JW subtitle extractor

Kallid vennad ja õed,
tere tulemast vaatama erisaadet!
Pärast viimast saadet
on toimunud põnevaid muudatusi.
31. mail 2022 andis juhtiv kogu
teada kõigile harubürookomiteedele,
et me hakkame taas avalikku kuulutustööd tegema,
välja arvatud ukselt uksele.
See uudis meeldis kindlasti teile kõigile.
Pärast seda teadet ütles üks õde:
„Me oleks justkui surnuist üles äratatud.
Me olime kadunud, aga nüüd olime jälle
tagasi. Tunneme end taas ühtsena.”
Ja üks vend ütles: „See oli nagu jalgrattasõit,
kõik tuli päris ruttu jälle meelde. See oli nii tore!”
Üks USA harubürookomitee liige tegi
koos väikse grupiga korduskülastusi.
Nad olid neid korduskülastusi
viimati näinud enne pandeemia algust.
Ta ütles: „Ma arvasin, et inimesed
kardavad meiega näost näkku rääkida
või et nad on hirmul viiruse pärast,
aga see polnud üldse nii.”
Neil olid väga meeldivad vestlused
ja pärast seda ütles vend:
„On nii tore kellegagi jälle
silmast silma piiblist rääkida.”
Hiljuti oli ka mul endal sarnane juhtum,
kui tegime tänavatööd.
Üks noor naine nägi, et mu kaaslasel
on käes ajakiri Vahitorn ja ta peatas meid.
Ta ütles, et tal on nii hea meel
näha Jehoova tunnistajaid.
Meil oli mõnus vestlus ja me leppisime kokku,
et üks õde võtab temaga ühendust.
Mulle nii meeldib, et saan jälle
tänaval kuulutustööd teha.
Sambias pidas üks bussijuht kinni,
kui nägi Jehoova tunnistajaid
tänaval kuulutustööd tegemas.
Vennad andsid talle ajakirja,
aga pärast seda palus bussijuht,
et vennad ka reisijatele kuulutaks.
Kõik bussis olijad kuulasid hea meelega
ja võtsid ajakirju.
Selle aasta juuni viimane nädalavahetus
oli tõlketöös väga eriline.
Ühe nädalavahetuse jooksul anti
„Uue maailma tõlget” välja 13 erinevas keeles.
Mõned neist olid vaid üksikud piibliraamatud.
Mõnes keeles anti välja piibli kreekakeelne osa.
Ja mõnes keeles ka tervikpiibel.
Varem oli kõige rohkem ühe nädalavahetuse
jooksul antud välja piibleid kuues eri keeles.
Me oleme Jehoovale kõige
selle eest väga tänulikud!
7. juunil tegi Euroopa Inimõiguste Kohus
21-s eri kohtuasjas otsuse
Jehoova tunnistajate kasuks.
Ja seda ühel päeval!
Varem olime ühe päeva jooksul
saanud 12 kohtuvõitu.
Need võidud saime Ameerika Ühendriikide
ülemkohtus ja see oli 3. mail 1943.
Au ja kiitus nende võitude
eest kuulub Jehoovale!
Nendest 21 otsusest puudutas 20
otseselt meie vendi ja õdesid,
keda Venemaal taga kiusatakse.
Mida siis kohus otsustas?
Järgnevas videos vastavad sellele küsimusele
vennad peakorteri juriidilisest osakonnast.
Vennad, see oli tõesti ajalooline kohtuvõit.
Kohus võttis arutluse alla 20 kohtuasja
ja langetas nende kohta otsuse meie kasuks.
Põhjalikus 196-leheküljelises otsuses
on kirjas, milliseid valesid
on Venemaa valitsus kasutanud,
et keelustada meie tegevus
ja kiusata vendi taga.
Vend Shane, kas tooksid välja
mõne mõtte sellest kohtuotsusest?
Kohtuotsuses seisis,
et Venemaa on süüdi selles,
et on süsteemselt kiusanud taga
ja rünnanud süütuid inimesi,
kes soovivad Jumalat teenida.
Näiteks on selles kohtuotsuses
paragrahvis 254 kirjas,
et Vene võimud on tegutsenud
sallimatult eesmärgiga,
et Jehoova tunnistajad loobuksid oma usust,
ning takistanud ka teistel nendega ühinemast.
Muidugi pole see plaan neil õnnestunud.
Kohus kinnitas, et Jehoova
tunnistajad on täiesti süütud.
Näiteks väidab Venemaa, et meie
väljaanded ja veebisait on ekstremistlikud,
lihtsalt seetõttu et me usume, et meil on tõde.
Seevastu Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas,
et igal usuühendusel või üksikisikul on õigus
kaitsta oma õpetusi ja pidada neid ainuõigeks.
Kui tore! Mida veel kohus meie kasuks otsustas?
Kohus otsustas veel, et meil on õigus
kuulutada oma usku ukselt uksele.
Vanematel on lubatud õpetada
oma lapsi teenima Jehoovat.
Me saame omada
ja kasutada jumalateenimispaiku,
keelduda sõjaväeteenistusest, keelduda
vereülekannetest ja kasutada mõnda alternatiivi
ning olla poliitiliselt neutraalne.
Kõigis neis valdkondades otsustas kohus,
et meie uskumused ja tegutsemisviis
on täiesti rahumeelsed
ning neid tuleb kaitsta usuvabadusega.
Veel nõuab kohus, et Venemaa lõpetaks
Jehoova tunnistajate tagakiusamise,
laseks neil end uuesti registreerida,
vabastaks need, kes on vangis, lubaks neil
kasutada oma kirjandust ja veebisaiti,
tagastaks kogu konfiskeeritud vara või maksaks
neile hüvitist üle 65 miljoni USA dollari.
Me oleme nii tänulikud
kõigile neile vendadele-õdedele,
kes töötasid väsimatult
selle kohtuprotsessi kallal!
Aeg muidugi näitab,
kas Venemaa võtab kuulda seda kohtuotsust.
Kuid isegi kui ei võta, laieneb see
kohtuotsus kõigile 46 riigile,
kes alluvad Euroopa Inimõiguste Kohtule.
Seega kaitseb see otsus rohkem kui 1,5 miljoni
Jehoova tunnistaja õigusi, kes neis riikides elavad.
Veelgi enam, kuna Euroopa Inimõiguste Kohtust
peetakse väga lugu,
mõjutab see otsus ilmselt
ka teiste kohtute otsuseid üle maa.
Me oleme Jehoovale nii tänulikud selle ajaloolise
kohtuvõidu eest Euroopa Inimõiguste Kohtus.
Sõltumata sellest, kuidas ametnikud
sellele otsusele reageerivad, teame meie,
et Jehoova toetab ikka oma teenijaid.
Kust me seda teame?
Vastus on kirjas tekstis Jesaja 54:17.
Siin ütleb.
Jehoova kinnitab meile, et ta toetab meid
nii praegu kui ka terve igaviku vältel.
See ongi meie pärand ja tänu sellele
me võime olla kindlad,
et tagakiusamine ei saa nõrgendada meie usku,
röövida meilt rahu või takistada
meil kuulutustööd tegemast.
Mõtle näiteks sellele, kuidas Jehoova
toetas vendi-õdesid Nõukogude Liidus,
keda kiusati rängalt taga.
Ülejäänud saate jooksul saame
vaadata lähemalt mõnd näidet sellest,
kuidas Jehoova aitas oma rahval
selle raske aja üle elada.
Me usume, et see on suureks julgustuseks
meie vendadele-õdedele Venemaal,
aga tegelikult meile kõigile, sest me igaüks
seisame silmitsi erinevate raskustega.
Järgmist videot vaadates
võid mõelda sellistele küsimustele.
Mida mina teeksin, kui minuga
midagi sellist juhtuks?
Ja mis aitas neil vendadel-õdedel
jääda Jehoovale ustavaks?
Ma käisin ristimisel,
kui olin 15-aastane.
Mõni nädal hiljem sai kooli juhtkond teada,
et olen Jehoova tunnistaja.
Nad hakkasid mõjutama mind ja mu perekonda,
et me oma usust lahti ütleksime.
Ja selline surve kestis kolm aastat.
Kui sain 18-aastaseks, kutsuti mind
Nõukogude Liidu armeesse.
Kuna ma keeldusin sellest, saadeti
mind kaheks aastaks vanglasse.
Pärast vabanemist abiellusin ma
tubli ja ustava õe Lidijaga.
Mõni aeg hiljem kutsuti mind uuesti sõjaväkke.
Seekord saatis kohus mind kolmeks
aastaks range režiimiga vanglasse.
Ma olen sündinud Ukrainas ja kui ma
abiellusin, siis ma kolisin elama Leetu.
Seitse kuud pärast abiellumist
pandi mu mees vangi.
See oli minu jaoks nii raske periood,
et ma sattusin koguni haiglasse.
Varsti pärast seda katkes mul rasedus.
Mul oli väga raske, sest ma olin ihuüksi
võõral maal ja ei rääkinud kohalikku keelt.
Ja kuna mu mees oli vanglas,
ei võetud mind isegi kuskile tööle.
Valvurid olid julmad ja peksid tihti vange.
Ja ka mind peksti.
Aga sellest oli hullem ehk isegi see,
et olin perest eemal
ja eemal oma kristlikest vendadest-õdedest.
Aga kõige raskem oli lahusolek
oma armsast naisest.
Kuigi me ei saanud olla koos,
oli ta mulle väga suureks toeks.
Ta kirjutas mulle peaaegu iga päev.
Ja seetõttu sain rohkem kirju
kui kõik teised 30 vangi kokku.
Et oma meest vaimselt toetada,
saatsin talle kirju,
kus tsiteerisin mõningaid piiblisalme
ja mõtteid meie väljaannetest.
Ja üritasin neid panna kirja nii,
et ametnikud neid ei märkaks.
Mind julgustasid väga koosolekud
ja ma ei jätnud neid kunagi vahele.
Ükskord, kui meie kodus peeti koosolekut,
tungisid sõjaväelased
ja KGB ametnikud meile sisse.
Ja selle koosoleku pärast
kutsuti mind hiljem kohtusse.
Kui kohtupäev kätte jõudis,
siis ma olin väga mures ja kartsin,
aga Jehoova andis mulle sellist rahu,
et kõik mu hirmud hajusid.
Mul tuli maksta trahvi ja see oli 50 rubla.
Tol ajal oli see väga suur summa.
Aga see mind ei kõigutanud,
ma käisin edaspidigi kõigil koosolekutel.
Ma kasutasin ära erinevaid võimalusi,
et kuulutada kaasvangidele.
Mõnikord juhtus isegi nii, et paarkümmend
vangi korraga kuulasid, mida ma rääkisin.
Mõnikord küsisid nad päris keerulisi küsimusi
ja siis ma pidin mõtisklema ja analüüsima,
et ma oskaks neile seletada,
miks ma midagi usun.
Ma palvetasin väga tihti ja ma nägin,
kuidas Jehoova mu palvetele vastas.
Ja mõnikord tulid need vastused viisil,
mida ma üldse ei oodanud.
Ma proovisin alati mõelda sellele,
miks Jehoova tahab,
et ma nii suurtes raskustes ustavaks jääksin
ja see aitas mind palju.
Oli palju kordi, kui ma sain aru,
et see abi, mis ma sain,
ei saanud tulla mitte kuskilt mujalt
kui ainult Jehoovalt.
Nii sai Jehoovast minu parim sõber,
ta ei jätnud mind kunagi hätta.
Mida raskem mul oli olla,
seda rohkem ta mind aitas.
Raskustes olles ära mõtle sellele,
kuidas ma küll hakkama saan,
vaid mõtle sellele, kuidas Jehoova sind aitab.
Tema annab meile jõudu pidada kõiges vastu.
Neis katsumustes, mida me läbi elame,
on ka tegelikult midagi head.
See on meile kasulik, sest see proovib
meie usu läbi ja tugevdab seda.
Meil on vajalik raskustesse õigesti suhtuda
ja meil tuleb kindlalt jääda
Jehoovale lõpuni ustavaks.
Te olete tõesti kiitust väärt,
vend ja õde Pudžiuvys!
Tuletasite meile meelde, kuivõrd oluline
on käia koosolekutel ja osaleda kuulutustööl,
seda nii headel kui ka keerulistel aegadel.
Need tegevused aitavad meil
hoida oma usu kindla ja tugevana.
Vaatame nüüd järgmist videot.
Sellest näeme, kui oluline on vanemate õpetus,
korrapärane piibli uurimine ja otsusekindlus
jääda Jehoovale ustavaks igas olukorras.
Ma puutusin tagakiusamisega
kokku juba 6-aastaselt.
Minu isa ja vanem vend
saadeti 25 aastaks vanglasse,
kuna nad keeldusid minemast sõjaväkke.
Ma arvasin, et ma ei näe neid enam kunagi.
Aga õnneks lasti nad
kahe aasta pärast vanglast vabaks.
Nad olid mulle suureks eeskujuks
ja aitasid mul jääda Jehoovale ustavaks.
Ka mina kogesin lapsena tagakiusamist.
Koolis sain tihti peksa, kuna tegin kuulutustööd,
keeldusin kandmast punast rätti ja viisnurka
ning ei laulnud patriootlikke laule.
Juba väiksest peale õpetasid
mu vanemad mind armastama Jehoovat,
lugema piiblit, laulma Jehoovale kiituslaule
ja õppima piiblitekste pähe.
Nad võtsid meid kaasa koosolekutele,
mis toimusid kolm korda nädalas.
Mulle väga meeldis vastata
ja mul oli kogu aeg käsi püsti.
Mu vanemad õpetasid mulle,
kuidas vastata neile,
kes nõuavad minult mingit infot
nende kohta või vendade-õdede kohta.
Nad õpetasid mind ka armastama
Jehoovat ja usaldama teda.
Ja nii kasvas minus soov
jääda Jehoovale ustavaks.
Kui olin 15-aastane, küüditati
meie pere rongiga Siberisse.
Neis keerulistes oludes sain
ma palju jõudu meie väljaannetest,
mis meil õnnestus kodunt kaasa võtta.
Need olid meile väga tähtsad.
Terve tee Siberisse
me laulsime rongis meie laule.
Kümne aasta pärast, kui ma olin Kasahstanis,
vahistati mind ja pandi viieks aastaks vanglasse.
Tihti vangivalvurid proovisid mind murda,
et ma loobuksin oma usust,
aga kui ma mõtlesin vaidlusküsimusele
ja Jehoova ülemvõimule,
aitas see mul jääda ustavaks.
Ma palusin, et Jehoova annaks
mulle jõudu ja aitaks talle ustavaks jääda.
Piibli lugemine aitas mul
katsumustes vastu pidada
ja mitte mingi hinna eest
oma usus järeleandmisi teha.
Pärast vanglakaristuse lõppu
läksin ma tagasi Moldovasse
ja siis aastal 1967 me Veraga abiellusime.
Kaks aastat hiljem kutsuti
Iosif Moldova ülemkohtusse
ja talle määrati 10 aastat
range režiimiga koonduslaagris.
Olin 18 ja ma olin üksi meie üheaastase pojaga.
KGB kutsus mind tihti ülekuulamistele,
mis kestsid mitu tundi, vahel isegi viis tundi.
Nad valetasid mulle väga palju,
et mus hakkaksid kahtlused tekkima.
Järgmiste aastate jooksul nägin ma seda,
kuidas mu poiss kasvas, ainult piltide pealt
või siis, kui Vera mind kaks korda aastas külastas.
Üks asi, mida ma Veralt väga ootasin,
olid uued saapad.
Kirjutasime vendade ja õdedega ümber
meie ajakirju väga õhukesele paberile,
mis oli saapatalla-kujuline.
Võtsime saapatalla lahti, panime ajakirjad sisse
ja naelutasime talla jälle tagasi.
Ühe saapapaari sisse mahtus seitse ajakirja.
Tagakiusamise ajal saad sa
Jehoovaga veelgi lähedasemaks
ja ta muutub sulle reaalsemaks.
Jehoova on olnud mu vastu lahke ja ta on
andnud mulle jõu, mis ületab tavapärase.
Ma olen näinud, et mida keerulisem on olukord,
seda rohkem võimalusi on Jehoova
andnud mulle, et rääkida tema kuningriigist.
Jehoova on aidanud mul keskenduda
mitte nendele raskustele,
mida olen pidanud läbi elama,
vaid kõigele heale, mida ta mulle on andnud.
Ja see toob mulle palju rõõmu.
Mul pole ühtegi põhjust Jehoova vastu nuriseda.
Aitäh teile, vend ja õde Rusu,
et rääkisite meile oma loo!
Kas panid tähele, mis aitas
neil valmistuda tagakiusamiseks?
Nende vanemad õpetasid neid.
Nad uurisid korrapäraselt piiblit ja meie
väljaandeid ja õppisid piiblitekste pähe.
Samuti, nad hoidsid meeles Jehoova
ülemvõimu ja vaidlusküsimust
ja nad ei olnud kunagi valmis tegema
järeleandmisi oma põhimõtetes.
Meil on neilt palju õppida.
Mõlema abielupaari lood tuletavad meile
meelde sõnu tekstis Heebrealastele 13:6.
Jehoova oli vendadele-õdedele
Nõukogude Liidus tõeliseks abimeheks.
Hoolimata ägedast tagakiusamisest, jäid nad
usus kindlaks ja nendega liitus üha uusi inimesi.
Näiteks 1949. aastal oli Nõukogude Liidus
kokku umbes 10 000 Jehoova tunnistajat
ja paljud neist elasid Lääne-Ukrainas.
Praegu aga on neis maades
kokku üle 380 000 venna ja õe.
Kõik see on tänu Jehoovale.
70ndatel ja 80ndadel tegin ma tihedat koostööd
vendadega, kes olid raudse eesriide taga.
Ma nägin nende tugevat usku
ja seda, kuidas Jehoova neid toetas.
Jehoova hoolitses alati selle eest,
et neil oleks meie väljaandeid.
Vennad ja õed pidasid väga
oluliseks koosolekutel käimist,
kuigi need toimusid väikestes gruppides.
Ja neile väga meeldis laulda meie laule
ja paljud neist olid neil pähe õpitud.
Nad riskisid oma vabaduse ja turvalisusega,
et koosolekutele kohale minna.
Kuid see ei takistanud neid.
Ja kuigi Saatan üritas nende
laitmatust murda, nägin ma ikka ja jälle,
kuidas Jehoova aitas neil kuulutustööd jätkata.
Venemaa valitsus võib küll keelustada
meie tegevuse oma riigis,
aga ta ei saa keelata Jehooval tegutseda.
Kas sa mäletad, mis saab põhja kuningast?
Tekstis Taaniel 11:45 öeldakse.
Mitte keegi ei aita põhja kuningat.
Aga kes meid aitab?
Mida öeldakse Heebrealastele 13:6?
„Jehoova on mu abimees.”
Kallid vennad ja õed, usaldage Jehoovat
ja jääge talle alati ustavaks,
ükskõik kui raske see ka poleks.
Jehoova on sinu abimees.
Te olete meile kõik väga kallid!
Selline oli JW Broadcastingu erisaade
Jehoova tunnistajate peakorterist.

Juhtiva kogu 2022. aasta erisaade 5