JW subtitle extractor

Ühel ööl tungis politsei meile koju.
Nad surusid ukse lahti ja lõid aknad sisse.
Nad ütlesid, et nad võtavad
nüüd meie maja ära,
et see on nüüd nende oma.
Pärast seda muutusin ma
väga vihaseks inimeseks.
Lubasin endale, et ma teen
õigluse ja vabaduse nimel ükskõik mida.
Apartheid
lõhestas ühiskonda.
Näiteks oli mustade ja valgete
jaoks mõeldud eraldi haridussüsteem
ja see haridus, mis mustanahalistele anti,
oli väga kehval tasemel.
Kui riik tegi eelarve, siis enamik rahast
läks valgetele inimestele.
Koolis olid tumedanahaliste klassid
võrreldes valgetega selgelt ülerahvastatud.
Suureks saades oli mul kindel soov
õppida advokaadiks,
et saaksin apartheidi vastu
seaduslikult võidelda.
Kuid minu plaan muutus hetkega
pärast seda, kui meile koju tungiti
ja meid nii jõhkralt koheldi.
Ma tahtsin lahendust, mis tooks meile
rahu, vabaduse ja õigluse, ja kohe.
Ma liitusin ühe poliitilise organisatsiooniga
ja reisisin ühte lähedalasuvasse riiki,
kus ma sain sõjalist väljaõpet.
See organisatsioon tegi minust
vabaduse eest võitlevate sõdurite pealiku.
Minu ülesandeks komandörina
oli rajada salajasi baase.
Seal me ladustasime relvi
ja me kasutasime neid kohti selleks,
et treenida neist, kes
meiega liituvad, uusi sõdureid.
Me õpetasime neid kasutama relvi
ja erinevaid lõhkeseadmeid,
et valitsuse vastu võidelda.
Olin väga õel inimene.
Ma ei pidanud kellestki lugu
ja ma ei kartnud mitte midagi.
Kuid ma ei olnud õnnelik, sest ma lootsin,
et ühe organisatsiooni liikmetena
me peaksime olema ühtsed,
sest meil oli kõigil sama eesmärk.
Kuid tegelikkuses oli meie vahel
palju tülitsemist, eelarvamusi ja vihkamist.
Minu naisest oli selleks ajaks
saanud Jehoova tunnistaja.
Me otsustasime, et ta otsib kellegi,
kes võiks ka mind õpetada piiblit tundma.
Üks õde tuligi ja rääkis mulle
head sõnumit Jumala kuningriigist.
Kuid asi läks hapuks, kui ta ütles,
et Jumala kuningriik
hävitab kõik teised kuningriigid
või poliitilised organisatsioonid,
ka selle, kuhu mina kuulusin.
Ma sain tulivihaseks,
kui ta sellest rääkis,
aga ma nägin, et tema
lihtsalt naeratas edasi,
ei tõstnud häält ega
läinud endast kuidagi välja.
Ma olin väga üllatunud.
See puudutas mu südant.
Nad kutsusid mind
kuningriigisaali koosolekule.
Kõige rohkem torkas mulle silma see,
et ükskõik kuhu ma saalis ka vaatasin,
siis kõik inimesed võtsid koosolekust osa.
Isegi väiksed lapsed tõstsid kätt
ja vastasid nii julgelt.
Kõigi vastused olid loogilised.
Oli näha, et nad olid
hästi ette valmistanud.
Kõik oskasid piiblist õiged kirjakohad
väga kiiresti üles leida.
Ma õppisin ülikoolis,
kuid minu jaoks oli see väga raske.
Ma mõtlesin: „Oh, ma tahan
ka olla nagu nemad.”
Ma panin tähele, et haridus,
mida Jehoova organisatsioon pakkus,
oli väga kõrgel tasemel.
Eriti võrreldes sellega,
mida me apartheidi ajal saime.
Ma võin omast kogemusest öelda,
et inimeste peale lootmine
on nagu tuule tagaajamine.
Aga kui loodame Jehoova peale,
siis see toob tõelist rõõmu.
Ma olen juba väiksest peale
tahtnud leida rahu ja vabadust
ja lihtsalt olla õnnelik inimene.
Ma leidsin selle aga alles siis,
kui ma läksin kuningriigisaali.
Seal ma nägin tõelist vabadust ja õiglust.
Ma kogesin tõelist rõõmu
ja tundsin, mida tähendab
tõeline armastus.
Ma tegin oma elus kannapöörde.
Ma olen nüüd Jehoovaga lähedane
ja tänu sellele olen ma muutunud
armastavaks ja kaastundlikuks inimeseks.
Ma näen kõvasti vaeva, et olla alandlik
ja hoida teiste inimestega rahu.
Ma olen riietunud uude isiksusse.

Moses Maphoto. Leidsin, mida otsisin