JW subtitle extractor

Arktika suslikud jäävad igal aastal
kuni seitsmeks kuuks talveunne.
Kuigi talveund nimetatakse uneks,
on see unest siiski väga erinev.
Uni värskendab aju, talveuni
aga paistab seda kahjustavat.
Kui suslik jääb talveunne, aeglustuvad tema
hingamine ja südametöö märkimisväärselt
ning tema kehatemperatuur langeb
pisut alla külmumistemperatuuri.
Kuna vereringe peaaegu seiskub,
jõuab ajju väga vähe hapnikku ja toitaineid.
Mõne aja pärast hakkavad ajus
olevad neuronid kahanema
ja tuhanded või isegi miljonid
nendevahelised ühendused,
mis on seotud mäluga, paistavad kaduvat.
Valguklombid kinnituvad neuronitele
ja süvendavad mälukaotust veelgi.
Mõnes mõttes sarnaneb tema aju
sel hetkel Alzheimeri-haige ajuga.
Siis aga juhtub midagi hämmastavat.
Iga kahe nädala tagant võdistab ta oma
keha, kuni see saavutab tavatemperatuuri,
mis jääb püsima kuni viieteistkümneks tunniks.
Ülessoojenemise ajal puhastab aju end
valguklompidest ja taastab neuronid.
Ja umbes kahe tunni pärast
on aju jälle täiesti töökorras.
See protsess kordub üha uuesti kogu
seitsmekuulise talveune jooksul.
Iga kahe nädala tagant vaheldub aju
tardumisperiood taastumisperioodiga,
kuni jõuab kätte kevad ja suslik ärkab
ning asub tegutsema.
Aga see pole veel kõik.
Teadlaste sõnul on vanad neuronitevahelised
ühendused kuidagi markeeritud,
nii et need taastuvad kiiresti.
Seepärast pole suslikul pärast talveund taastunud
mitte ainult tavapärane ajutegevus, vaid ka mälu.
Teadlased loodavad, et kui nad
seda protsessi paremini mõistavad,
aitab see neil ravida inimeste ajuhaigusi.
Mida sina arvad, kas arktika
susliku aju taastumisvõime
tekkis evolutsiooni teel
või on see kellegi kavandatud?

Kas see on kavandatud? Arktika susliku aju