00:00:21
Sügisel 1536 viidi William Tyndale00:00:25
00:00:25
vangikambrist Vilvoorde kindluses
lähedalasuvasse hukkamispaika.00:00:30
00:00:31
Tema jaoks oli seal seatud valmis post.00:00:33
00:00:34
Tyndale aheldati posti külge,00:00:36
00:00:37
kägistati surnuks
ja põletati rahvahulga silme all.00:00:42
00:00:43
Tema kuritegu?00:00:45
00:00:46
Tyndale nägi vaeva,
sobitamaks kiriku õpetusi sellega,00:00:49
00:00:49
mis talle Piiblit uurides oli selgunud.00:00:51
00:00:52
William Tyndale suri kõigutamatus usus,
et Piibel on Jumala sõna.00:00:58
00:01:04
William Tyndale oli esimene, kes üritas
tõlkida Piiblit algkeeltest inglise keelde.00:01:10
00:01:12
Tyndale sündis 15. sajandi lõpus.00:01:14
00:01:15
Sündinud küll Gloucestershire’i kandis,00:01:18
00:01:18
avanes talle võimalus minna
Oxfordi ja saada preestriks.00:01:22
00:01:22
15. sajandil hoogustus vastuhakk –00:01:25
00:01:25
idee, et Jumala sõna
peab olema üldsusele kättesaadav.00:01:29
00:01:30
Inimesed teadsid
ladinakeelset Piiblit kiriku kaudu,00:01:33
00:01:34
kus preestrid seda neile tõlgendasid.00:01:36
00:01:36
Piibel ise oli neile täiesti ligipääsmatu.00:01:39
00:01:40
Tyndale’ile ei antud luba
teha tõlget inglise keelde.00:01:44
00:01:45
Ta taotles Londoni piiskopilt luba00:01:48
00:01:48
tõlkida uus testament
kreeka keelest inglise keelde,00:01:51
00:01:52
kuid luba ei antud.00:01:54
00:01:58
Vastuseisu tõttu Piibli tõlkimisele
kirjutas Tyndale hiljem,00:02:02
00:02:02
et kogu Inglismaal
pole ühtki paika selle tegemiseks.00:02:05
00:02:07
Üritust toetavate kaupmeeste abiga
põgenes Tyndale Saksamaale,00:02:11
00:02:11
kus tal oli kergem tõlkida
uut testamenti inglise keelde.00:02:14
00:02:16
Aastaks 1525 oli tal tõlge tehtud
ja valmis trükki andmiseks.00:02:21
00:02:22
Briti Raamatukogus Londonis
selgub, mis sai edasi.00:02:25
00:02:26
Dr Karen Limper-Herz,
raamatukogu juhtivkuraator,00:02:30
00:02:30
tuleb meile appi selgitama.00:02:32
00:02:32
Näeme siin haruldast eksemplari00:02:34
00:02:34
Tyndale’i uue testamendi
esmatrükist aastal 1525 Kölnis.00:02:39
00:02:40
Kölni Fragment on ainus teadaolev Tyndale’i
uue testamendi esmaväljaande eksemplar.00:02:45
00:02:46
Fakt, et see on fragment,
näitab, et ettevõtmine oli ohtlik.00:02:49
00:02:50
Trükkal oli ülemäära
napsu võtnud ja maininud,00:02:52
00:02:53
et trükib kellelegi Tyndale’ile Lutherit
pooldavat ingliskeelset uut testamenti.00:02:58
00:02:58
Võimud kuulsid sellest
ja trükikojale korraldati haarang.00:03:02
00:03:02
Tyndale oma kaaslastega põgenes
Reinist allapoole veidi kaugemale Wormsist.00:03:07
00:03:07
Nad jõudsid ainult mingi osani Matteuse
raamatus. See näitab, kui ohtlik see oli.00:03:12
00:03:14
Esimesed tervikeksemplarid
Tyndale’i uuest testamendist00:03:17
00:03:17
trükiti lõpuks aastal 1526
Wormsi linnas Saksamaal.00:03:22
00:03:24
Valmistati 3000 või enam eksemplari.00:03:27
00:03:37
Lahkunud Saksamaalt,
suundus Tyndale Antwerpeni.00:03:40
00:03:42
See pulbitsev linn oli Tyndale’ile ideaalne.00:03:44
00:03:45
Seal oli õitsev trükitööstus
ning tänu elava liiklusega sadamale00:03:49
00:03:49
oli kerge ta raamatuid
inglise lugejateni toimetada.00:03:52
00:03:53
Professor Guido Latré pakkus end lahkelt
tegema ringkäiku tänavatel,00:03:57
00:03:57
kus Tyndale võis
500 aastat tagasi kõndida.00:04:00
00:04:02
Ta nägi, et tavalistel inimestel ta ümber
on ligipääs hollandikeelsele Piiblile.00:04:07
00:04:09
Ta soovis sedasama inglise rahvale.00:04:11
00:04:13
Nii et kui taheti suures koguses
Piibleid Inglismaale smugeldada,00:04:17
00:04:17
siis see oli
Põhja-Euroopa suurim meresadam.00:04:20
00:04:21
Pole kerge smugeldada
mahukat köidet ja suurt formaati.00:04:25
00:04:27
Niisiis toimetati Tyndale’i tõlke pisikesed
lahtised lehed paikadesse nagu see siin –00:04:33
00:04:33
maa-alustesse keldritesse
või laohoonetesse –00:04:37
00:04:37
ja peideti suuremate
lubatud raamatute sisse.00:04:40
00:04:42
Londonis võis keegi tunda ära:
„Ahhaa! Siin on märgistatud virnad.00:04:46
00:04:47
Pean need läbi vaatama ja Tyndale’i Piibli
lahtised lehed üles leidma.”00:04:51
00:04:53
Tyndale’i elu lõpuks oli käibel umbes
30 000 eksemplari tema piiblitõlkest.00:04:58
00:04:59
Ta oli vapper ja tähelepanuväärne mees,00:05:01
00:05:01
arvestades tema kartmatust
ja tema pühendatud aega.00:05:05
00:05:05
Alatähtsustada
ei saa ka tema võetud riske.00:05:08
00:05:09
William Tyndale vangistati
siin Vilvoorde’is, otse Brüsselist põhjas.00:05:14
00:05:15
Siin üle aasta vanglas kidudes00:05:17
00:05:17
mõtles ta kahtlemata vältimatult
eesootavale jubedale surmale.00:05:21
00:05:22
Tihtilugu tunnustatakse
Tyndale’i mõju inglise keelele,00:05:25
00:05:26
ent ta töö oli midagi enamat
kui vaid õpetlaslik saavutus.00:05:30
00:05:30
Tyndale armastas Piiblit.00:05:32
00:05:35
Võiks ehk öelda, et ta jagas
lauliku mõtteid Jumala sõna kohta:00:05:38
00:05:39
„Kuidas ma küll armastan sinu seadust!”00:05:42
00:05:46
Ägedast vastupanust hoolimata00:05:48
00:05:48
on Piibel ja selles
sisalduv tarkus senini alles.00:05:52
00:05:52
Algsete kirjutajate sõnad
on ustavalt edasi antud.00:05:55
00:05:55
Pole siis ime, et nii paljud
on Piiblit sedavõrd kõrgelt väärtustanud.00:06:00
Katkend videost „Nad väärtustasid Piiblit” (William Tyndale)
Sügisel 1536 viidi William Tyndale
vangikambrist Vilvoorde kindluses
lähedalasuvasse hukkamispaika.
Tema jaoks oli seal seatud valmis post.
Tyndale aheldati posti külge,
kägistati surnuks
ja põletati rahvahulga silme all.
Tema kuritegu?
Tyndale nägi vaeva,
sobitamaks kiriku õpetusi sellega,
mis talle Piiblit uurides oli selgunud.
William Tyndale suri kõigutamatus usus,
et Piibel on Jumala sõna.
William Tyndale oli esimene, kes üritas
tõlkida Piiblit algkeeltest inglise keelde.
Tyndale sündis 15. sajandi lõpus.
Sündinud küll Gloucestershire’i kandis,
avanes talle võimalus minna
Oxfordi ja saada preestriks.
15. sajandil hoogustus vastuhakk –
idee, et Jumala sõna
peab olema üldsusele kättesaadav.
Inimesed teadsid
ladinakeelset Piiblit kiriku kaudu,
kus preestrid seda neile tõlgendasid.
Piibel ise oli neile täiesti ligipääsmatu.
Tyndale’ile ei antud luba
teha tõlget inglise keelde.
Ta taotles Londoni piiskopilt luba
tõlkida uus testament
kreeka keelest inglise keelde,
kuid luba ei antud.
Vastuseisu tõttu Piibli tõlkimisele
kirjutas Tyndale hiljem,
et kogu Inglismaal
pole ühtki paika selle tegemiseks.
Üritust toetavate kaupmeeste abiga
põgenes Tyndale Saksamaale,
kus tal oli kergem tõlkida
uut testamenti inglise keelde.
Aastaks 1525 oli tal tõlge tehtud
ja valmis trükki andmiseks.
Briti Raamatukogus Londonis
selgub, mis sai edasi.
Dr Karen Limper-Herz,
raamatukogu juhtivkuraator,
tuleb meile appi selgitama.
Näeme siin haruldast eksemplari
Tyndale’i uue testamendi
esmatrükist aastal 1525 Kölnis.
Kölni Fragment on ainus teadaolev Tyndale’i
uue testamendi esmaväljaande eksemplar.
Fakt, et see on fragment,
näitab, et ettevõtmine oli ohtlik.
Trükkal oli ülemäära
napsu võtnud ja maininud,
et trükib kellelegi Tyndale’ile Lutherit
pooldavat ingliskeelset uut testamenti.
Võimud kuulsid sellest
ja trükikojale korraldati haarang.
Tyndale oma kaaslastega põgenes
Reinist allapoole veidi kaugemale Wormsist.
Nad jõudsid ainult mingi osani Matteuse
raamatus. See näitab, kui ohtlik see oli.
Esimesed tervikeksemplarid
Tyndale’i uuest testamendist
trükiti lõpuks aastal 1526
Wormsi linnas Saksamaal.
Valmistati 3000 või enam eksemplari.
Lahkunud Saksamaalt,
suundus Tyndale Antwerpeni.
See pulbitsev linn oli Tyndale’ile ideaalne.
Seal oli õitsev trükitööstus
ning tänu elava liiklusega sadamale
oli kerge ta raamatuid
inglise lugejateni toimetada.
Professor Guido Latré pakkus end lahkelt
tegema ringkäiku tänavatel,
kus Tyndale võis
500 aastat tagasi kõndida.
Ta nägi, et tavalistel inimestel ta ümber
on ligipääs hollandikeelsele Piiblile.
Ta soovis sedasama inglise rahvale.
Nii et kui taheti suures koguses
Piibleid Inglismaale smugeldada,
siis see oli
Põhja-Euroopa suurim meresadam.
Pole kerge smugeldada
mahukat köidet ja suurt formaati.
Niisiis toimetati Tyndale’i tõlke pisikesed
lahtised lehed paikadesse nagu see siin –
maa-alustesse keldritesse
või laohoonetesse –
ja peideti suuremate
lubatud raamatute sisse.
Londonis võis keegi tunda ära:
„Ahhaa! Siin on märgistatud virnad.
Pean need läbi vaatama ja Tyndale’i Piibli
lahtised lehed üles leidma.”
Tyndale’i elu lõpuks oli käibel umbes
30 000 eksemplari tema piiblitõlkest.
Ta oli vapper ja tähelepanuväärne mees,
arvestades tema kartmatust
ja tema pühendatud aega.
Alatähtsustada
ei saa ka tema võetud riske.
William Tyndale vangistati
siin Vilvoorde’is, otse Brüsselist põhjas.
Siin üle aasta vanglas kidudes
mõtles ta kahtlemata vältimatult
eesootavale jubedale surmale.
Tihtilugu tunnustatakse
Tyndale’i mõju inglise keelele,
ent ta töö oli midagi enamat
kui vaid õpetlaslik saavutus.
Tyndale armastas Piiblit.
Võiks ehk öelda, et ta jagas
lauliku mõtteid Jumala sõna kohta:
„Kuidas ma küll armastan sinu seadust!”
Ägedast vastupanust hoolimata
on Piibel ja selles
sisalduv tarkus senini alles.
Algsete kirjutajate sõnad
on ustavalt edasi antud.
Pole siis ime, et nii paljud
on Piiblit sedavõrd kõrgelt väärtustanud.
-