JW subtitle extractor

Vahitornis oli väga otsekohene mõte.
Seal öeldi: „Saatan kasutab
filme ja telesaateid,
et propageerida oma mõtteviisi.”
See mõte peaks panema igaüht,
kes armastab Jehoovat,
peatuma ja mõtlema enne,
kui paneb käima teleka või mõne vidina.
Selle kohta, kuidas Saatan inimesi õpetab,
ütles see Vahitorni artikkel:
„Ta teab, et mingi lugu võib korda
saata enamat, kui lihtsalt meelt lahutada.
See mõjutab meie mõtteid, tundeid ja tegusid.”
Niisiis, kui valime meelelahutust,
tuleb meil meeles pidada,
et Saatana jutustatud lood on õõnestanud
inimkonna moraali juba tuhandeid aastaid.
Et näha, kuidas inimesele mõjub
Saatana õpetus, loeme Jesaja 55:7.
Seal öeldakse: „Jumalatu jätku
oma tee ja nurjatu oma mõtted.”
Inimene, keda õpetab Saatan oma lugudega,
muutub pikapeale jumalatuks ja nurjatuks.
Kui loeme edasi järgmisi salme,
salme 8 ja 9, siis näeme,
et ebatäiusliku inimese mõtteviis on juba
loomu poolest erinev Jehoova omast.
Loeme siis edasi.
Salmist 8: „Minu mõtted ei ole teie mõtted
ja teie teed ei ole minu teed,” ütleb Jehoova.
„Sest nagu taevas on maast kõrgemal,
nii on minu teed kõrgemad teie teedest
ja minu mõtted teie mõtetest.”
Salm 7 rääkis inimesest,
kes on jumalatu ja nurjatu,
kuid oli aeg, kui see inimene oli lihtsalt
tavaline ebatäiuslik inimene.
Miski tõukas teda sinna
jumalatute ja nurjatute sekka.
Mis siis juhtus?
No juhtus see, et teda õpetas Saatan.
Me kõik oleme ebatäiuslikud.
Mis aitaks meil mõelda nagu Jehoova,
et meiega ei juhtuks nii,
et satume sinna nurjatute
ja jumalatute inimeste sekka?
Tegelikult ka Jehoova jutustab lugusid,
et vormida meie mõtlemist selliseks,
nagu on tema oma.
Piiblis on palju tõsielulugusid,
mis lõpevad kas hästi või halvasti.
Piiblis on tõesti palju näiteid, lugusid,
mis panevad kaasa elama,
mis aitavad meil paremini mõista
Jehoova ajatuid põhimõtteid ja seadusi.
Kui kõigist neist õppust võtame,
siis tasapisi hakkavad meie teed
rohkem sarnanema Jehoova teedega.
Toome ühe näite.
Kogu piibel rõhutab, et Jehoova
on väga andestava loomuga.
Räägime sellest lähemalt ja võtame lahti
2. Moosese 34. peatüki, loeme siit salmi 7.
Siin kirjeldatakse kui andestav Jehoova on
ning öeldakse tema kohta,
et ta „osutab truud armastust tuhandetele
ning annab andeks eksimuse,
üleastumise ja patu”.
Vot selline on Jehoova.
Vaatame nüüd teksti Jesaja 1:18
ja pane tähele, milline pilt siin maalitakse.
Loeme Jesaja 1:18.
Siin öeldakse:
„„Tulge ja seadkem asjad
omavahel korda,” ütleb Jehoova.
„Kuigi teie patud on erepunased,
saavad need lumivalgeks,
kuigi need on otsekui karmiinpunane riie,
saavad need villa sarnaseks.””
Näeme jälle, et andestamine
on Jehoovale omane.
Et meie südant veelgi enam puudutada,
lasi Jehoova sel teemal meile rääkida ühe loo.
Selle loo jutustas Jeesus.
See oli lugu kadunud pojast Luuka 15. peatükist.
Ma ei loe seda ette, aga teen mõne salmi
abil peamistest sündmustest ülevaate.
Salm 11 näitab, et ühel mehel oli kaks poega.
Ja salm 12, et noorem poeg
võttis välja oma osa varast.
Edasi loeme, et ta reisis kaugele maale
ja raiskas seal oma vara ära.
Salmidest 15, 16 näeme,
et ta oli täiesti laostunud.
Salm 17 näitab, et lõpuks tuli ta mõistusele
ja läks tagasi oma isa juurde.
Ja salm 20, kui ta isa teda märkas:
„Isal hakkas temast kahju
ning ta jooksis talle vastu,
kallistas teda ja andis talle hellalt suud.”
Mis on mõned asjad, mida Jehoova
selle looga meile õpetada tahab?
Kõige tähtsam on see, et Jehoova
ihkab eksinutele andestada.
See on lausa tema loomuses.
Ja nagu isa selles loos, mõistame ka meie,
et need, kes on valel teel,
võivad ära raisata kõik hea, mis neile on antud.
Aga me ei kaota nende suhtes kunagi lootust
ja kui nad Jehoova juurde tagasi tulevad,
võtame nad soojalt vastu.
Nad võivad oma suhted Jehoovaga täielikult
taastada ja saada tagasi oma koha tema peres.
Ja veel õpime, et mõnel on vaja käia
täitsa põhjas ära, enne kui aru pähe võtab.
Eks ole need väärtuslikud õppetunnid
selle kohta, kuidas mõtleb Jehoova,
et ka meie võiksime oma ebatäiuslikku
mõtlemist tema järgi vormida!
Selles loos võime panna tähele veel ühte asja.
„Uue maailma tõlkes” on selles loos
natuke üle 400 sõna,
aga kadunud poja eksimustest
räägitakse vaid umbes 10 sõna.
Salmis 13 öeldakse lihtsalt,
et ta elas kergemeelset elu.
Ja salmis 30, et ta raiskas vara ära
koos prostituutidega.
See on hea näide loost,
kus on juttu eksimustest,
kus mingil juhul ei ülistata ega ilustata
ega püüta neid näidata põnevana.
See hoopis teeb meid
lähedasemaks Jehoovaga
ja aitab meil tajuda
tema andestavat loomust.
See oligi selle loo eesmärk.
Võime vaid ette kujutada,
kuidas Saatan oleks seda lugu jutustanud.
Võib-olla ta oleks kujutanud isa
liiga kontrolliva ja sallimatuna.
Või oleks ta kujutanud nende
kodust õhkkonda nii piiravana,
et pojal polnud mingit hingamisruumi.
Kas Saatana versioonis oleksime
võinud kuulda rohkesti halba kõnepruuki?
Kui palju aega pühendaks Saatan
oma loos ebamoraalsetele stseenidele?
Kas kadunud poeg oleks üldse
kahetsenud seda, mida ta tegi,
või oleks hoopis isa muutunud
lõpupoole pehmeks ja kõikesallivaks?
Ja ilmselt oleks poeg koju kaasa
toonud mõne oma naistest.
Kas pole Saatana lugudega nii, et kui loeme
ridade vahelt, leiame räpasust ja pooltõdesid?
Süžee on alati sama.
Sinna on põimitud mässumeelsust,
vägivalda ja madalat moraali.
Tegelaskujud vahetuvad,
aga kõik see kordub ikka ja jälle.
Aga Jehoova lugudes, iga kord kui
neid loeme, avastame midagi värsket.
Nendega on niimoodi, et kui me
neid ridade vahelt loeme,
puhkevad need lausa õide, kas pole?
Tundub, et ükskõik kui palju
kordi me neid ei loeks,
iga kord me õpime midagi uut
Jehoova kohta, mis vormib meie mõtlemist.
Kui me siis valime meelelahutust,
tuleb meil mõelda, kes õpetab mind.
Kas see meelelahutus värskendaks mind?
Kas see mõjuks mulle hästi?
Kas on võimalik, et seal on midagi, mis
õõnestaks mu usku või usaldust Jehoova vastu?
Kui miski kõhklema paneb,
siis kas poleks targem see kõrvale jätta?
Kuni elame selles maailmas,
peame valima meelelahutust hoolega.
Õppigem siis Jehoovalt, et võiksime mõelda,
tunda ja arutleda aina rohkem nii nagu tema.
Me ootame väga aega, kui meelelahutust
valides, on laual vaid läbinisti head variandid.

Gary Breaux. Lugu õpetab (1. Joh. 5:19)