JW subtitle extractor

Kasvasin üles USA lõunaosas
segregatsiooni ajal.
Mustad ja valged ei käinud omavahel läbi
ja mitte ainult seda, vaid ka igal pool olid üleval
sildid, kuhu sa tohid minna ja kuhu ei tohi.
Mulle ei mahtunud pähe,
miks me ei või normaalselt läbi saada.
50 senti.
- Jah, härra, tänan härra.
Vanaema, ta on ju väike poiss,
miks sa talle härra ütled?
Ole tasa, sul tuleb teada oma kohta.
Pärast, kui olime jälle autos, ütlesin talle:
„Ma ei kavatse kellegi ees lömitama hakata.”
Vanaema teadis, et mulle meeldib piibel,
sest lapsena ma pidevalt lugesin seda.
Aga ma ei saanud sellest mõhkugi aru.
Mäletan, et palvetasin:
„Miks meie teistsugused oleme?
Miks me ei võiks koos rahus elada?”
Puutusin kokku ühe rühmitusega
ja ma tundsin, et nende vaated istuvad mulle.
See oli poliitiline liikumine,
nad ütlesid, et võitlevad ebaõigluse vastu.
Ja kui ma kuulsin seda sõna – ebaõiglus,
tundsin kohe, et voh, see on see,
kus ma tahan olla.
Muuta maailma paremaks ja inimesi
tõeliselt ühendada – see oli mu eesmärk.
Me hakkasime protestima
politsei vägivalla vastu.
See oli probleem, mis paljudel
tollal meeles mõlkus.
Selles rühmituses oli palju sellist,
mis mulle meeldis,
aga samas saime iga päev sõjalist väljaõpet,
näiteks õppisime relvi kasutama.
Ja siis ma mõtlesin:
„See ei ole see, mida ma ette kujutasin,
see pole koht, kuhu ma tahan kuuluda.”
Seepärast pöördusin uuesti Jumala poole,
hakkasin piiblit lugema,
sest sain aru,
et ma ei suuda seda maailma muuta.
Lugesin kuningas Jamesi tõlget.
Ma muudkui lugesin ja lugesin,
aga ei saanud midagi aru.
Siis läksime Jamaicale
ja ma nägin seal „Uue maailma tõlget”.
Hakkasin seda lugema ja see oli nii arusaadav.
Ja seal polnud mingeid
arhailisi väljendeid ja ma mõtlesin:
„Vau! Seda piiblit tahan ma ka endale.”
Ühel päeval koputati mu uksele.
Ma ei teadnud, et need on Jehoova tunnistajad.
Kõik, mis ma nägin oli nende piibel.
Ma küsisin: „Kust te selle piibli saite?”
Ja nad ütlesid, et võivad selle ka mulle tuua.
Ja nad tõidki.
Ainult et ma ei teadnud,
et koos piibliga
saan kaasa ka piiblikursuse.
Esimest korda, kui ma läksin
Jehoova tunnistajate kokkutulekule,
seal oli mingi 10 000 inimest,
vaatasin kõiki neid erineva nahavärviga inimesi
ja see oli nagu oleks Jehoova mulle öelnud:
„Mäletad, Rafika, sa küsisid, miks ei võiks
erinevad inimesed omavahel hästi läbi saada?
Näe, ma ei ole erapoolik, nad saavad hästi läbi.”
Ja see andis mulle nii hea tunde.
Lõpuks ometi olin leidnud organisatsiooni,
kuhu tahtsin kuuluda.
Inimesed on mu jaoks kõik ühesugused
ja ma võin kuulutada ja olla sõber kõikidega.
Nüüd, kus ma tean, mida piibel tegelikult õpetab
on mul imetore elu,
sest ma tean, et ainult Jumal ja tema kuningriik
võivad tuua tõelise rahu.
Jehoova on inimesed ühte liitnud
ja ma tahan, et kõik tuleksid tema rahva hulka
ja tunneksid Jehoovat, nagu mina teda tunnen.
Jehoova on mu palvele vastanud.

Rafika Morris. Tahtsin võidelda ebaõigluse vastu