JW subtitle extractor

See oli 140 aastat tagasi, 1884,
kui asutati Siioni Vahitorni Traktaatide Ühing.
Meie seas on siin palju halle habemeid,
aga ma oletan, et ükski teist ei olnud
sel sündmusel kohal.
Me oleme ikkagi noored.
See oli täpselt nii, nagu öeldakse tekstis Sakarja 4:10, „väikese alguse päev” – neid oli ainult käputäis.
Aga mida on Jehoova nende viimase 140 aastaga
korda saatnud kuulutustööpõllul?
Tänaseks on meid ligi 9 miljonit,
kes kuulutavad head sõnumit
Jumala kuningriigist umbes 240 maal,
ja meie väljaanded ilmuvad
enam kui 1000 keeles.
Vennad ja õed, kas ei ajenda see kõik
meid Jehoovat ülistama?
Aga kuidas me selleni jõudsime?
Mis on olnud peamiseks põhjuseks,
et Jehoova organisatsioon on niimoodi
üle kogu maailma laienenud?
Ja milliseid võimalusi on
meie noortel kuulutustööpõllul?
Vaatame videost.
Kui sa kuuled sõna „misjonär”,
siis võib olla mõtled kellelegi,
kes on juba veidi vanem või väga kogenud.
Aga paljudest said misjonärid juba väga noorelt.
Näiteks 1940-ndate teisel poolel, Gileadi algusaastatel,
olid 30% värsketest misjonäridest alla 24-aastased.
Nad pakatasid energiast ja elujõust
ja olid valmis täitma oma ülesannet
kustahes maailma nurgas.
Nende saavutused olid märkimisväärsed.
1943. aastal räägiti head sõnumit 54 maal
ja kuulutajate arv oli suhteliselt väike.
Aga Jehoova õnnistas misjonäride kõva tööd ja indu.
Kõigest viie aastaga kuulutajate
arv peaaegu et kahekordistus.
1953. aastaks oli see taas kahekordistunud
ja Jehoova organisatsioon tegutses juba 143 maal.
Need 10 aastat olid meie organisatsiooni
plahvatusliku kasvu alguseks.
Tänaseks on meid rohkem kui 8 miljonit
ja me kuulutame 239 maal miljarditele inimestele.
Noored misjonärid on kõvasti kaasa aidanud sellele,
et täituksid Jeesuse sõnad
„Head sõnumit kuningriigist
kuulutatakse kõigile rahvastele”.
Aga Gileadi rajamisest on möödas üle 80 aasta.
Võib-olla sa mõtled:
kas ikka veel on vaja uusi misjonäre?
Mida näitavad faktid?
Me näeme tohutut kasvu ja potentsiaali
veelgi suuremaks kasvuks terves maailmas.
Mis toimus vaid eelmise teenistusaasta jooksul?
Mosambiigis oli mälestusõhtul kohalviibijaid
rohkem kui kunagi varem, üle 400 000.
See on üle nelja korra rohkem,
kui on sellel maal kuulutajaid.
Angolas tuli keskmiselt juurde üle 900 misjonäri kuus,
vabandust kuulutaja, seda oleks tõesti palju.
Kongo harubüroo territooriumil tuli keskmiselt
iga kuu juurde üle 1300 kuulutaja.
Ja Filipiinidel lasi end ristida iga kuu
keskmiselt üle 1000 inimese.
Vennad ja õed, neis paigus,
kus on see tohutu kasv,
on väga suur vajadus uute misjonäride järele,
aga neid on vaja ka teistes riikides.
Paljudes maades on misjonärid teeninud
kaua aega ja teinud seal suurepärast tööd.
Aga mitmed neist on
nüüdseks suikunud surmaunne.
Teistel on tulnud oma ülesandest loobuda,
et hoolitseda eakate sugulaste eest,
või omaenda terviseprobleemide tõttu.
Seega küsimus:
kas ikka veel on vaja uusi misjonäre?
Vastus on ilmselgelt jah.
Misjonäride tööpõld on üle maailma väga lai.
Entusiasmi ja indu täis noori vendi ja õdesid
määratakse misjonärideks igal aastal.
Näiteks hiljuti saatis teenistuskomitee
36 uut misjonäri Madagaskarile ja 10 Lätti.
Mida need noored misjonärid tunnevad
seoses oma uue ülesandega? Vaatame.
Meil Madagaskaril
on suur vajadus selle järgi,
et anda uutele kuulutajatele
vajalikku väljaõpet.
Meil on kuulutajaid, kes ei ole isegi veel ristitud,
aga juba viivad läbi piiblikursuseid.
Nii et me oleme väga rõõmsad,
et siia määrati noori misjonäre.
Kui harubürookomiteele teatati,
et Lätti on plaanis saata
uusi misjonäre, olime väga põnevil.
Me olime olnud kolm aastat
eripioneerid ja siis saime kirja.
Lätti? Ma ei teadnud
selle riigi kohta mitte midagi.
Mu jalad värisesid, aga siis ma
mõtlesin, et oo, aga see on ju põnev.
Mulle vahel tundub,
et ma näen und,
ja siis ma olen küsinud Franzi
käest: „Kas ma olen päriselt siin?”
Ma arvasin, et mind saadetakse
kuhugi Aafrikasse,
aga nad ütlesid: „Ei, ei, sa lähed sinna,
kus on palju ilusat lund.”
Me oleme tundnud, kuidas need uued
misjonärid on kuulutustööd elavdanud.
Nende entusiasm on nakkav.
Vennad-õed on hakanud rohkem kuulutustööd
tegema ja innukus on kasvanud.
Me oleme siin tundnud Jehoova õnnistust
ja seda eriti just laste kaudu.
Kui nad sind kallistavad, siis sa tunned end
nagu kodus ja keel pole oluline.
Mulle väga meeldib olla misjonär,
sest see justkui avas mu silmad
ja ma olen kogenud palju ilusat.
Kuulutustöö siin on lihtsalt imeline.
Misjonär olla on muidugi väga eriline,
aga teisest küljest, see on tavaline kristlase elu.
Peamine on teha kuulutustööd
ja nautida oma elu.
Täitsa normaalne on
natuke karta ja kõhelda.
Aga anna Jehoovale võimalus.
Misjonär olla – see on
kõige võimsam kogemus mu elus.
See ülesanne on mu vaimsust
tublisti kasvatanud.
Nüüd ma tean, et saan hakkama
ka raskete asjadega.
Ma olen nõus.
Seega meil on vaja veel palju noori,
kes oleksid valmis saama misjonäriks.
Aga võib-olla sa mõtled, kuidas misjonäriks saada.
Kõigepealt on vaja hakata pioneeriks
ja kui sa oled kaks aastat olnud pioneer,
siis saad astuda järgmise sammu.
Sul tuleb esitada kuningriigikuulutajate kooli avaldus.
Just see kool avab ukse misjonitööks.
Sul peaks olema ka selline hoiak, nagu oli Jesajal:
„Siin ma olen, läkita mind.”
Sa peaksid olema valmis minema,
kuhu iganes sind määratakse.
Pärast kooli lõpetamist võidakse sind
määrata ajutiseks eripioneeriks
kusagile su enda koduriigis,
et sa saaksid seal vajalikku kogemust.
Ja kui sul läheb oma ülesandes hästi,
võidakse sul paluda kolida mõnda teise riiki,
ja sinust saabki misjonär.
Misjonäridel on põnev võimalus rääkida head
sõnumit siirastele inimestele väljaspool oma kodumaad.
Meil on vaja noori, et nad läheksid ja õpetaksid
inimesi kõigi rahvaste hulgast.
Aga selleks, et täita avaldust kuningriigikuulutajate
kooli, kui vana sa peaksid olema?
Meil on suur rõõm teatada juhtiva kogu otsusest,
et vennad-õed, kes on vähemalt 21-aastased, võivad
nüüd esitada kuningriigikuulutajate kooli avalduse.
Kas pole see mitte vaimustav uudis?
Aga paljud teist, noored, teenivadki juba kuskil,
kus on suurem vajadus kuulutajate järele,
võib olla isegi välismaal, ja see on suurepärane.
Nüüd aga me innustame teid sellegipoolest
täitma kuningriigikuulutajate kooli avalduse.
Sest tänu sellele näeb organisatsioon,
kus teist ülemaailmsel põllul
kõige enam kasu oleks, ja saab teid sinna saata.
Noored vennad ja õed, palun haarake
sellest imelisest võimalusest kinni.
Aga mida öelda meile, pisut vanematele?
Mida me saame teha,
et aidata selliseid noori?
Anna neile lahkelt väljaõpet
ja jaga nendega oma kogemusi.
Aita neil kasvada ja edasi pürgida, et nad
kasutaksid kõiki võimalusi tuua Jehoovale au.
Kui ma olin kõigest 19, kutsus üks vend mind
mu elu esimesele aastakoosolekule.
See oli väga eriline.
See oli Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu
100. aastapäev ja see toimus Pittsburghis Pennsylvanias.
Ma olin nii elevil.
Arvasin, et surin ja läksin taevasse.
Ma ei suutnud uskuda, et see vend kutsus minu,
kes ma olin nii noor.
Aga see vaimustus, mida ma tol päeval tundsin,
tekitab minus ikka veel sooje emotsioone.
Vennad ja õed, mida teete teie?
Mida te teete, et innustada noori
Jehoovale au tooma?
Kindlasti Jehoova õnnistab teid,
kui te otsite võimalusi seda teha.
Kuulutustöö on praegu pakilisem kui kunagi varem.
Ava palun koos minuga Roomlastele 10. peatükk.
Roomlastele 10, alates salmist 13.
Siin ütleb: „Sest „igaüks, kes hüüab appi
Jehoova nime, päästetakse”.
Ent kuidas nad saavad hüüda appi teda,
kellesse nad pole uskunud?
Ja kuidas nad saavad uskuda temasse,
kellest nad ei ole kuulnud?
Ja kuidas nad saavad kuulda, kui keegi ei kuuluta?
Ja kuidas nad saavad kuulutada,
kui neid ei ole läkitatud?
On ju kirjutatud: „Kui kaunid on nende jalad, kes
kuulutavad häid sõnumeid millestki paremast!””
Meil on vaja noori, nagu 15. salm ütles,
keda läkitada head sõnumit kuulutama.
Meil on vaja noori, kes teeniksid
pioneeride, eripioneeride, misjonäridena.
Me soovime, et nad täidaksid
kuningriigikuulutajate kooli avalduse.
Tõesti, Jehoova on viimase 140 aastaga
teinud ära tohutu töö.
Ta on õnnistanud „väikese alguse päeva”.
Aga, vennad ja õed, see töö ei ole veel tehtud.
Kas te olete nõus?
Armsad noored, teil on nii palju põnevaid võimalusi.
Milliseid variante teil siis on?
Te võite esitada avalduse peetelisse
ja ehitusele juba 18-aastaselt.
Ja kuningriigikuulutajate kooli
alates 21. eluaastast.
Usaldage end Jehoova kätesse.
Tehke end kättesaadavaks.
Te ei kahetse seda otsust kunagi.
Ja meie, vanemad, tehkem kõik, mis meie võimuses,
et noori innustada ja neile väljaõpet anda.
Just nagu vend Lösch ütles:
„Poleerige oma peeglit ikka edasi.”
Otsigem ikka võimalusi, kuidas teenistuses rohkem teha,
ja toogem au meie imelisele Jumalale Jehoovale.

Mark Sanderson. Võimalused tuua au Jehoovale kuulutustööpõllul