JW subtitle extractor

Michael Banks. Kas sa jätad jälje? (Gileadi kooli 158. lennu lõpuaktus)

Video Other languages Share text Share link Show times

Oli aasta 45.
Rooma impeeriumi suuruselt kolmandas linnas,
Süüria Antiookias,
oli palju inimesi, kes olid valmis
tõde kuulda võtma.
Vaja aga oli kedagi,
kes kuulutustööd organiseeriks,
kedagi, kes kogudust toetaks,
julgustaks ja innustaks.
Nad vajasid eestvedajat.
Keda selleks tööks soovitati?
Miks oli just tema
selle ülesande täitmiseks sobiv?
Ja mida meil on sellest loost õppida?
Võta palun ka oma piibel lahti
ja vaatame koos Apostlite tegude 11. peatükki.
Keda siis vennad soovitasid?
Aga veel enne, mõtleme taustale.
Me teame, et jüngreid kiusati taga ja et paljud
põgenesid oma kodudest Antiookiasse.
See oli umbes
550 kilomeetri kaugusel Jeruusalemmast.
Ja mis sai edasi?
Kreeka keelt kõnelevad inimesed
hakkasid tõe vastu huvi tundma.
Ja kes siis appi saadeti?
Loeme salmi 22.
„Jutt nendest jõudis Jeruusalemma koguduse
kõrvu ja Barnabas saadeti Antiookiasse.”
Vennad valisid välja Barnabase,
temast sai eestvedaja.
Tema pärisnimi oli Joosep, mis tähendab
„Jaah lisagu”. Sobiv nimi leviidile.
Apostlite meelest sobis talle nimi Barnabas,
kuna ta oli sooja iseloomuga
ja oskas hästi julgustada.
Barnabas tähendab „lohutuse poeg”
või „julgustuse poeg”.
Kas Barnabase ilus isiksus
oli siis ainus põhjus miks ta valiti?
Vaatame salmi 24.
„Barnabas oli hea mees,
kes oli täis püha vaimu ja kellel oli tugev usk.”
Siin ei öeldud, et ta oli tubli seadusetäitja,
vaid et ta oli hea mees.
Kuidas siis see tema puhul väljendus?
No mõtleme näiteks aastale 36.
Paulus oli tollal tuntud kui tagakiusaja
ja paljud kartsid teda.
9. peatükis salmis 26 öeldakse lausa,
et kõik jüngrid koguduses kartsid teda.
Kuid Barnabas läks talle appi.
Barnabas oli see, kes viis ta Peetruse
ja Jaakobuse juurde.
Barnabas kostis tema eest.
Ta astus Pauluse kaitseks välja
ja ulatas abikäe just siis, kui seda oli vaja.
Mida me sellest õpime?
Hea mees ei näe vaid viga, mida laita,
vaid tuleb ja aitab.
Just selline oligi Barnabas.
Lisaks sellele oli Barnabas ka täis püha vaimu.
Väljend „täis püha vaimu” näitab, et Barnabas
lasi pühal vaimul oma elus vabalt voolata.
Ta juhindus sellest kõiges, mida ta tegi.
Selle algkeelset vastet on kasutatud
veel vaid kahe isiku puhul piiblis.
Üks neist oli Jeesus, pärast seda,
kui ta ristiti ja vaim ta kõrbesse viis.
Ja teine mees oli Stefanos,
enne kui ta hukati.
Päris auväärt seltskond.
Aga mida siin öeldi Barnabase usu kohta?
Tal oli tugev usk, ta uskus,
et Jehoova viis tegutseda on parim.
Ta usaldas Jeesust koguduse peana.
Ühes Vahitornis öeldi,
et Barnabas võis olla Jeesuse jünger.
Sel juhul nägi ta oma silmaga sündmusi,
mida meil tuleb piiblit lugedes ise ette kujutada.
Ta nägi, kui väga Jeesus hoolis inimestest,
kui kaastundlik ta oli,
et ta tõesti armastas neid.
Ja see kindlasti kasvatas
tema armastust Jehoova vastu.
See, kuidas Jeesus teisi kohtles,
jättis Barnabasele sügava jälje.
Näiteks aastal 33 ristiti tuhandeid inimesi,
umbes 3000 ühe päevaga,
ja peagi oli jüngreid juba 5000.
Need uued jüngrid soovisid oma
vastleitud usu kohta rohkem teada saada
ja jäid Jeruusalemma kauemaks.
Aga neil oli vaja peavarju, toitu
ja muud tarvilikku.
Nende abistamiseks müüsid mõningad kristlased
oma vara ja üks neist oli Barnabas.
Nagu piiblist näha, müüs ta oma maatüki
ja tõi saadud raha abivajajate aitamiseks.
Mida me siit näeme?
Nõuab usku, et tuua kuningriigi nimel ohvreid,
olgu see siis maatükk, meie karjäär
või midagi muud.
Aga Barnabas ei kõhelnud.
Mida me sellest loost õpime?
Barnabast ei saadetud Antiookiasse
tema iseloomu, Leevi soost põlvnemise
ega organisatoorsete oskuste pärast.
Võiks öelda, et määravaks
sai pigem tema vaimsus.
Barnabas oli hea mees,
täis püha vaimu ja tal oli tugev usk.
Kuidas Barnabasel Antiookias läks?
24. salmi teine pool ütleb:
„Seetõttu hakkas suur hulk rahvast
isandasse uskuma.”
Suur hulk rahvast.
Kui sa vaatad siin saalis täna ringi,
siis võiks öelda, et siin on suur hulk rahvast.
Ehk suur hulk rahvast
tuli tänu Barnabasele tõe juurde.
Jehoova õnnistuse toel
saatis Barnabas seal palju head korda.
Veel ühe asja, mida võime Barnabaselt õppida,
leiame salmist 25.
Barnabas läks Tarsosesse,
et Saulus üles otsida.
Miks ta aga lahkus Antiookiast,
kui kuulutustöö läks seal nii hästi?
Ta oli oskuslik õpetaja,
inimesed tulid tõe juurde
ja teekond Tarsosesse oli väga pikk,
edasi-tagasi oma 400 kilomeetrit.
Aga ta võttis selle reisi ette, sest ta teadis,
et kahekesi on parem kui üksi.
Pea meeles, mida üks mees suudab hästi,
seda kaks veel paremini.
Koos Saulusega said nad rohkem teha.
Aga miks just Saulus?
No, Barnabas nägi temas potentsiaali.
Ta nägi, et Saulus on tegutseja, selline,
kes kindlasti kogudusi tugevdaks ja teisi aitaks.
Mida me siit õpime?
Organisatsioonis on tööd väga palju.
Selleks, et töö saaks tehtud,
on ülioluline anda väljaõpet.
Vajadus tublide töötegijate järele
ei ole ainult praegu, vaid ka suure viletsuse ajal,
samuti uues maailmas.
Meil on vaja meeles hoida,
et see suur rahvahulk saab tõesti olema suur.
Nii suur, et ükski ei suuda seda ära lugeda.
Kui anname teistele väljaõpet,
näitame, et usume seda tõotust.
Just sellepärast olete teiegi siin,
et teha selles töös oma osa.
Mõtleme veel ühele juhtumile,
mis Antiookias aset leidis.
See on kirjas 13. peatükis salmis 1.
Antiookia koguduses olid prohvetid ja õpetajad,
nende hulgas nimetatakse Barnabast ja Saulust,
ja vaata nüüd, mida püha vaim ütles salmis 2.
„Eraldage mulle Barnabas ja Saulus, et nad
võiksid teha tööd, milleks ma olen nad valinud.”
Ehk Barnabas saab siin uue määramise.
Pane tähele siin sõnajärge:
Antiookiast lahkusid „Barnabas ja Saulus”.
Seejärel hakati Saulust hüüdma Pauluseks
ja sealtpeale mainitakse jutustuses kõigepealt
Paulust ja siis Barnabast,
Paulust ja tema kaaslasi.
Selge muutus –
vähemkogenud vennast sai nüüd eestvedaja.
Mis aitas Barnabasel selle muudatusega
kaasa minna ja jääda ikka rõõmsaks?
No Barnabas oli hea mees,
ta oli täis püha vaimu, tal oli tugev usk.
Ta pani teiste huvid enda omadest ettepoole,
kuningriigi esikohale,
ta läks kaasa püha vaimu juhtimisega.
Ta oli kindel, et see otsus tuli ülalt.
Barnabas oli tulihingeline kuulutaja
ja seda oli ka Paulus,
koos nad moodustasidki nii-öelda tulise duo.
Kahtlemata avaldas Barnabase eeskuju
Paulusele head mõju.
Aastakümneid hiljem kirjutas Paulus efeslastele
inimestest, kes on justkui annid.
Ta mainis apostleid, prohveteid, kuulutajaid,
karjaseid, õpetajaid, kes kogudust üles ehitavad.
Kas ta võis mõelda
seda kirja kirjutades Barnabasele?
Barnabas jättis teiste ellu jälje.
Kuidas on lugu sinuga?
Kes sinu kohta võib sama öelda?
Iga päev pakub uusi võimalusi teha head,
järgida püha vaimu juhtimist ja tegutseda usus.
Küsi endalt: „Kas ma saaksin tänasel päeval
olla kellelegi toeks? Kellele?
Mille eest saaksin neid kiita
või olla neile tänulik?
Kas tean kedagi, kes vajab lohutust?
Mida ma saaksin teha?
Kas saata sõnumi, helistada või läbi astuda.
Kas saaksin võtta kellegi enda tiiva alla,
olla talle mentoriks?
Millal saaksin alustada?
Ja kui toimuvad muudatused,
siis kuidas saan näidata tugevat usku
ja järgida püha vaimu juhtimist?”
Kallid Gileadi kooli lõpetajad,
Jehoova paneb teid tähele!
Ta armastab teid
ja hindab kõike, mida teete!
Toetuge Jehoovale ja tegutsege teiste heaks,
nii tehes võite jätta nende ellu sügava jälje!