selle kõige peamine iva?
Jehoova tunnistajad ei nõustu
täisvere ülekandega.
Samuti ei loovuta me täisverd
teistele ülekandmiseks.
Me ka ei söö verd ega liha,
millest on veri välja laskmata.
Kuid see, kas nõustuda
teise inimese verest pärinevate
põhikomponentide või fraktsioonide
kasutamisega, on iga kristlase isiklik otsus.
Samamoodi peab igaüks ise otsustama,
kas loovutada oma verest pärinevaid
põhikomponente või fraktsioone.
Selles, kuidas juhtiv kogu suhtub elusse
ja veresse, ei ole midagi muutunud.
Me peame neid endiselt väga pühaks.
Samas me mõistame, et igal kristlasel
on Jehoova ees isiklik vastutus
teha oma südametunnistusest
lähtuvaid otsuseid.
Seega innustab juhtiv kogu
igat Jehoova teenijat
palvemeeles kaaluma kõiki asjaga
seotud tegureid, enne kui ta otsustab,
kas ja kuidas lasta mingeid
verekomponente oma ravis kasutada.
Nii tehes saab iga kristlane teha otsuse,
mis jätab tema südametunnistuse puhtaks
ja näitab sügavat austust
Jehoova vastu, kes on eluallikas.
Suur tänu, armsad vennad ja õed,
teie usu, armastuse ja toetuse eest.
Te olete meile nii kallid.
Selline oli juhtiva kogu saade
Jehoova tunnistajate peakorterist.


-