JW subtitle extractor

Armsad vennad ja õed,
tere tulemast üldkokkutulekule „Ole julge!”.
Jehoova tunnistajatele
meeldivad väga kokkutulekud,
kus nad saavad teadmisi piiblist
ja ülistada Jehoovat, näiteks lauluga.
Aga sellised suured kokkusaamised
pole alati olnud meie jumalateenimise osa.
Millal need algasid?
Seda näemegi
sarja „Edasiliikuv rahvas” selles osas.
Esimene suur Jehoova rahva kokkutulek
toimus tegelikult juba tuhandeid aastaid tagasi.
See oli siis, kui Iisraeli rahvas
kogunes Siinai mäe juures,
kus Jehoova andis neile seadused.
Hiljem said iisraellased
3 korda aastas pühade ajal kokku.
Ja nagu tänapäevalgi, käis neil kogunemistel
inimesi erinevatest suguharudest,
et ühtse perena Jehoovat teenida.
Meie esimesed nüüdisaegsed kokkutulekud
said alguse 1880-ndate lõpus.
Aga need olid veidi teistsugused,
kui kokkutulekud, millega meie oleme harjunud.
Need olid lihtsalt ühed suured koosolekud
mõnesaja inimesega,
kus piibliuurijad pidasid Isanda õhtusöömaaega,
ja need toimusid alati
Alleghenys Pennsylvania osariigis USA-s.
Aga 1893. aastal, kui avati
Chicago maailmanäitus, olukord muutus.
Sinna tuli kohale miljoneid inimesi.
Ja kuna rongipiletid Chicagosse
olid odavamad kui tavaliselt,
siis nägid piibliuurijad head võimalust
korraldada seal 5-päevane kokkutulek.
Kohal oli umbes 360 venda-õde,
mis on tänapäeva mõistes üsna väike arv.
Aga sellised algusaegade kokkutulekud
aitasid piibliuurijatel mõista,
kui tore on kokku saada
vendade-õdedega teistest paikadest.
Hiljem sai kokkutulekutest
iga-aastane sündmus.
Mõned neist toimusid värskes õhus või telgis.
Nagu näiteks
1908. aasta Put-in-Bay kokkutulek
populaarses suvituskohas
Erie järve ääres Ohios.
See kokkutulek kestis 10 päeva
ja seal oli kohalolijaid
rohkem kui kunagi varem, umbes 3500.
Seal said vennad-õed, nii noored kui vanad,
kuulata häid piibli mõtteid,
üheskoos aega veeta, naerda, süüa
ja niimoodi leida endale tõelisi sõpru.
Aga siis laastasid maailma
esimene maailmasõda
ja sellele järgnenud Hispaania gripp,
mis nõudis arvestuste kohaselt
50 miljonit inimelu.
See aga ei peatanud Jumala rahvast.
Meie armastust ja ühtsust oli näha
1919. aasta Cedar Pointi kokkutulekul Ohios.
See oli esimene kokkutulek pärast seda, kui
Rutherford ja tema kaaslased vangist vabastati.
Piibliuurijad olid nii rõõmsad,
et said taas rahulikes tingimustes koguneda.
Nii tuli lõpuks rahvast kokku umbes 7000
ja üritus tuli läbi viia õues.
Ainult 3 aastat hiljem, aastal 1922, toimus
Cedar Pointis samuti väga eriline kokkutulek.
Seal oli iga päev keskmiselt kohal
umbes 10 000 inimest.
Pärast seda sai Jumala rahva kuulutustöö
veelgi suurema hoo sisse.
Paljud kokkutulekud,
mis järgnevatel aastatel toimusid,
ühendasid Jehoova rahvast
veelgi võimsamal moel.
Näiteks üks unustamatu kokkutulek
toimus 1931. aastal Columbuses Ohios.
Kujuta ette, et sa astud halli, mis mahutab
15 000 inimest ja see on rahvast pungil täis.
Sinu käes oleva kavalehe esilehel
ilutsevad suured tähed J ja W.
Esimese 2 päeva jooksul püüavad kõik
mõistatada, mida need küll võiks tähendada.
Üks pakub ühte ja teine pakub teist.
Lõpuks tuleb lavale vend Rutherford
ja esitab resolutsiooni, kus on võimas mõte.
Ta ütleb: „Me soovime, et meid tuntaks
kui Jehoova tunnistajaid.”
1940-ndatel külvas hävingut teine maailmasõda
ja see lõhestas riike.
Aga Jehoova tunnistajate arv kasvas
ja nad olid ühtsemad kui kunagi varem.
1946. aastal toimus Clevelandis Ohios
kokkutulek „Rõõmsad rahvad”
ja see pealkiri sobis kokkutulekule nagu valatult.
See oli üks tõeline rahvusvaheline kokkutulek.
Kohal oli 55 000 delegaati 33 erinevalt maalt.
Paljud ööbisid telkides ja haagissuvilates.
Tol ajal olid telklinnakud
suurte kokkutulekute läheduses tavaline pilt.
Kuna Jehoova rahva arv muudkui kasvas,
korraldati 1950-ndatel
kokkutulekuid üle maailma,
ka paikades, kus olud ei olnud nii head.
Üks eriti võimas näide, kui rahvusvaheliseks
meie kokkutulekud muutusid,
oli 1958. aasta kokkutulek „Jumala tahe”,
mis toimus New Yorgi linnas
ja kus oli kohal rohkem kui
veerand miljonit inimest 123 maalt.
See oli suurim rahvusvaheline kokkutulek,
mis kunagi üheski linnas peetud.
Triiki rahvast täis olid
Yankee staadion ja Polo Grounds.
Aga sellised kokkutulekud ei ühendanud
Jehoova rahvast mitte sellepärast,
et inimesi oli palju koos, ka sisu oli väga oluline:
põnevad kõned, praktilised kõnesarjad,
uued väljaanded ja 60-ndatest alates
ka kostüümidraamad.
Need olid tõelised kingitused Jehoovalt.
Ja sellele lisaks olid kokkutulekud võimalus
leida endale uusi sõpru ja kohtuda vanadega.
Aga kõik ei ole läinud alati libedalt.
Gruusias, kus Jehoova tunnistajad
kogesid suurt vastupanu,
pidi toimuma 2006. aasta kokkutulek
„Vabastus on lähedal”
Tbilisi Filharmoonia Kontserdimajas.
Aga selle maja juhtkond otsustas lepingu
üles öelda vaid üks nädal enne kokkutulekut.
Tubli vendade ja õdede armee
suutis vaid mõne päevaga
muuta 2 põllulappi kokkutulekupaigaks.
Kõigepealt võtsid nad kartulid üles,
siis ehitasid lava ja istekohad
ja paigaldasid helisüsteemi.
Kokkutuleku alguseks oli kõik valmis
ja sellest sai osa rohkem kui 17 000 inimest
kas kohapeal olles või telefoni teel.
Kokkutulek sujus õlitatult,
aga see polnud veel kõik.
Kohalviibijate suureks üllatuseks anti välja
gruusiakeelne „Uue maailma tõlge”,
mis liitis neid meie ülemaailmse usuperega
veelgi rohkem ühte.
Praegusajal on eri- ja rahvusvahelisi
kokkutulekuid korraldatud kõikjal maailmas.
Ja kui meil pole olnud võimalik
kohtuda näost näkku,
oleme korraldanud kokkutulekuid veebi teel.
Poolast Koreani
ja Austraaliast Lõuna-Aafrikani –
kõikjal maailmas on kokkutulekud
Jumala rahvale toredad pidupäevad.
Need annavad meile uut jõudu ja indu,
ühendavad meid meie vendade-õdedega,
ja mis kõige olulisem, lähendavad Jehoovaga.

Edasiliikuv rahvas. Kokkutulekud