JW subtitle extractor

Meie teemakirjakoht on võetud
tekstist 2. Korintlastele 1:3, 4:
Alates sündimisest oleme
kõik vajanud lohutust.
Me ei mäleta küll esimest
korda, kui seda vajasime –
näiteks seetõttu, et meil
oli kõht tühi või tahtsime sülle.
Aga ilmselt mäletad sa
viimast korda, kui vajasid lohutust.
Ja ma olen täitsa kindel,
et mõni vajab seda praegugi,
ja see on täiesti arusaadav.
Ebatäiuslike inimeste olukorda
kirjeldatakse tabavalt tekstis Laul 90:10.
On palju olukordi,
mis võivad meie elu raskeks teha,
valmistada meile pettumust
või põhjustada valu.
Paljud neist on sellised,
millega kõik inimesed kokku puutuvad,
nagu näiteks haigestumine,
vananemine või siis lähedase kaotus.
Samas on ka selliseid olukordi,
millega kõik kokku ei puutu,
näiteks õnnetused, majandusraskused,
abielu purunemine, loodusõnnetused,
rahvarahutused, sõda või siis
keegi ründab meid või kasutab ära.
On ka raskusi, mis meid tabavad
seetõttu, et oleme jumalateenijad,
näiteks väljakutsed, mis tekivad siis,
kui elame koos kellegagi,
kes Jehoovat ei teeni,
või siis kiusatakse meid taga,
pannakse vangi, pilgatakse tööl või koolis.
Või siis mõni meie pereliige
või meie lähedane sõber hülgab Jehoova.
Lohutust vajavad ka need,
kes on hiljuti kogudusse tagasi tulnud.
Ükskõik, kas meie
raskused on üldlevinud
või sellised, millega
vähesed kokku puutuvad,
lohutust vajame me kõik.
Ja nii on üle kogu maailma.
1. Peetruse 5:9 ütleb:
„Samal moel kannatavad
kõik teie vennad terves maailmas.”
Aga 6. ja 7. salmis näeme,
kelle käest me lohutust saame.
Siin ütleb nii:
Jehoova on alati olnud parim lohutaja.
Mooses oli selles veendunud,
ta oli kindel, et Jehoova toetab teda,
ükskõik mis olukorras ta ka ei oleks.
Ta lausus tekstis 5. Moosese 33:27:
Kui oleme langenud ega suuda ise tõusta,
paneb Jehoova õrnalt käed meie alla
ja tõstab meid vaikselt üles.
Ta aitab meid taas jalule.
Laulude raamatus on
korduvalt kirjeldatud seda,
kui hellalt Jehoova meie eest
hoolitseb ja meid lohutab.
Näiteks Laulus 94:19 on kirjas
tänuliku laulukirjutaja sõnad:
Ja Roomlastele 15:4 lisab:
Ükskõik mis meile ka muret ei valmistaks,
on alati võimalik leida lohutust piiblist.
Väljaandes „Piiblitekste igapäevaeluks”
leiame alapealkirja „Lohutus”.
Seal on välja toodud erinevaid
olukordi, kus vajame lohutust.
Nende all on piiblitekstid, mis näitavad,
kui väga Jehoova hoolib meist.
Kuid lisaks sellele
on seal viidatud piiblitegelastele,
kes kohtasid sarnaseid raskusi,
ja Jehoova aitas neid.
Kui me tahame, et Jehoova ka meid
lohutaks, võime seda talt paluda.
Laulus 145 ülistas Taavet
Jehoovat selle eest,
kuidas ta oli tema palvetele vastanud.
Loeme salmid 18 ja 19.
Nii nagu hooliv lapsevanem
reageerib kohe oma lapse nutule,
nii reageerib ka Jehoova kohe,
kui kuuleb meie appihüüdu.
1. Saamueli 1. ja 2. peatükis
räägitakse Hannast.
Kuna Hanna ei saanud lapsi,
oli ta nii meeleheitel,
et ta ei tahtnud isegi süüa.
Piiblis öeldakse,
et ta läks telkpühamusse,
palvetas suures hingevalus
ja nuttis lohutamatult.
Jehoova kuulas Hannat
ja vastas tema anuvale palvele.
Siis läks Hanna oma teed.
Ta sõi ning ta nägu polnud enam kurb.
Samamoodi lohutab Jehoova ka meid,
kui me tema ette
oma südame välja valame.
Piibel räägib lohutusest tõesti palju.
Aga tuleme nüüd tagasi
tänase teemateksti juurde.
Ava palun koos minuga
2. Korintlastele 1:3, 4.
Me juba korra lugesime neid salme,
aga vaatame seda teksti
nüüd teise nurga alt.
Mõtleme selle peale,
kuidas meie saame lohutada teisi ajal,
kui tunneme,
et me ka ise vajame lohutust.
2. Korintlastele 1:3, 4 ütleb:
Väljend „hell halastus” tuleneb sõnast,
mis kirjeldab valu, mida me tunneme,
kui me näeme kedagi kannatamas.
See kirjeldab hästi,
millised hellad tunded
Jehooval on, kui ta näeb
oma teenijate raskusi.
Paulus ütleb, et Jehoova
on hella halastuse isa.
Seega, tõeline lohutus
tuleb just tema käest.
Salm 4 toob välja ühe väga erilise viisi,
kuidas Jehoova meid lohutab.
Ta teeb seda läbi meie vendade ja õdede.
Loeme selle salmi uuesti.
Siin ütleb, et Jehoova lohutab
meid kõigis meie raskustes,
et me suudaksime lohutada neid,
kes on mistahes raskustes,
selle lohutusega,
mida me ise Jumalalt saame.
Kas panid tähele seost?
Kui meid lohutatakse,
suudame ka ise teisi lohutada.
Jehoova lohutab meid,
ja kuna me oleme loodud tema näo järgi,
tahame ka ise teisi lohutada,
ja Jehoova annab püha vaimu,
et me suudaks seda teha.
Seega ei saa öelda,
et me oleksime jagatud kahte gruppi:
need, kes lohutavad,
ja need, keda lohutatakse.
Ei, kõigil meil tuleb teisi lohutada.
Ja seda isegi siis,
kui tunneme, et vajame ise lohutust,
Aga kuidas seda teha?
Mõtle Pauluse eeskujule.
Kui Paulus oli esimest korda Roomas vangis,
kiitis ta vendi, kes olid olnud
talle suureks toeks ja abiks.
Koloslastele 4. peatükis
mainib ta neist mõnda nimepidi,
nagu Aristarhos, Tühhikos ja Markus.
Nendest kolmest mehest
räägime selle kuusaate jooksul veel.
Need vennad pingutasid,
et Paulust külastada,
ja olid talle toeks
nii sõnade kui tegudega
ja Paulus oli selle eest väga tänulik.
Aga ta ei oodanud,
et ainult teised teda toetaks.
Ta kasutas võimalust, et ka ise
toetada neid, kes teda külastasid.
Samuti kirjutas ta vangistuses olles
kogudustele julgustavaid kirju.
Õde Clodean,
kes elab Lõuna-Aafrika Vabariigis,
võttis Pauluse endale eeskujuks.
Tal oli just olnud tõsine operatsioon.
Kuna see oli koroonapandeemia ajal,
ei saanud keegi teda
haiglasse vaatama minna,
kuid Clodean otsustas,
et ta ei jää ennast haletsema.
Ta palus Jehoovat,
et ta annaks talle jõudu teisi toetada.
Ta võttis ühendust ühe naisega,
kellega kunagi uuriti.
Uurimine jätkus ja naine hakkas
Zoomi kaudu koosolekutel käima.
Siis hakkas Clodean uurima
selle naise noorema õega.
Tema käest sai ta veel nelja
naise kontaktid, kes soovisid uurida.
Tänu sellele, et Clodean
otsustas teisi aidata,
hoolimata sellest et tal oli endal raske,
alustas ta uurimist kokku 16 naisega.
Mõnikord on neil, kes vajavad lohutust,
väga raske seda vastu võtta.
Näiteks, kui Mooses
andis iisraellastele edasi sõnumi,
et nad orjusest vabastatakse,
ei võtnud rahvas teda kuulda,
kuna nad olid rõhutud meeleolus.
Alles hiljem kuulasid nad teda.
Noomi, kelle nimi tähendab „meeldiv”,
pidi Iisraelist näljahäda tõttu ära kolima.
Nii tema abikaasa
kui ka kaks poega surid.
Kui tal õnnestus kodumaale tagasi tulla,
küsisid Petlemma naised teda nähes:
„Kas see on Noomi?”
Kuna ta tundis,
et tema õnnetuse taga on Jehoova,
ütles ta kibestunult järgmised sõnad:
„Ärge hüüdke mind Noomiks,
vaid hüüdke mind Maaraks,
sest Kõikvõimas on teinud
mu elu väga kibedaks.”
Kuid Jehoova rahva keskel
leidis ta lohutust.
Ta võttis abi vastu ja üsna pea
asendus tema kibedus rõõmuga.
Kui sul on raske, siis ära jää üksi
ega eralda end teistest,
isegi kui sulle tundub,
et nii on palju lihtsam.
See ei ole küll kerge,
kuid elu on näidanud,
et kui pingutad, et teistega läbi käia,
teeb see sulle head,
sest Jehoova kasutab just
sinu usukaaslasi, sinu vendi ja õdesid,
et sind lohutada ja toetada.
Kui näeme, mil viisil Jehoova meid
raskel ajal lohutab, õpetab see meile,
kuidas teisi raskustes aidata.
Mõtleme kolmele sammule,
kuidas teisi lohutada.
Esimene neist on: ole tähelepanelik
ja märka neid, kes vajavad lohutust.
Mõnikord on ilmselge,
et keegi vajab lohutust.
Võib-olla on kellelgi juhtunud
mõni õnnetus või ta on kaotanud töö
või keegi tema lähedane on surnud.
Teinekord aga ei paista sugugi välja,
et keegi vajab lohutust.
Aga võib-olla paned tähele,
et keegi käitub kuidagi teistmoodi,
või näed tema näoilmest,
et midagi on valesti.
Me ei taha olla pealetükkivad,
aga kui oleme lahked,
on inimene ehk valmis end avama.
Kuid selleks, et inimene tunneks end
meiega turvaliselt, võib minna aega.
Meil on vaja olla kannatlik.
Teine samm teiste lohutamisel on palve.
Palu, et Jehoova aitaks sul näha,
mida sa saad teha.
Võib-olla ei suuda me
nende muret kõrvaldada
või saame nende heaks väga vähe teha.
Näiteks ütles üks kauaaegne misjonär
pärast abikaasa surma:
„Ma ei taha leinast üle saada.
Ma tahan sellega lihtsalt hakkama saada.”
Kõige olulisem on, et rakendaksime ellu
sõnu tekstis Õpetussõnad 3:27:
„Ära keela head neile, kes seda vajavad,
kui sul on jõudu neid aidata.”
Võime tunda end ebamugavalt,
sest ei tea, mida öelda või teha.
Sel juhul mõtle,
mida tähendab kreeka sõna,
mis on piiblis tõlgitud vastega „lohutama”.
See tähendab sõna-sõnalt
„enda kõrvale kutsuma”.
Ehk teisisõnu, astu kolmas samm:
ole teiste jaoks olemas.
Sa ei pea pikka juttu ette valmistama.
Sinu vend või õde tahab lihtsalt
tunda, et keegi hoolib temast,
ja juba see, et sa oled
tema kõrval, võib teda lohutada.
Võib-olla tahab ta vaid kellegagi rääkida.
Kui nii, siis ole valmis kuulama.
Kui loete mõnd piiblisalmi,
siis aita tal näha,
kuidas Jehoova end
tema raskuste pärast tunneb.
Tähtis pole see, mida sa
täpselt ütled või teed,
vaid see, et inimene tunneks,
et sa mõistad, et tal on raske,
ja et sa hoolid temast.
Näiteks üks õde,
kes teenib siin peakorteris,
kaotas pandeemia ajal
mõlemad oma vanemad.
Kord, kui ta oli terve päeva
haiglas ema juures olnud,
leidis ta koju tulles
suure puuviljakorvi,
mille olid teised
peetellased talle teinud.
Ta ütles: „Puuviljad iseenesest
ei olnud midagi erilist,
olen neid varemgi söönud.
Ja kuigi see korv oli
nii ilusti kaunistatud,
läks mulle kõige rohkem hinge see,
et minu peale oli mõeldud.
See tegi mu südame nii soojaks
ja andis sellel raskel perioodil
mulle tohutult jõudu.”
2011. aasta märtsikuus tabas
Ida-Jaapanit maavärin ja tsunami.
Vennad-õed nii Jaapanist
kui muudest maadest tõttasid kohe appi.
Kaks ja pool aastat hiljem
käisime mina ja mu naine
külastamas mitmeid
tolle piirkonna kogudusi.
Vennad Nepalist olid saatnud palju
lohutavaid sõnumeid ühele kogudusele.
Ühes teises koguduses
näidati mulle plakatit,
kuhu oli kogutud erinevaid kaardikesi
Filipiini vendadelt-õdedelt, ja mulle öeldi:
„Me ei saa küll neist keeltest aru,
aga me teame, mis seal öeldakse.”
Need sõnumid olid küll lühikesed,
kuid pakkusid suurt lohutust.
Meie külastuse ajal
räsis Filipiine supertaifuun Haiyan.
Sellest kuuldes ütlesid Jaapani vennad:
„Nüüd on meie kord
lohutada vendi-õdesid Filipiinidel.”
Mida lähemale lõpp jõuab,
seda raskemaks olud lähevad,
ja seetõttu vajame
me järjest enam lohutust.
Kui tore, et me teenime Jumalat,
kes on hella halastuse isa
ja kes lohutab meid igas olukorras.
Me saame temalt lohutust,
kui palvetame tema poole,
loeme tema sõnu piiblist
ja käime läbi oma
armsate vendade ja õdedega.
Püüa olla tähelepanelik
ka teiste suhtes
ja märgata, kes sinu
ümbruses vajaks lohutust.
Võib-olla saad neid
kuidagi praktiliselt aidata.
Tegutsegem siis usinalt,
et teisi lohutada
selle lohutusega,
mida me ise Jumalalt saame.

James Mantz. Lohutagem teisi selle lohutusega, mida me ise Jumalalt saame