JW subtitle extractor

Energia on eluks hädavajalik.
Iga elusolend peab saama energiat
ja seda tõhusalt kasutama.
Energiat on vaja, et tulla toime
äärmuslike ilmaoludega, liikuda kiiresti
ja läbida pikki vahemaid.
Rändalbatross lendab tuhandeid kilomeetreid,
et leida toitu.
Ta võib liuelda õhus päevade kaupa.
Kuidas on see võimalik?
Tegelikult viib rändalbatrossi
edasi tuuleenergia.
Ta kasutab ära ookeani kohal
olevaid õhuvoolusid.
Ta tõuseb kõrgele,
pöördub ja laugleb alla,
ja teeb seda üha uuesti ja uuesti.
See albatross on suurima
tiibade siruulatusega lind.
Tema ühe tiiva otsast teiseni
on umbes 3,5 meetrit.
Ta suudab need pikad tiivad lukustada
väljasirutatud asendisse,
nii et need meenutavad lennuki tiibu.
Albatrossi tiivad ei väsi niiviisi ära
ja ta võib jätkata liuglemist
peaaegu lõputult.
Teised linnud hoiavad energiat kokku selleks,
et külmas ellu jääda.
Kuidas nad saavad seista ja kõndida jää peal,
ilma et varbad ära külmuks?
Nende jalgades toimub midagi erilist.
Soojus kantakse väga tõhusalt üle
kehasse tagasivoolavasse verre.
Kui kõrvuti voolavad soe vedelik
ja külm vedelik samas suunas,
siis kantaks parimal juhul üle
50% soojusest.
Aga kui soe vedelik
ja külm vedelik voolavad vastassuunas,
kantakse üle peaaegu kogu soojus.
Niiviisi toimivadki kajakate,
partide ja pingviinide veenid ja arterid.
Tänu sellele protsessile püsib
linnu kehatemperatuur stabiilne
ja jalgadesse jõuab ainult nii palju soojust,
et need ei külmu ära.
Aga mis saab siis, kui soojust pole mitte puudu,
vaid on liiga palju?
Kuidas jäävad väiksed sipelgad ellu
kõrvetavas kuumuses?
Sahara hõbesipelgad elavad ühes
maailma kõige kuumemas paigas.
Nad otsivad toitu kuumal ajal.
Temperatuur võib tõusta isegi 70 kraadini.
Et ellu jääda,
peegeldavad nad päikeseenergiat.
Selleks katavad nende keha
väikesed karvakesed.
Enamikke loomi kaitseb karvkate külma eest,
hõbesipelgaid aga kuuma eest.
Kuidas see toimub?
Selle sipelga karvakesed
on kolmnurkse läbilõikega.
Tänu sellisele kujule peegeldavad
need päikeselt tulevat kiirgust.
Mõnede teadlaste arvates
suudab see sipelgas
taluda kuumust paremini
kui ükski teine loom.
Energiakasutus, mida näeme looduses,
on hämmastavalt efektiivne.
Mida sina arvad,
kas loomade energiatõhusus
arenes evolutsiooni teel
või on see kellegi kavandatud?

Kas see on kavandatud? Energiatõhusus loomariigis