JW subtitle extractor

Nehemja. „Rõõm, mida annab Jehoova, teeb teid tugevaks” (2. osa)

Video Other languages Share text Share link Show times

Käes oli tišrikuu, kuu, mis oli täis
pühasid Jehoova auks.
Me olime just üles ehitanud
Jeruusalemma müürid.
Nüüd oli aeg üles ehitada rahva usk.
Paljud ei tundnud Jumala seadust.
Ja kes veel aitaks meil
seda paremini mõista kui mees,
kes oli tulnud enne mind – Esra.
... need on Jehoova käsud ja määrused.
Tema ja teised leviidid
lugesid ette Moosese seadust.
Nad üksnes ei lugenud seadust, vaid
selgitasid seda ja avasid selle tähendust.
Me saime aru, kui väga me
olime Jehoovat kurvastanud.
Me töötasime hingamispäeval,
ohverdasime vigaseid loomi
ja lahutasime oma naistest,
et abielluda võõramaa naistega.
Me olime südamest kurvad.
Aga Jumala seaduse lugemine aitas meil näha,
kuidas olla talle taas meelepärased.
Ärge olge kurvad ega nutke.
Nüüd te teate, mis ei meeldi Jehoovale.
Tehke siis seda, mis talle meeldib.
Minge sööge parimaid roogi
ja jooge magusaid jooke
ja saatke osa neile, kel pole midagi.
Ja ärge olge kurvad, sest rõõm,
mida annab Jehoova, teeb teid tugevaks!
Me pidasime Jehoova juhiste järgi
lehtmajade püha.
Olime rõõmsad ja tänasime
Jehoovat tema õnnistuste eest.
24. päeval me kogunesime,
et lugeda Jumala seadust,
tunnistada oma patte
ja kurvastada oma süütegude pärast.
Me panime kirja lubaduse.
Me tõotasime kuuletuda Jehoova seadusele.
Aamen, aamen!
Aga mõned unustasid väga ruttu oma lubaduse.
Siin on su rent.
- Pane kotti, korviga on ebamugav.
Nehemja geniaalsest ideest juba kuulsid?
Sellest, et inimesed peaksid
kolima Jeruusalemma?
See on täiesti mõistusevastane sundida
inimesi linna kolima – iga kümnes liisu teel.
Kuulsin ka sellest.
- Miks just mulle pidi see õnn naeratama?
Miks just mina? Kas ta ei saa aru,
mida see maaomanikele tähendab?
Millal te siis kolite?
Kolime? Mina ei koli kuhugi.
Mul on õigus otsustada,
kus ma elan, ja sinul ka.
Mind ei valitud.
- Veel mitte.
Aga kui sind valitakse,
siis toeta mind ja keeldu kolimast.
Raham, kuningas saatis Nehemja siia,
et linn üles ehitada.
Nehemja on maavalitseja.
- Maavalitsejad tulevad ja lähevad.
Varsti läheb Nehemja kuninga juurde tagasi
ja siis on kõik jälle endine.
Isegi kui Nehemja läheb tagasi,
on Jehoova ikka siin.
See on tema tahe,
et Jeruusalemm üles ehitatakse.
Kas sa ei usu seda?
Nii et sa oled siis Nehemja poolel?
Kuidas sa saad olla nii tänamatu?
Raham, su rent!
Millest te seal rääkisite?
- Raham ei ole nõus Jeruusalemma kolima.
Ja ta tahab, et meie teda toetaksime.
- Ja mis sa ütlesid?
Ütlesin, et Nehemja täidab Jehoova tahet.
Raham ei saa aru, kui rõõmus ta võiks olla,
kui ta vaid teeks seda, mida ütleb Jehoova.
Seega, meie oleksime valmis kolima?
Jah.
Ma oleks pigem nagu Nehemja,
mitte nagu Raham.
Oled nõus?
- Jah.
Mina ka.
Müüride sissepühitsemise ajal täitsime
Jeruusalemma ülistus- ja tänulauludega.
Meie rõõmu oli kaugele kuulda.
Kui ma tagasi kuninga juurde läksin,
mõtlesin tihti sellele päevale.
Aga kui ma oleks teadnud, mis edasi saab,
poleks ma Jeruusalemmast lahkunudki.
Jehoova lasi tõusta prohvetil,
kes pani kirja sündmused,
mis toimusid Jeruusalemmas minu äraolekul.
Tema nimi oli Malaki.
Toobijal, kuigi ta polnud juut, õnnestus
templis enda jaoks sisse seada üks ruum.
Ta kasutas ära oma sugulussidemeid juutidega,
et oma tahtmist läbi suruda.
Mis sind templisse toob? Pole sind
ammu näinud. - Tahtsin sind näha.
Aa, ja mul on sulle väike kingitus.
Oh, Toobija. Sa oled alati nii helde.
- Ah, see on tühiasi.
Kas ma saaksin midagi sinu heaks teha?
- Kui sa juba küsid ...
Siis üks väike asi on.
- Räägi. Mis sul mureks?
Vaata, ma siin mõtlesin,
et kui meie sugulased, sinu ja minu omad,
Samaariast külla tulevad,
kas poleks tore, kui meil oleks koht,
kus maha istuda ja süüa?
Siinsamas templis, ma mõtlen.
Nad kummardavad ka Jehoovat.
Päris tihti.
Või noh, mõnikord.
Sa tahad ruumi siin templis?
Sa tead ju, et see pole võimalik.
Pealegi, kõik ruumid on kasutuses.
Kõik ruumid?
Mõned on ju lihtsalt laoruumid.
Jah, aga need on mõeldud leviitidele.
Kas ei võiks ühte neist tühjaks teha?
Ainult ühte, mul ei ole rohkem vaja.
Aga mida Nehemja sellest arvaks?
Mis vahet sellel on?
Nehemja on kaugel Susas.
Aga kui ta teada saab?
- Kes talle siis seda ütleb? Sina või?
Ei, ei!
- No ära siis muretse.
No nii, meie ülempreester
teeb jälle seda, mida Toobija tahab.
Kuhu ma selle vilja panen?
- Pane siia.
Vaadake, kes tuleb.
Palun tehke kiiremini.
Kui nad siit eest ära lähevad,
siis paneme laua siia
ja toolid sinna seina äärde.
Toobija, ütle palun,
kuhu meie nüüd oma asjad paneme?
Pange, kus tahate, mis see minu asi on?
Kuulge, hakake nüüd liikuma.
Eluga, eluga!
No nii, pange asjad kõigepealt siia
ja nagu ma ütlesin,
toolid paneme siia ja lauad paneme sinna.
Kuidas sai Eljasib ära anda meie laoruumid,
eriti veel sellisele mehele nagu Toobija?
Ja pärast kõike seda, mida Nehemja
on teinud, et tempel oleks püha?
Noh, enamik inimesi
ei too niikuinii enam kümnist.
Kui me tahame elus püsida, peame hakkama
ise põlde harima ja loomi karjatama.
Pole mingit mõtet Jumalat teenida.
Pidage vennad.
Teiste halvad teod
ei tohiks röövida meie rõõmu.
Miks mitte?
Mis tolku on meil Jehoova teenimisest?
Täpselt. Ja kas pühakiri mitte ei ütle:
„Hoolitse oma lammaste eest“?
Seal öeldakse ka,
et ustavale saab osaks palju õnnistusi.
Me peame ootama Jehoovat.
Omal ajal seab ta kõik korda.
Malaki nägi, kui kaugele
oli rahvas õigelt teelt läinud.
Leviidid, kes aitasid varem teistel
Jumalat õigel viisil teenida,
kahtlesid nüüd omaenda
jumalateenimise mõttekuses.
Noormees, kas sa lammast ei taha?
Mida suurem ohver, seda suurem õnnistus.
Ja pealegi, kas poleks tore
naabritele muljet avaldada?
Pole vaja, mul juba on ohver.
- Ja-jaa, aga vaata.
Sa oled selline tubli noormees,
nii et ma teen sulle täna sõbrahinna. -Ja?
Umbes sama palju, kui sa nende
tuvide eest maksid. Tule-tule vaata.
See lammas on ju pime.
Vaata, kuidas ta kõnnib!
Noormees, see on
täiesti tavaline selle tõu puhul.
Seadus ütleb, sa ei tohi ohverdada
pimedat ega lombakat looma.
Kui ma jaksan kunagi lamba tuua,
siis see on veatu.
Ära raiska oma raha, see on täitsa korralik
lammas hea hinnaga. - Ma pean minema.
Ole mõistlik!
See on kõigest traditsioon.
Templiteenistus ei ole enam see, mis varem.
Nad nagu ei mõtlekski Jehoovale.
Asuuba!
Mis juhtus?
Räägi, mis juhtus?
Lahutustunnistus?
Ma püüdsin olla hea naine,
aga sellest ei piisanud.
Raham saatis mu ära.
Ära karda, Asuuba,
sa võid elada siin koos meiega.
Muidugi, jaa.
See kõik on minu süü.
- Ära mõtle nii.
Aga ma ei andnud talle ju lapsi.
See pole mingi õigustus.
Abielu on püha.
Usalda Jehoovat,
tema ei saada sind kunagi ära.
Raham!
Meil käis eile külaline.
Sinu naine.
Või pean ma ütlema sinu endine naine?
Raham, kas sa üldse ei hooli
oma naise tunnetest?
Kuidas sa saad olla nii julm?
Mooses ütles: „Kui mees leiab naise juures
midagi laiduväärset,
siis kirjutagu ta lahutustunnistus,
andku see naisele ja saatku ta ära.”
Ta ei anna mulle ühtegi last.
Kui see ei ole laiduväärne, mis siis on?
Ja pealegi ma olen temast tüdinud.
Ma abiellun Gislaga täna.
Gislaga? Selle moabiiditüdrukuga?
Ma nägin oma silmaga, kui sa vandusid,
et ei võta endale võõramaa naist.
Jumala seadus ütleb: „Nad ahvatlevad
teie pojad teenima teisi jumalaid
ning siis süttib teie vastu Jehoova viha.”
- Kes oled sina, et tuled mulle nõu andma?
Igaüks peab ise oma õnne leidma
ja mina kavatsen seda teha.
Raham, tõelist rõõmu
saab anda ainult Jehoova.
Kas sa tõesti arvad,
et sa oled temata õnnelikum?
Jehoova, miks me oleme truudusetud
üksteise vastu, rüvetades sinu lepingut?
Malaki!
Ütle preestritele, kes põlgavad mu nime:
„Poeg austab isa ja sulane isandat.
Aga kui mina olen isa,
siis kus on austus, mida ma väärin?
Ja kui mina olen isand,
siis kus on kartus, mida ma väärin?”
Armas sõber, astu ligi,
ma näen, et sul pole ohvrit.
Miks te leviidid põlgate Jehoova nime?
- Põlgame, kuidas?
Te toote ohvriks pimeda,
haige ja lombaka looma
ja ütlete, et selles pole midagi halba.
Kas Jehooval on sellest hea meel?
Kõik läheb ühte patta, mis vahet seal on,
kas loom oli terve või vigane?
Aga Jehoova? Kas ka temal on ükskõik?
Ühel päeval tuleb Jehoova oma templi juurde
ja ta puhastab teid, Leevi poegi, tulega!
Mis sulle sisse on läinud?
Mitte keegi rahva seast ei kurda, ainult sina.
„Preestrid, kui te ei võta oma kohustusi
südamega,” ütleb Jehoova,
„siis ma saadan teie peale needuse
ja ma muudan teie õnnistused needusteks.
Pöörduge tagasi
ja mina pöördun tagasi teie juurde.”
Kuidas me peaksime pöörduma?
„Kas võib inimene röövida Jumalat?
Aga teie röövite mind,” ütleb Jehoova.
Mida me oleme röövinud?
- „Kümnist ja annetusi.
Te röövite mind, seda teeb
terve rahvas,” ütleb Jehoova.
„Tooge kogu kümnis varaaita,
et mu kojas oleks toitu,
ja palun pange mind proovile,
siis te näete, et ma avan taevaluugid
ja kallan teile õnnistusi,
nii et teil pole millestki puudust.”
Te olete teinud veel midagi, mille tõttu
miski teie käest pole talle meelepärane.
Mida siis?
Te olete käitunud reeturlikult oma naisega,
kes on olnud te seaduslik naine
te noorpõlvest saati.
Aga teie seas on ka neid,
kes pole niimoodi teinud,
sest neis on veel Jumala vaimu.
Pange siis tähele oma suhtumist
ja ärge reetke oma noorpõlves võetud naist.
„Sest ma vihkan lahutust,”
ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal.
Preestri huuled peavad talletama teadmisi
ja tema suust tuleb otsida seadust.
Aga teie, teie olete pannud paljud eksima.
Jehoova sõnad näitasid,
et probleem oli nende südames.
Siiski märkas Malaki ka neid,
kellele valmistas õigesti käitumine rõõmu.
Pelet.
Malaki.
- Tore näha.
Asuuba, ära heida meelt.
Sa näed jälle vahet õige ja jumalatu vahel,
selle vahel, kes teenib Jumalat
ja kes ei teeni.
Sa oled küll prohvet. - Ma olen samasugune
Jehoova teenija nagu teiegi.
Ja ma võin öelda, kui te räägite omavahel
Jehoovast, siis ta paneb seda tähele.
Tema ees kirjutatakse mälestusraamatut
nende heaks, kes teda kardavad
ja mõtisklevad tema nime üle.
Jehoova olgu teiega!
Olin aastaid Jeruusalemmast eemal,
aga minu süda oli alati oma rahvaga.
Ma palusin luba tagasi minna.
Aga see, mis ma sealt eest leidsin,
vapustas mind.
Eljasib!
Rahu sulle!
- Nehemja!
Sind ma küll ei oodanud.
Kus kõik leviidid ja lauljad on?
- Mõned neist on ära praegu.
Ära? Miks nad ära on?
Pedaja on siin.
Pedaja, tee Nehemjale väike ringkäik.
Vabandust, ma pean ära minema.
- Olgu.
Pedaja, räägi, kuidas teil läheb siin.
Kas teil on kõik vajalik olemas?
Maavalitseja Nehemja, meil pole
peaaegu midagi. - Kuidas nii?
Juba mõnda aega pole preestrid ega leviidid
oma ülesandeid tõsiselt võtnud.
Kui inimesed seda nägid,
ei toonud nad enam kümnist.
Kuna kümnist enam polnud,
läksid leviidid ja lauljad tagasi oma põllule.
Ja miks sina ei läinud?
Ma saan kuidagi hakkama.
Ma tean, et Jehoova aitab alati neid,
kes talle loodavad.
Ma olen kindel, et tuleb aeg,
kui ta kõik korda seab.
Kas Eljasib ei käskinud siis
rahval kümnist tuua?
Sinu äraolekul prohvet Malaki
hoiatas teda ja kõiki preestreid.
Aga Eljasib, ta võttis meie laoruumi,
tegi selle tühjaks
ja andis selle Toobijale,
kes kasutab seda söögiruumina.
Pedaja, viime need asjad siit minema.
Mida sa teed?
Eljasib! Mida sina teed?
Miks te olete Jumala koja hooletusse jätnud?
Puhastage see ruum ja tooge tagasi
Jumala koja riistad. - Jah, mu isand.
Ja kutsuge kõik leviidid,
lauljad ja asevalitsejad minu juurde.
Ma määran nad tagasi ametisse.
Pedaja, sina, Selemja ja Saadok
vastutate varaaitade eest.
Haanan aitab teid. Teie kohuseks on
jagada vendadele välja nende osa.
Nehemja, oota nüüd natuke.
Las ma selgitan.
Ja mina käisin tuua kogu Juudal kümnendiku
oma viljast, värskest veinist ja õlist.
Las ma selgitan.
Oota nüüd.
Pea mind meeles, mu Jumal.
Ära kustuta mu tegusid,
mis ma olen teinud oma Jumala koja heaks.
Lisaks sellele, et juudid olid
hooletusse jätnud Jumala koja,
ajasid mõned neist ka äri hingamispäeval,
kuigi Jumal oli selle päeva pühaks kuulutanud.
Mis kaupa sa täna müüd?
- Kõige paremat kala, nagu ikka, Tüürosest.
Mida te teete?
Täna on ju hingamispäev.
Nehemja.
Kuidas te saate teha midagi nii halba?
Selle pärast Jumal meid ju karistaski!
Inimestel pole midagi selle vastu.
- Aga Jehooval?
Ma keelasin hingamispäeval kogu äritegevuse
ja andsin käsu väravad sulgeda.
Aga järgmisel nädalal
olid kaupmehed jälle platsis.
Mis teil siin toimub?
Ma pidin täna maas magama!
Te teate seadust.
Hingamispäeval ei tehta tööd ega aeta äri.
Minge ära!
Teie, leviidid,
valvake väravaid hingamispäeval.
Ja sina ära lase kedagi sisse.
Oo, mu Jumal, pea ka seda minu heaks meeles.
Ja ole mulle armuline
oma rikkalikku truud armastust mööda.
Oli veel midagi, mis ma pidin tegema.
Tule nüüd.
- Ana la mitbayen.
Kus sa lähed?
Mis su lastel on?
- Ahh, neile ei meeldi templis käia.
Kullake, miks sulle seal ei meeldi?
Shvok Y-ati!
Tule kohe tagasi!
Vabandust, isand.
Mu naine ei räägi eriti heebrea keelt.
Kas sa ei vandunud, et sa ei abiellu
kellegagi, kes ei teeni Jehoovat?
Nehemja, keda see huvitab? Ai.
Kas oli nii?
- Jaa! Jaa!
Miks sa siis ei täida Jehoova käsku
ja oma antud vannet?
Lase lahti!
- Pole ime, et su lapsed Jehoovat ei armasta.
Kas sa arvasid, et sul läheb hästi
ilma Jehoova õnnistuseta?
Ma palusin Jehoovalt õnnistust!
- Tõesti? Aga sa ei kuuletunud talle.
Raham, kuidas saab Jehoova õnnistada midagi,
mis on tema tahte vastu?
Polnud midagi imestada.
Rahvas järgis lihtsalt
oma juhtide halba eeskuju.
Eljasibi pojapoeg abiellus hooronlasega,
Sanballati tütrega.
Kas sa ei austa üldse Jumala seadust?
Te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele
ega võtta kedagi nende tütardest
oma poegadele ega endale.
Kas just nende pärast
ei teinud pattu kuningas Saalomon?
Vanaisa, ütle midagi.
- Ole vagusi, mu poeg.
Kas pole see ennekuulmatu, et teete niisugust
suurt kurja, abielludes võõramaa naistega?
Sa oled rüvetanud preestriametit.
Sa ei saa olla preester
ega jääda Jeruusalemma.
Hästi.
Ma lähen siis Samaariasse.
Seal on vähe sallivamad inimesed.
Aga ta on mu pojapoeg.
Siis miks sa lasid
tal üle astuda Jumala seadusest?
Sa tead, et templiteenistus
aitab meil hoida häid suhteid Jumalaga.
Aga kohe, kui ma ära läksin,
siis te kõik keerasite Jehoovale selja.
Võttis küll omajagu aega, aga õige
jumalateenimine sai lõpuks taastatud.
Kui mõtlen sellele, mida kõike
me Jehoova abiga korda saatsime,
vastupanule, mida me kogesime, ...
Aga mis oleks, kui süüdistaks
hoopis Nehemjat mässu tõstmises?
Meil ei jää muud üle kui rünnata.
Kas sa kavatsed lihtsalt oodata,
kuni nad meid tapma hakkavad?
... halvale mõjule, ...
Mul on õigus otsustada,
kus ma elan, ja sinul ka.
Toeta mind ja keeldu kolimast.
Ära raiska oma raha!
Ole mõistlik! See on kõigest traditsioon.
Kui me tahame elus püsida peame hakkama ise
põlde harima ja loomi karjatama.
Pole mingit mõtet Jumalat teenida.
... unetutele öödele, ...
Me peame minema Jeruusalemma,
et Nehemjal silma peal hoida.
Mis vahet sel on? Kas sa ei saa aru?
Need inimesed vihkavad meid.
Sina ei pea nende keskel elama ja töötama.
... higile ja vaevale, ...
Pealegi, see töö on nii raske,
me ei jaksa enam.
Milleks meil seda müüri üldse vaja on?
... siis on minu silme ees eelkõige rõõm,
rõõm sellest,
et teenisime Jehoovat õigel viisil.
Me arvasime, et ehitame üles vaid müüri.
Aga Jehoova ehitas üles meie usku.
Ma ei unusta kunagi, kuidas Jehoova meid
kokku liitis, et viiksime täide tema tahte.
Ta õpetas meid talle lootma.
Ja ta tegi meid tugevaks.
Sööge parimaid roogi ja jooge magusaid jooke
ja saatke osa neile, kel pole midagi.
Ja ärge olge kurvad, sest rõõm,
mida annab Jehoova, teeb teid tugevaks!
Oo, mu Jumal, pea seda minu heaks meeles.
Nehemja oli julge.
Ta oleks võinud jääda luksuslikku Susa paleesse
ja teenida Jehoovat seal, aga ta ei teinud seda.
Kui tekkis vajadus, oli ta kohe valmis võtma ette
pika reisi Jeruusalemma, et toetada oma vendi.
Aga see polnudki nii lihtne.
Kõigepealt pidi ta
Pärsia kuningalt loa saama.
Mis aitas Nehemjal olla julge Jehoova teenija?
Kas tema isiksus või hea maine kuninga ees?
Vaatame seda osa uuesti.
Kui linn, kuhu on maetud mu esiisad,
on varemetes ja selle väravad maha põletatud.
Nehemja, mis lahti?
Räägi, mida sa siis tahad teha?
Otsekohe palusin ma taeva Jumalat.
Kui see on kuninga silmis hea
ja su sulane on sulle meelepärane,
siis saada mind Juudasse,
sellesse linna, kuhu on maetud mu esiisad,
ja las ma ehitan selle üles.
Sa võid minna.
Jehoova oli meiega.
Nehemja pöördus otsekohe alandlikult
Jehoova poole, kes on tõelise julguse allikas.
Tegelikult palvetas ta
oma ülesannet täites pidevalt.
Ja Jehoova õnnistas teda.
Siin on meie esimene mõte,
mida kõrva taha panna:
kui ajad on rasked,
oleme varmad Jehoovale toetuma.
Aga kui kõik läheb libedalt,
kas me ka siis toetume Jehoovale?
Me võime jääda justkui
loorberitele puhkama, mõeldes:
„Elu on praegu üsna hea.
Ma tean, et on veel palju tööd teha, aga
ma olen teeninud Jehoovat juba palju aastaid.
Ma olen teinud oma osa,
las nüüd teeb keegi teine.”
Kas Jehoova õnnistab sellist suhtumist?
Kas poleks parem
rääkida sellest palves Jehoovale?
Võid paluda temalt julgust ja rõõmu,
et püüelda edasi tema teenistuses.
Sa võid olla üllatunud,
milliseid uksi Jehoova võib sulle avada.
Kui Nehemja jõudis Jeruusalemma,
siis mida ta tegi?
Kas ta jagas vaid käske? Ei.
Nagu Piiblis öeldakse,
töötas ta õlg õla kõrval oma vendadega
iga päev koidust kuni tähtede ilmumiseni.
Samamoodi meie,
kui oleme ennastohverdavad,
annab Jehoova meile jõudu, et saaksime
hakkama ülesannetega, mis meile on antud.
Iisraellased said müüri valmis
kõigest 52 päevaga.
Milline hämmastav saavutus, eriti kui mõelda,
millist vastupanu neile osutati.
Kõigepealt neid pilgati.
Siis ähvardasid vastased neid rünnata.
Põhja pool olid samaarlased, idas ammonlased,
lõunas araablased ja läänes asdodlased.
Vaenlased ümbritsesid Jeruusalemma.
Lihtne oleks olnud mõelda:
„Me oleme lõksus,” ja hakata kartma.
Mida Nehemja tegi?
Seda, mis tal ikka kombeks oli.
Nagu ta ise ütles:
„Meie aga palvetasime oma Jumala poole.”
Seejärel tugevdas Nehemja rahva vaimu.
Ta ütles: „Ärge kartke neid.
Mõelge Jehoovale,
kes on suur ja aukartustäratav.”
Ja nad ehitasid edasi.
Kas Nehemja vaenlased andsid alla,
kui nad nägid, et nende
otsesed ähvardused ei toiminud?
Ei. Nad vaid muutsid oma taktikat.
Nad püüdsid kolmel erineval moel
Nehemjat töö juurest eemale meelitada.
Kas sa märkasid neid?
Vaatame neid lõike uuesti.
Nad tahtsid Nehemjaga
väljaspool Jeruusalemma kohtuda.
Ütle Nehemjale:
„Määrame aja, millal me võiks ühes
Oono orutasandiku külas kokku saada.”
Nad tahavad mind
Jeruusalemmast välja meelitada.
Nad levitasid valejutte.
Gesem, on aeg sinu plaan ellu viia.
Toobija, pane kirja:
„Rahvaste seas käivad jutud,
ja ka Gesem räägib,
et sina ja juudid kavatsete mässu.
Sellepärast te ehitategi müüri.”
Ja nad püüdsid reeturi abil
Nehemjat lõksu meelitada.
Nad tulevad sind tapma. Öösel!
Me peame minema templisse ja sulgema uksed.
Semaja, kas minusugune mees peaks põgenema?
Kas sa ei saa aru?
Ei, mõtle, kuidas see mõjuks rahvale.
- See on ainus turvaline koht.
Pealegi, ma ei ole preester.
Kui ma läheksin templisse,
vääriksin ma surma.
Ma ei lähe sinna.
Ära ole rumal, Nehemja.
Nüüd saan aru!
Toobija ja Sanballat saatsid sind.
Ütle, oli ju nii?
Pidagu Jumal neid meeles ja ka kõiki teid
valeprohveteid, kes püüate mind hirmutada.
Lähme, Hanani, meil on muudki teha.
Kolm sepitsust, mis kõik nurjusid.
Siit tuleb meie teine tähtis mõte:
nii nagu Nehemja,
võime ka meie kohata vastaseid,
kes üritavad meid Jehoova teenimise
juurest kõrvale meelitada.
Meile võidakse avaldada survet
teha Jehoova teenimises järeleandmisi.
Meid võidakse veenda, et kui me
teeniksime Jehoovat veidi väiksema innuga,
saaksime samal ajal
ka ilmalike sihtide poole püüelda.
Kuna aga Jumala kuningriik
on meie elus esikohal,
ei tee ka meie järeleandmisi,
nagu ei teinud ka Nehemja.
Me teame, kuhu see maailm on suundumas.
Vastased levitavad
meie kohta ka valesüüdistusi.
Mõnel maal väidetakse,
et me oleme riigile ohtlikud.
Mõningad süüdistused
on kohtus edukalt kummutatud.
Ent lahenegu iga
konkreetne olukord kuidas tahes,
me oleme kindlad, et Jehoova juhib
asju oma tahte kohaselt.
Vastupanu võivad osutada ka need,
kes teesklevad, et nad teenivad Jehoovat.
Nii nagu üks kaasjuut ütles Nehemjale, et see
oma elu päästmiseks Jumala seadust rikuks,
nii võivad ka endised Jehoova tunnistajad
üritada meid ühel või teisel moel eksitada.
Meie aga ei kuula usutaganejaid,
sest me teame, et me ei päästa oma elu
Jumala seadusi rikkudes,
vaid hoopis neid täites.
Nehemja ei langenud mitte ühelgi korral
nende seatud lõksu.
Miks? Kas sellepärast,
et ta oli ise nii nutikas?
Ei. Selle pärast, et ta toetus Jehoovale.
Ja Jehoova andis talle tarkust,
et näha läbi vaenlaste salasepitsused.
Kui müür sai valmis, lahkus Nehemja
mõneks ajaks Jeruusalemmast.
Mis teda aga tagasi tulles ees ootas?
Rahva ind Jehoova teenistuses,
mis varem põles ereda leegina,
nüüd vaid vaevu hingitses.
Nehemja oli näinud kõvasti vaeva,
et aidata rahval loota Jehoovale.
Mis sa arvad, kuidas ta ennast tundis?
Ta oleks võinud öelda:
„Nüüd on kõik, mulle aitab.
Las keegi teine tegeleb selle jamaga,”
ja kõndida minema.
Mis ta aga tegi?
Vaatame uuesti.
Miks te olete Jumala koja hooletusse jätnud?
Puhastage see ruum.
Te teate seadust,
hingamispäeval ei tehta tööd ega aeta äri.
Minge ära!
Kas sa ei vandunud, et sa ei abiellu
kellegagi, kes ei teeni Jehoovat?
Miks sa siis ei täida Jehoova käsku
ja oma antud vannet?
Eljasibi pojapoeg abiellus
hooronlasega, Sanballati tütrega.
Te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele
ega võtta kedagi
nende tütardest oma poegadele!
Sa oled rüvetanud preestriametit.
Sa ei saa olla preester ega jääda Jeruusalemma.
Võttis küll omajagu aega, aga õige
jumalateenimine sai lõpuks taastatud.
Nehemja ei kõndinud minema.
Ta täitis oma ülesannet südamega.
Miks? Sest ta ei lasknud
oma rõõmul kustuda.
Pane tähele, et Nehemja rõõm
ei sõltunud tema enda saavutustest,
tugevatest müüridest
ega ka sellest, mida teised tegid.
Millest tema rõõm siis sõltus?
Nehemja ise ütles:
„Rõõm, mida annab Jehoova,
teeb teid tugevaks!”
Siit tuleb meie kolmas mõttetera:
hoolimata raskustest ja tagasilöökidest
me võime olla rõõmsad,
sest tõeline rõõm tuleb
headest suhetest Jehoovaga.
Nehemja oli samasugune inimene nagu meie.
Pea meeles, et Nehemja päevil ei teinud
Jehoova selliseid suurejoonelisi imesid
nagu Moosese ja Joosua päevil.
Mis teda siis aitas?
Teda aitas palve.
Teda aitas usk.
Teda aitas see, et ta toetus Jehoovale.
Nii sai ta hakkama.
Pole kahtlustki, et Jehoova oli Nehemjaga.
Ta juhtis ja õnnistas tema ettevõtmisi.
Ka meid aitavad tänapäeval samad asjad.
Palveta Jehoova poole.
Olgu sul tugev usk temasse ja ole veendunud,
et Jehoova toetab sind, kui sa teed õigeid asju.
Nii nagu Jehoova andis Nehemjale
julgust, jõudu, tarkust
ja vastupidavust täita oma ülesannet,
nii annab Jehoova seda kõike ka sulle.