JW subtitle extractor

Tere! Käes on aeg märtsi kuusaateks.
Vahel võib igaüks meist
leida end olukorrast,
kus me ei tea, mida teha.
Arutame, kuidas oma
emotsioonidega toime tulla,
kui olukord on meie kontrolli alt väljas.
Sukeldume ka Joona raamatusse,
mis õpetab meile nii mõndagi
truu armastuse kohta.
Kuulsus ja rikkus võivad
näida väga ahvatlevad.
Vaatame intervjuud ühe õega,
kes pidi tegema valiku
kuulsusrikka elu ja
Jehoova teenimise vahel.
Ja selle kuu muusikavideo näitab,
kuidas vangistuses olevad vennad
on säilitanud tugeva usu.
Alustame märtsi kuusaatega.
„Teie süda ärgu muutugu rahutuks.”
Jeesus ütles need
sõnad apostlitele
veidi pärast seda,
kui ta oli andnud teada,
et teda pole enam kauaks nendega.
Ilmselt ta nägi, et see
tegi apostlid murelikuks.
Ja et neid sellest üle aidata,
lausus ta sõnad
tekstis Johannese 14:1.
Piibel võrdleb seda maailma,
kus me elame, tormise merega.
Me oleme keset mässavaid laineid.
Üks murelaine alles möödub,
kui juba tuleb järgmine.
Nii see, mis meie
isiklikus elus toimub,
kui ka see, mida me
näeme maailmas toimuvat,
kurnab meid emotsionaalselt.
Päeva lõpuks tunnevad paljud,
et nad on omadega täiesti läbi.
Arutame, kuidas aitavad
need Jeesuse sõnad
meil oma emotsionaalset energiat
targalt kasutada,
et me ennast ära ei kurnaks.
Uurime lähemalt neid sõnu,
mis Jeesus oma apostlitele ütles.
Kõigepealt ütles ta:
„Teie süda ärgu muutugu rahutuks.”
Jeesus õpetas
nende sõnadega apostlitele,
et see, kas nad
jäävad rahulikuks,
on paljuski nende endi teha.
Nad kas lasevad
oma südamel rahutuks muutuda
või võtavad midagi ette,
et seda ära hoida.
Meie emotsioone mõjutavad
suures osas meie mõtted.
Võib-olla mingi koht,
mingi inimene või sündmus
kutsub esile mälestuse,
mis toob kaasa ka tunded.
Seega need
Jeesuse sõnad õpetavad,
et meil tuleks
oma mõtteid kontrolli all hoida.
Sest et kui me
mõtleme millestki kurvast,
siis me olemegi kurvad.
Või kui me mõtleme
midagi hirmsat, muutume ärevaks.
Meie mõttemaailma võiks võrrelda
väga suure majaga,
kus on palju tube.
Ja iga elusündmuse jaoks
on omaette tuba.
Kui me mingisse tuppa läheme,
tunneme kõiki neid emotsioone,
mis meil selle
sündmusega seostuvad.
Jeesuse jüngrid olid parasjagu
„Jeesus läheb meie juurest ära” toas.
Ja see tegi nad
kurvaks ja ärevaks.
Kuid Jeesuse sõnad näitasid,
et neil on võimalik
oma tundeid kontrolli all hoida.
Nad võisid kulutada
kogu oma emotsionaalse
energia nukrutsemisele
või siis hoopis keskenduda
millelegi positiivsele:
oma usule Jehoovasse
ja Jeesusesse.
Seda on ka meil
hea meeles pidada.
Kui me valime,
millele me mõtleme,
mõjutab see ka meie tundeid.
Vahel elu lihtsalt
paiskab meid tuppa,
mis on täis muret ja ängi.
Aga hoia meeles,
sul on võimalik
sealt toast välja minna.
Ära jää sinna elama.
Mida veel teha, et meie süda
ei muutuks rahutuks?
Jälgi, millele sinu
emotsionaalne energia kulub.
Jesaja 55:2 ütleb:
Sa ju ei kulutaks oma toiduraha
millelegi, mis ei toida.
Samamoodi pole mõtet
kulutada oma energiat millelegi,
mis sulle midagi ei anna.
Toome ühe näite.
Kui sulle antaks 10 eurot,
et saaksid endale päevaks toitu osta,
ja sa kulutaksid 8 eurot
hommikusöögi peale,
siis ei jääks ju lõuna- ja
õhtusöögi jaoks peaaegu midagi.
Samamoodi on meil emotsionaalset
energiat ainult piiratud kogus.
Seega meil tuleb iga päev
jälgida, kuhu see kulub.
Kuhu sinu emotsionaalne
energia kulub?
Mõtle, kas sa kulutad seda
ehk millelegi,
millele tegelikult ei peaks.
Oletame, et sa sõidad autoga
ja keegi lõikab sulle julmalt ette
või kohtleb keegi sind ebaõiglaselt
või valmistab sulle pettumust.
Üks variant on selliste
asjade peale ärrituda
ja nii end täiesti tühjaks kurnata.
Aga mõtle, kas on tõesti
tark niiviisi toimida?
Kui palju sinu päevastest
jõuvarudest kulub asjadele,
mis tegelikult
ei tule sulle kasuks?
Kas sa annaksid oma rahakoti
kellelegi ja ütleksid:
„Võta siit palju tahad.”
Võib-olla ainult siis, kui see on
keegi sulle väga lähedane.
Aga võõrale sa küll
ei annaks oma rahakotti.
Samamoodi peaksime me oma
emotsionaalse energiaga
targalt ümber käima
ja kulutama seda
ainult tähtsate asjade peale
nagu näiteks meie
pere, vennad ja õed
ja muidugi Jehoova teenimine.
Sotsiaalmeedia, poliitika,
ühiskonnaprobleemid ja filmid
on vaid mõned asjad, mis tahavad
meie emotsionaalset energiat raisata.
Me ei taha niiöelda anda neile
oma rahakotti ja öelda:
„Võtke nii palju kui tahate.”
Sest kui sa nii teed,
siis päeva lõpuks
pole sul midagi alles nende jaoks,
keda sa tõesti armastad.
Kui me kulutame oma
emotsionaalset energiat oma lähedastele
ja sellele, mis on tõeliselt tähtis,
siis see teeb meid õnnelikuks.
Paljud inimesed kulutavad
oma raha või jõudu iseenda peale
ja loodavad sedasi õnnelikuks saada.
Aga isekad teod
ei tee kedagi õnnelikuks.
Jeesus ütles,
et andmine teeb õnnelikumaks.
Need Jeesuse sõnad
on väga sügavad
ja meil on nendest
nii mõndagi õppida.
Sellest võiks mõelda niiviisi:
õnnetunde annab see,
kui me armastame teisi.
Näiteks, kui sa teed lõkke,
siis mis see sulle annab?
Soojust ja valgust.
Sa ei saa öelda,
et ma tahan soojust ja valgust,
aga ma tuld küll ei viitsi teha.
Sa pead nägema vaeva,
et lõke teha ja põlema saada.
Ja alles siis see
annab sulle soojust ja valgust.
Kui me kasutame oma
emotsionaalset energiat selleks,
et teisi armastada,
siis üks asi,
mida meie tagasi
saame, ongi õnnetunne.
Jeesuse sõnad
„teie süda ärgu muutugu rahutuks”
õpetavad meile seda,
et me saame oma emotsioone
positiivses suunas mõjutada,
kui valime, millele me mõtleme.
Samuti peaksime ka oma
emotsionaalset energiat
targalt kasutama oma pere,
meie vendade-õdede
ja Jehoova teenistuse heaks.
Vaatame nüüd lähemalt
teksti Johannese 14:1 teist poolt.
Jeesus ütleb:
Jeesus ei öelnud siin lihtsalt „uskuge”,
justkui usk oleks
midagi iseseisvat ja omaette toas.
Ta seostas usku konkreetselt
Jumala ja iseendaga.
Nii et kui sa oled mures
või tunned ärevust,
siis pea meeles,
et Jehoova ja Jeesus on sinuga
ning nad juba
töötavad selle nimel,
et need probleemid
alatiseks lahendada.
Nad oleks justkui kõrvaltoas.
Sinna tuppa sa
saad iga kell minna,
kui sa palvetad või mõtiskled.
Usk sellesse, et Jehoova suudab
ja lahendab maailma probleemid,
aitab meil negatiivsete
tunnetega toime tulla.
Jeesus teadis,
et ebatäiuslike inimestena
kipume arvama, et peame
kõik probleemid ise lahendama.
Mäejutluses andis ta nõu:
„Ärge olge mures.”
Miks?
„Sest teie taevane isa teab ju,
et te kõike seda vajate.”
Kas sa usud, et Jehoova mõistab
sinu olukorda,
et ta teab, mida sina vajad?
Selline usk aitab sul jääda rahulikuks.
Kui me üritame
lahendada probleeme,
mille lahendus on
ainult Jehoova käes,
siis me ainult tekitame
endale muret juurde.
Näiteks kas suudad kõrvaldada
vananemist või vaesust,
sõdu, kuritegevust
või rahvarahutusi?
Loomulikult me saame aru,
et mitte keegi meist ei suuda
lahendada neid probleeme.
Me teame, et Jehoova ja Jeesus
lahendavad need
Jumala kuningriigi kaudu.
Usk Jehoovasse ja Jeesusesse
aitavad meil oma
tundeid tasakaalus hoida,
eriti kui kuuleme
halbu uudiseid või kogeme raskusi.
Mõnikord ma olen ise tundnud,
et ma muretsen
väga palju sellepärast,
mis toimub meie
vendade-õdedega
näiteks Eritreas või Venemaal.
Ilmselt oled tundnud
sina sedasama.
See võib olla tõesti rõhuv.
Mida me peame tegema,
et meie süda ei muutuks rahutuks?
Mind aitab näiteks see,
kui ma mõtlen:
kas kogudus on teinud
kõik, mis võimalik,
kas harubüroo ja peakorter
on teinud kõik, mis võimalik,
kas olen ise
nende eest palvetanud?
Kui vastuseks on jah,
siis ma ütlen:
„Jehoova, meie oleme teinud kõik,
mis me suudame.
Nüüd on asi sinu kätes.”
Laul 112:7 räägib,
kuidas jumalakartlik inimene
suhtub halbadesse uudistesse.
Siin ütleb:
Mis aitab meil
halbade uudistega toime tulla?
See, kui usume, et Jehoova
toetab meid oma püha vaimuga.
Kui tunneme, et oleme
liimist lahti või kurnatud,
siis pea meeles, et Jehoova
on lubanud anda
meile jõudu,
mis ületab tavapärase.
Sa võid olla kindel,
et see kehtib ka sinu puhul.
Kui me räägime palves
Jehoovale oma tunnetest,
siis ta kuulab meid
ja toetab meid,
et me saaksime
oma emotsioonidega hakkama.
See ei tähenda siis,
et ta automaatselt
selle probleemi kõrvaldab,
vaid ta aitab meil
meie olukorras vastu pidada.
Roomlastele 12:11 ütleb:
„Olge püha vaimu mõjul tulised.”
Sõna „tuline” meenutab
mulle ühte huvitavat kivi,
millel on väga eriline omadus.
Kui suunata sellele UV-valgus,
siis see justkui hõõgub.
Muidu näeb see välja
nagu iga teine kivi,
aga selle valguse all
see hõõgub justkui tuline süsi.
Samamoodi võime meie
püha vaimu mõjul olla tulised.
Jehoova annab meile iga päev
püha vaimu kaudu jõudu,
et meie võiksime
hõõguda nagu tulised söed.
Mõtle väiksele lapsele.
Mida ta teeb, kui ta öösel
oma toas kartma hakkab?
Ta jookseb emme-issi tuppa.
Ta teab, et nemad
lohutavad teda.
Kui räägime palves
Jehoovale oma tunnetest,
siis me justkui
jookseks tema tuppa.
Ja tema lohutab meid
oma püha vaimu,
piibli ja vendade-õdede kaudu.
Ta laseb oma valgusel
meie peale paista
ja annab jõu,
mis ületab tavapärase.
Niisiis, kui sul on elus
raske aeg, siis hoia meeles,
et sa oled majas,
kus on palju tube.
Kui sa palvetad Jehoova
poole või loed piiblit,
siis kujuta ette, kuidas ta
võtab sul käest kinni
ja läheb koos sinuga
teise tuppa.
Kui sa oled leinatoas,
viib Jehoova sind
ülesäratamisetuppa,
kui oled haige,
täiusliku tervise tuppa
või süükoormatoast
andeksanni tuppa.
Kas suudad ette kujutada,
mida apostlid tundsid,
kui Jeesus üles äratati?
Kui nad enne olid
„Jeesus läheb meie juures ära” toas,
siis nüüd olid nad
„Jeesus on jälle meiega” toas.
Nende usk Jehoovasse
ja Jeesusesse sai tasutud.
Kordame nüüd üle mõned mõtted,
mida me õppisime Jeesuse
sõnadest tekstis Johannese 14:1.
Need sõnad „teie süda
ärgu muutugu rahutuks”
õpetavad, et meil on võimalik
mõjutada seda, mida me tunneme,
kui valime, millele me mõtleme.
Ja meil tuleks kulutada oma
emotsionaalset energiat targalt
oma pere, vendade-õdede
ja loomulikult
Jehoova teenimise jaoks.
Jeesus ütles selles salmis veel:
„Uskuge Jumalasse,
uskuge ka minusse.”
Võime olla kindlad, et Jehoova
ja Jeesus seavad kõik korda.
Jehooval on püsiv lahendus kõigele,
mis meid praegu
kurvaks või ärevaks teeb.
Seni aga võid kindlalt loota
Jehoova lubadusele, et ta annab sulle
mistahes raskustega toimetulekuks
jõu, mis ületab tavapärase.
Seega järgmine kord, kui tunned,
et oled omadega täitsa läbi,
mõtiskle Jeesuse sõnade üle
tekstis Johannese 14:1.
Joona oli tubli Jehoova teenija,
aga ta pidi õppima
Jehoovat usaldama.
Kui ta seda tegi,
suutis ta oma emotsioone
palju paremini ohjeldada.
Uues aardekaevurite osas näeme,
mida me võime Joona loost veel õppida.
Oh, issi, see video
Joona loost on tõesti äge!
Jaa, see lavastus võtab
tõesti hästi Joona loo kokku,
kuid tegelikult piibel aitab
meil veel sügavamale minna,
kui mõtleme, mida see meile
Jehoova kohta õpetab.
Mhmh, ma panen kirja selle.
Kas sul jäi midagi meelde?
Äkki see, et Jehoova
on andestav ja kannatlik.
Jaa, nõus, Jehoova ootas väga kannatlikult,
et Joona kasvaks vaimselt.
Ja siin 3. peatüki 1. salmis
Jehoova andis talle teise võimaluse.
Ta aitas Joonat ka siis, kui ta tegi vigu,
ja hiljem parandas tema mõtteviisi.
See on küll suur asi, et Jehoova ei andnud
Joona suhtes alla.
Jaa, piiblis on seda kutsutud
„truuks armastuseks”.
Kas sa mäletad,
mida see tähendab?
Vist küll.
Vot üks hea soovitus ongi uurida,
mida mingi väljend tähendab.
Proovime järgi.
Kirjuta piibli otsinguribale
väljend „truu armastus”.
Ja kas näed seal on
link sõnaseletustele?
Nii. Oo jaa.
Kas sa loeksid selle ette?
Just selline Jehoova ongi.
Jehoova aitab oma teenijaid,
sest ta armastab meid,
aga Joonale ei jõudnud
see kohe kohale.
Pärast seda tormi ja kui ta oli
kolm päeva olnud kala kõhus
ja isegi kui Joona nägi
niinevelasi kahetsemas,
mõtles ta ikka ainult enda peale.
Ja kui Jehoova Niinevele halastas,
sai Joona hoopis pahaseks,
sest sellest võis jääda mulje,
et ta on hoopis valeprohvet.
Talle oli tema enda nimi tähtsam
kui Niineve elanikud.
See oli küll hetk, mida Joona
oma elust meenutada ei tahaks.
Aga kuidas Jehoova sellele reageeris?
Paremini, kui mina oleksin suutnud.
Nojaa, aga see ei tähendanud,
et Joona oleks olnud halb inimene.
Jehoova otsustas talle
pudelkõrvitsa abil ühe õppetunni anda.
Vaata, mida 4. peatüki 6. salm ütleb.
Siin ütles, et Jehoova
lasi sellel taimel kasvada,
et see oleks Joonale varjuks.
Ja see oli temast väga lahke tegu,
sest Joona oli päris halvasti käitunud.
Ja selles salmis öeldi,
et Joona oli väga rõõmus.
Jehoova truu armastus aitas Joonal
natukene oma suhtumist muuta.
Nüüd sai Jehoova
Joonat vormima hakata.
Jaa, Joona oli nüüd valmis
järgmiseks õppetunniks.
Jehoova saatis väikse ussi,
kes pidi selle taime hävitama.
Kuidas Joona reageeris,
kui kõigest üks taim hävines?
Ta sai täitsa vihaseks.
Ja sellepeale sai Jehoova
Joona mõtlema panna.
Jaa, salmid 10 ja 11
olid küll väga lahedad.
Jehoova küsis Joonalt:
„Kui sinul on kahju sellest taimest,
kas mul ei peaks olema kahju
inimestest ja loomadest,
kes elavad Niineves?”
Ja kogu see lugu lõppeb siin.
Ta annab Jehoovale viimase sõna
ja ise enam edasi ei kirjuta.
On selge, et ta õppis suhtuma
inimestesse nii nagu Jehoova.
See on väga tore, et Jehoova Joonat
armastas ja aitas kõigest hoolimata.
Jaa, aga kaevame edasi.
Kuidas oli Jehoova armastust
siit veel näha?
Kas ta armastas ainult Joonat?
„Jäljenda nende usku" raamatus
oli üks huvitav soovitus.
Kas sa suudad ette kujutada,
mida Joona võis tunda,
kui ta kuulis, kuidas meremehed
oma jumalate poole hüüdsid?
Ta ju teadis, et ebajumalad
ei suuda vastata.
Ja isegi, kui Joona tunnistas,
et tema on süüdi,
ei tahtnud meremehed
teda üle parda visata.
Mhmh, nad tahtsid Joona elu päästa.
Sellega Jehoova näitas,
et ka nendel uskmatutel
meremeestel on häid omadusi,
ja et nad olid abitud ja hirmul.
Mis sa arvad, kas Joona hakkas
nendesse meremeestesse suhtuma
samamoodi nagu Jehoova?
Hmm ...
Kaevame edasi.
Miks Jehoova saatis
Joona üldse võõrasse riiki
inimeste juurde,
kes teda ei teeni?
Äkki sellepärast, et ta tahtis niinevelastele
anda võimaluse ennast muuta?
Aga, kes siis kogesid
Jehoova armastust?
No ma arvan,
et Jehoova armastas Joonat,
aga ta armastas ka neid
meremehi ja Niineve elanikke.
Sul on õigus, aga tead,
üks mõte veel.
Kuigi Joona oli ebatäiuslik,
siis kui ta üles äratatakse,
saab ta teada, et Jehoova kasutas
ühte tema kõige suuremat viga selleks,
et õpetada midagi oma poja kohta.
Mis sa arvad, mida Joona tunneb,
kui ta saab teada,
et Jeesus mainis teda nimeliselt,
ja lausa võrdles ennast temaga?
See oli üheks näiteks Jehoova
täiuslikust armastusest.
Aga mõtleme nüüd, kuidas me saame
ise seda eeskujuks võtta.
Äkki, kui teeme kuulutustööd?
See ei ole alati väga tore,
sest vahel tundub,
et keegi ei taha meid kuulata.
Aga siis ma mõtlengi,
et ma ei tee seda tööd enda jaoks,
vaid Jehoova jaoks.
Kui Jehoova annab
inimestele võimaluse,
siis ma tahan sama teha
ja neid aidata.
Nii tore, et sa nii mõtled.
Ma olen väga uhke su üle.
Minule meenutab Joona lugu
näiteks neid kordi,
kui ma olen saanud mingi ülesande,
millega ma kardan,
et ma ei saa hakkama.
Ma ei ole alati hästi reageerinud.
Ja vahel olen öelnud asju,
mida ma hiljem kahetsen,
ja siis ma olen ennast
halvasti tundnud.
Aga siis on lohutav teada,
et Jehoova ei hoia neid asju meeles
ja väga kannatlikult aitab mind.
Mhmh. Kõike seda leidsime,
sest mõtlesime, mida see
meile Jehoova kohta õpetab,
tegime selgeks segased väljendid
ja kasutasime oma kujutlusvõimet.
Ja sellest loost
võime veel nii palju õppida.
Näiteks mõtle, mida sina
oleksid tundnud Joona asemel,
olles kala kõhus
ja palvetades Jehoova poole.
Või mida võib järeldada sellest,
et Niineve elanikele kuulutamine
polnudki nii hull, kui Joona kartis?
Vaata, mida siin salmis öeldakse.
Kui õpetlik video.
See, kuidas Joona reageeris,
ei teinud temast veel halba inimest.
Kahtlemata leiad veel palju aardeid,
kui loed, kuidas Jehoova kohtles
Joonat ja niinevelasi.
Meie kogudused üle maailma
ootavad alati põnevusega
ringkonnaülevaataja
külastusnädalat.
See on üks julgustav nädal.
Vaatame, kuidas on ringkonnaülevaatajate
töö läbi aastate muutunud.
Ringkonnanädal on midagi väga erilist
igale Jehoova tunnistajate kogudusele.
See on nädal täis kuulutustööd,
julgustavaid kõnesid ja meeldejäävaid hetki.
Kuidas see korraldus on alguse saanud
ja kuidas see on aja jooksul muutunud?
Seda uurimegi lähemalt uues osas
sarjast „Edasiliikuv rahvas”.
Ringkonnatöö ajalugu
ulatub tagasi 1. sajandisse,
kui sellised vennad nagu
Paulus, Barnabas ja Timoteos
saadeti kogudusi julgustama.
Aastal 1894 otsustas nende eeskujul
nüüdisaegne Jehoova organisatsioon
saata esindajaid külastama
piibliuurijate gruppe.
Neid vendi hakati nimetama pilgrimiteks.
Nad rändasid kogudusest kogudusse
ja peatusid neis 1–2 päeva,
et vendi ja õdesid innustada.
Kuid tollal reisida polnud sugugi lihtne.
Kujuta ette, et oled algusaegade pilgrim
vend Edward Brenisen
ja asud teele, et külastada
kauget küla Lääne-Ameerikas.
Oma reisi alustad sa rongiga,
pärast seda sõidad terve öö postitõllaga
ja lõpuks pead mägedesse jõudmiseks
loksuma hobuvankris.
Pilgrimitelt oodati, et nad oleksid
silmapaistvad õpetajad
ja samas ka alandlikud.
Näiteks Alexander Graham
oli väga entusiastlik kõnemees,
vahest liigagi entusiastlik.
Mõnikord venisid tema
kõned mitmetunnisteks.
Kui vend Russell sellest teada sai,
kirjutas ta vend Grahamile nii:
„Kallis vend! Ma tean hästi,
kui armastav ja entusiastlik sa oled.
Aga tean ka seda, et sa vahest
kaotad ajataju, kui räägid asjadest,
mis sulle nii südamelähedased on.”
Vend Graham võttis alandlikult nõu kuulda.
Kõik armastasid teda ja tema imelisi,
natuke lühemaid kõnesid.
Tol ajal oligi pilgrimite peamine ülesanne
pidada avalikke kõnesid,
kuid see muutus 1920-ndatel.
Need vennad pidid hakkama nüüd ka
kuulutustöös eestvedajateks.
Neid hakati nimetama
piirkondlikeks teenistusjuhatajateks
ja hiljem regionaalsulasteks.
Need nimetused rõhutasid nende uut rolli.
Siis tuli veel suurem muudatus.
30-ndatel oli Ameerikas
meie tööle suur vastuseis.
Seetõttu hakkasid mõned kogudused
omavahel koostööd tegema,
et kuulutustööd hoogustada.
See ühendas meie vendi ja õdesid.
Selleks et kõike paremini organiseerida,
moodustati vööndid.
Igas neist oli umbes 20 kogudust.
Kogudusi hakkasid külastama vööndisulased.
Ja aeg-ajalt toimusid ka vööndikokkutulekud,
mis olid tänapäevaste
ringkondlike kokkutulekute eelkäijad.
40-ndatel said reisivad ülevaatajad jälle
uue nime: vendade sulased.
Üks neist oli Angelo Catanzaro.
Ta oli kõigest 19-aastane,
kui ta selle ülesande sai.
Vend Catanzaro ütles hiljem enda kohta,
et ta oli rändav kuulutaja.
Ta täitis seda ülesannet
rohkem kui 60 aastat
ja nad reisisid koos abikaasaga
läbi peaaegu terve Ameerika.
Nad innustasid vendi ja õdesid
ja aitasid tuhandetel
saada usus tugevamaks.
Reisivaid vendi hakati
kutsuma ringkonnasulasteks
ning viimaks
ringkonnaülevaatajateks.
Läbi aastate on need vennad ja nende naised
olnud väga ennastohverdavad.
Nad on jätnud oma kodud
ja rännanud pikki vahemaid,
et vendi ja õdesid julgustada.
Üheks näiteks on Winston Payne
ja tema abikaasa Pam.
Nad alustasid ringkonnatööd Okeaanias,
kui nad olid kahekümnendates.
Nad pidid harjuma põletava kuumuse
ja sääseparvedega
ning vahest nappis ka toitu.
Sellegipoolest armastasid
Payne’id väga oma ülesannet
ja nad said kohalike
vendade-õdedega väga lähedaseks.
Praegu on maailmas tuhandeid
ringkonnaülevaatajaid
ja neil aitab oma ülesannet täita
1999. aastal rajatud kool
ringkonnaülevaatajatele
ja nende naistele
ja neid koole korraldatakse
praegu üle kogu maailma.
See, kuidas me neid
reisivaid vendi kutsume,
on aastate jooksul muutunud.
Kuid see, millise suhtumisega nad
oma tööd teevad, pole muutunud.
Just nagu Paulus, on nad valmis
andma rõõmuga kõik, mis neil on.
Nad annavad
kuulutustööks väljaõpet,
julgustavad noori
ja tugevdavad kogudusi.
Nii et järgmine kord,
kui ringkonnaülevaataja koos
abikaasaga su kogudust külastab,
mõtle, kuidas sa saaksid näidata,
kui väga sa nende tööd hindad.
Järgmises osas sarjast
„Edasiliikuv rahvas”
ootavad meid juba
uued põnevad teemad.
Kui tore, et Jehoova on andnud
meile ringkonnaülevaatajad,
kes koos oma naistega
tublit tööd teevad.
Võibolla seostub sulle nendega
mõni soe mälestus
või on sindki nakatanud
nende innukus.
Võibolla just ringkonnaülevaataja
ergutas sind Jehoova heaks rohkem tegema.
Me kõik ei saa olla
ringkonnaülevaatajad,
aga me võime õppida
nende moodi inimesi armastama.
Vaatame nüüd järgmisest videost,
kui palju head võib tuua see,
kui oleme paindlikud.
Me nägime, kui suur vajadus siin on,
ja Jehoova näitas meile selgelt,
et siia kolides saame
väga kasulikud olla.
Oleme olnud neli aastat
ketšuakeelses koguduses.
Mina olen Fernando
ja minu nimi on Micaela.
Me elame Argentinas
ja oleme siin boliivia
ketšuakeelses koguduses.
Kuna Boliivias on mitmeid piirkondi,
kus on väga raske elatist teenida,
on paljud inimesed sealt
Argentinasse kolinud.
Nad teevad siin kõva füüsilist tööd,
näiteks mingit põllutööd.
Tööpäevad kestavad neil vahel öösel
üheteistkümne või kaheteistkümneni.
Nad on nõus tegema kõike,
mida töö nõuab.
Parim aeg nendega
kontakti saada on pärastlõunal,
siis, kui nad on
just tööd alustanud.
Samas see ei ole eriti
lihtne aeg kuulutamiseks,
sest väljas on ligi 40 kraadi.
Tihtipeale me uurime kellegagi
samal ajal, kui ta tööd teeb.
Ehk kui inimene toimetab põllu peal,
võibolla korjab midagi,
siis me käime temaga kaasas
ja loeme raamatust lõike ja piiblikohti.
Aga on näha, et inimesed kuulavad meid,
kuigi nad teevad tööd.
Näiteks kui me näitame inimestele piiblist
Jumala nime või midagi muud,
mida nad varem ei teadnud,
siis see köidab nende tähelepanu
ja nad jätavad töö hetkeks seisma.
Mitmel korral on juhtunud, et nad on palunud,
et me ootaks ära, kuni nad töö lõpetavad.
Ja siis me oleme neile abi pakkunud,
et nad kiiremini valmis saaks.
Alguses nad olid väga imestunud,
et mis mõttes me tahame neid aidata.
Nad muretsesid, et teil
saavad ju riided mustaks.
Aga me aitasime hea meelega
ja see andis häid tulemusi.
Aja jooksul saime nendega sõbraks
ja see ongi ju kogu asja mõte:
saada oma piibliõpilasega sõbraks,
et aidata neil vaimselt kasvada.
Siis nad tunnevad, et me oleme tõesti
neist isiklikult huvitatud.
Mulle meeldib kuulutustöö juures
kõige rohkem see,
kui ma näen, kuidas siirad inimesed
tõele reageerivad.
Ma väga armastan kuulutustööd.
Minu jaoks pole see
tegelikult mingi ohver.
Mu nimi on Toni Marrero.
Ja mina olen Maryluz.
Me oleme Hispaaniast,
aga praegu elame Paraguays.
Pandeemia ajal olime kahekesi kodused.
Me pidime oma elu
täielikult ümber korraldama.
Telefoni teel kuulutada niimoodi,
et ma ei näegi inimest.
Oi-oi, see oli ikka väga hirmus.
Ükskord pakkusin ühele mehele
lihtsalt otse piiblikursust.
Ja mulle suureks üllatuseks ta ütles:
„Jah, ma olen huvitatud.”
Ma pakkusin, et saadan talle järgmine päev
sõnumiga ühe küsimuse,
millele ta saaks mõelda,
ja ta oli nõus.
Ma ootasin terve päeva tema vastust
ja tundus, et ta ei vastagi.
Aga siis õhtul tuli vastus ja ma sain teada,
et ta on väga-väga hõivatud inimene.
Ta töötab varavalgest kuni hilisõhtuni välja.
Aga ma kohanesin sellega
ja püüdsin tema ajakavaga arvestada.
Ükskord ma küsisin, et kas tema naine
tahaks ka meiega uurida?
Ja ta ütles: „Jah.”
Kuude viisi me ootasime kannatlikult.
Oo jaa, me olime valmis, et ta võib
meile iga hetk helistada.
Pingsalt jälgisime telefoni.
- Sest ta kindlasti alati helistas.
Vahest see oli kell 9, 10
või kell 11 õhtul.
Ta andis teada,
et ma olen viie minuti pärast valmis.
Siis me tegime videokõne.
Ta ütles kiirelt: „Tere!”,
jooksis duši alla,
ja siis, kui ta valmis oli,
hakkasime uurima.
See nõudis algul ikka suurt tööd.
Jaa, see oli ohver.
Aga juba varsti hakkasime
me seda väga nautima.
Uurimise lõpus olime alati ...
- Nii rõõmsad.
Ülirõõmsad.
Peale uurimist me vaatasime
teineteisele otsa ja mõtlesime,
kas see on uni.
- Jah.
Ja kas nad on tõesti nii huvitatud?
Ja nad olid!
Nad siiralt tahtsidki uurida.
Nad hakkasid kiiresti
vaimselt kasvama
ja umbes aasta pärast
nad käisid ristimisel.
Ma olen nii rõõmus.
Ma tänan iga päev Jehoovat,
sest meie pingutused kandsid vilja.
Ma olen talle nii tänulik.
See võib nõuda meilt suuri ohvreid,
et uurida huvilistega ajal või kohas,
mis neile sobib.
Aga kui me näeme,
et tänu meie paindlikkusele
saab keegi Jehoovaga lähedasemaks,
toob see kirjeldamatut rõõmu.
Veidi üle 20 aasta tagasi
ilmus ajakirjas Ärgake!
Rosalía Phillipsi elulugu.
Vaatame, kuidas on
tema otsus teenida Jehoovat
teda ennast ja ka tema pere mõjutanud.
Ma sündisin perre, kus oli palju
kuulsaid muusikuid ja näitlejaid.
Kõige kuulsam neist on ilmselt
minu isa Germán Valdés, tuntud kui Tin Tán.
Muusika on minu elu lahutamatu osa. 
Juba päris noorena võtsin kitarri kätte
ja hakkasin oma laule kirjutama.
See oli minu viis end väljendada.
Minu eesmärk polnud saada
professionaalseks muusikuks.
See polnud see, mida ma tahtsin.
Aga kui ma olin 15, siis minu isa suri.
Meil ei olnud raha ja sellepärast ma tundsin,
et pean endale töö leidma.
Liitusin ühe ansambliga
ja sellest algas minu
näitleja- ja lauljakarjäär.
Aja jooksul hakkasin üha enam nägema,
kuidas see keskkond, need inimesed,
nad ei olnud siirad ja seetõttu
ma ei suutnud enam kedagi usaldada.
Kui õppisin Jehoovat tundma,
leidsin inimesed,
kes on tõesti siirad,
kes päriselt armastavad mind.
See mõjutas mind.
Ma hakkasin muutuma
ja minust sai täiesti teine inimene.
Ma olin rõõmus, õnnelik, täis sära.
Kui perega tagasi Mehhikosse kolisime,
siis me abikaasaga muretsesime,
et meelelahutusmaailm
hakkab meie lapsi köitma.
Õpetasime neid, et nad mõistaksid,
millised ohud sellega kaasnevad.
Ükskord oli mul Mehhiko
ühe kõige tuntuma telekanaliga kokkusaamine
ja ma võtsin sinna kaasa
oma tütre Gianna, kes oli tol hetkel 17.
Ja seal oli üks mees, ta oli talendikütt.
Ja ta Gianna käest: „Kas sina ka laulad?”
Ta ütles jaa ja siis ta lauliski natuke.
See mees kuulas teda
ja talle väga meeldis Gianna hääl.
Ja ta kutsus Gianna
endaga kaasa oma kontorisse.
Kuulsin, kuidas see mees ütles:
„Tead, me teeme sinust staari.
Meie telekanalis
ootab sind hiilgav tulevik.
Me teeme sinuga lepingu.
Tule esmaspäeval, siis allkirjastame.”
Kui Gianna kontorist välja tuli,
olin päris ärevil.
Küsisin temalt:
„Kas sa võtsid pakkumise vastu?”
Aga ta vastas mulle: „Ei, ema.
Ma naudin täiega Jehoova teenimist.
Ma ei saaks sellist tööd vastu võtta.
Ma tahan pioneer edasi olla.”
Nädala pärast helistati meile peetelist
ja Giannat kutsuti
osalema ühes muusikaprojektis.
See oli talle täielik üllatus.
Ja neid projekte on veel olnud.
See on nii tore,
et ta saab kasutada
oma imeilusat lauluhäält
Jehoova teenistuses.
Aastate jooksul oleme mitmes
sellises projektis saanud ka koos osaleda.
Saatan on üritanud mu teele
igasugu takistusi visata.
Mulle on pakutud tööd seoses minu isaga.
Aga see oleks võtnud kogu minu aja
ja teinud võimatuks pioneeritöö jätkamise.
Seega ma olen kõik
need pakkumised tagasi lükanud.
Jehoova on mulle
aastate jooksul rikkalikult tasunud.
Iga kord, kui ma mõnest
pakkumisest keeldusin,
andis Jehoova mulle midagi asemele.
Näiteks on olnud mul võimalus
aidata toitlustamisega teokraatlikes koolides.
See, mida ma olen elus läbi elanud,
on mulle õpetanud,
kui oluline on usaldada Jehoovat.
Nagu apostel Paulus ütles:
Mulle väga meeldib
koos emaga kuulutada.
Ta on juba üle 90 aasta vana.
Me püüame osaleda
erinevates kuulutustöövormides.
Aastate jooksul on paljud
minu sugulased soovinud piiblit uurida.
Ja päris mitmed neist
on saanud Jehoova tunnistajateks.
Mulle väga meeldib see, kui mina,
mu ema ja mu tütar saame kokku,
mängime kitarri ja laulame.
See on väga tore aeg,
kõigil on mõnus olla.
Ma ei jõua ära oodata,
mil ma kohtun uues maailmas
taas oma isaga. 
Ma korraldan talle suure peo,
äkki kuskil mere ääres.
Ja seal ta saab mu emaga jälle kokku.
Ma tutvustan talle
oma lapsi ja siis,
mida ma tõesti ootan, on see,
et me saame koos laulda
nii nagu varem.
Ma olen otsustanud, et ma tahan
jääda Jehoovale alati ustavaks.
Kui tore intervjuu.
Rosalía toetus Jehoovale
ja see on toonud palju head
talle endale ja ka tema lähedastele.
Jehoova soovib,
et me toetuksime temale,
ja seda eriti siis,
kui meil on raske.
Vaatame üht hommikust piibliarutelu,
kus vend Stephen Lett räägib,
kuidas toetuda Jehoovale
tagakiusamise ajal.
Meie tänase
päevatekstiarutelu teema on
„Püha vaim aitab sul
tagakiusamise ajal vastu pidada”.
Räägime sellest.
Tänane päevateksti kommentaar
räägib erinevatest viisidest,
kuidas Jumala rahvast
on taga kiusatud.
Aga meie tänane päevatekst
Sakarja 4:6 kinnitab meile,
et ükskõik mil viisil meid tagakiusatakse,
me võime vastu pidada
tänu Jehoova pühale vaimule.
Aga mõtleme, mis eesmärgil
Saatan meid taga kiusab.
Ta tahaks, et Jehoova rahvana
me annaksime alla,
lõpetaks tema teenimise
või teeks kompromissi.
Saatanat on piiblis võrreldud lõviga.
Ta käib ringi ja otsib, keda neelata.
Aga mõtle päris lõvi peale.
Kui lõvi oma saagi alla neelab,
siis mis sellest saagist saab?
See läheb lõvi kõhtu
ja see saab osaks temast.
Just seda tahab Saatan meiega teha.
Ta tahab, et need,
kes siia maailma ei kuulu,
saaksid osaks tema maailmast.
Tema nii öelda süsteemist,
lausa osaks temast endast.
Aga pühale vaimule toetudes suudame
anda endast kõik, et seda ei juhtuks.
Mis on mõned viisid, kuidas läbi ajaloo
ja ka praegu on
Jehoova rahvast taga kiusatud?
Räägime lühidalt viiest sellisest viisist.
Muidugi me ei tea,
mil viisil võidakse
meid või meie lähedasi
enne Harmagedooni tulekut taga kiusata.
Aga me võime olla täiesti kindlad,
et ükskõik mis viisil meid ka ei kiusata,
siis me suudame jääda ustavaks
ja saame aidata ka teistel sama teha.
Esiteks, keelustamine.
Jehoova tunnistajate tegevus
on olnud keelu all rohkem kui 100 riigis
ja seda maailma eri otstes.
Näiteks Albaanias, Zimbabwes, Eritreas,
kui mainida vaid mõnd üksikut riiki.
Juba piibli ajal seadsid valitsused
Jehoova rahvale piiranguid.
Näiteks aastal 522 eKr
keelati templit üles ehitada.
1. sajandil keelati Jeesuse jüngritel
mitmetes kohtades kuulutustööd teha
ja kuna nad sellest käsust ei hoolinud,
saadeti neid kuningate
ja maavalitsejate ette.
Kuidas püha vaim neid aitas,
kui nad pidid kuulutustöö
tegemise eest valitsejatele aru andma,
ja kuidas see meid
sarnases olukorras aitab?
Vastuse sellele küsimusele leiame
Matteuse 10:19, 20.
Siin Jeesus ütles järgmised sõnad:
„Ent kui teid nende kätte antakse,
ärge olge mures, kuidas või mida rääkida.”
Ärge muretsege,
mida või kuidas öelda.
Ja miks?
Sest salm jätkab:
„Kuna teile antakse sel tunnil see,
mida öelda, sest te ei räägi üksi,
vaid teie Isa vaim räägib teie kaudu.”
Ehk me ei räägi üksi.
Muidugi, meil tuleb oma osa teha,
aga püha vaim annab meile jõudu
ja ka õigeid sõnu,
nagu see kirjakoht kinnitas.
Teine tagakiusamise vorm on vangistamine.
1. sajandi kristlasi pandi väga tihti vangi
ja Jeesus hoiatas neid selle eest.
Ta ütles tekstis Luuka 21:12:
„Teid võetakse kinni, kiusatakse taga
ja viiakse vanglatesse.”
Just nii see tänapäeval on.
Viimaste aastakümnete jooksul
on Jehoova rahvast väga tihti vangistatud.
Venemaa ja tema liitlased on seda
tagakiusamismeetodit palju kasutanud
ja paljud teised võimud
on sedasama teinud.
Mulle väga meeldib see mõte, et meil
tuleks vangistatud vendade eest palvetada.
Meid on palju innustatud
palvetama nende eest, kes on vangis
näiteks Eritreas, Türkmenistanis,
Venemaal ja mujal.
Tekstis Heebrealastele 13:3
on väga ilusti öeldud:
„Mõelge neile, kes on vangis,
otsekui oleksite
vangistatud koos nendega.”
Me ei pruugi praegu küll ise vangis olla,
aga me ei tea, mida tulevik võib tuua.
Ja kui me ei peakski vangi pandama,
siis me oleme väga rõõmsad,
et vennad palvetavad otsekui
oleksid vangis koos meiega.
Kolmas viis, kuidas
meid taga kiusatakse.
Jehoova tunnistajate lapsi
visatakse koolist välja.
Saatan teab, et kui ta meie lapsi ründab,
siis puudutab ta vanemate silmatera.
Ta loodab, et see paneb vanemaid
oma usus kompromissi tegema.
See oli Ameerikas neljakümnendatel
väga suureks probleemiks,
aga läbi aastakümnete on Jehoova teenijate
lapsi koolidest välja visatud
ka paljudes muudes riikides,
lisaks Ameerika Ühendriikidele.
See tuletab meelde noort meest,
kes visati sünagoogist välja,
kuna ta uskus Jeesusesse.
Neljanda viisi,
kuidas Saatan meid taga kiusab,
leiame tekstist Ilmutus 13:16, 17.
Siin räägitakse sellest, kuidas metsaline
ehk Saatana mõju all olevad valitsused
teevad nii, et kõigile inimestele
tehakse märk kas käe peale või otsaette
ja kellel märki pole, ei saa osta ega müüa.
Mis tagakiusamise vorm see siis on?
Siin on mõeldud seda,
kuidas Saatan kasutab majanduslikku survet,
et meie vendade-õdede
neutraalsust murda,
ja seda meetodit on Saatan jällegi
väga palju kasutanud.
Vennad on oma erapooletuse tõttu
lausa tööst ilma jäänud.
Paljude ärid on kaotanud kõik oma kliendid.
Ühe väga tabava näite võib tuua Malawist,
kus meie vendi survestati
kõikvõimalikel viisidel,
sest nad ei olnud nõus
ostma 25 sendi eest parteipiletit.
See rahasumma polnud
nende jaoks midagi suurt, aga nad teadsid,
mis mõju sellel oleks
nende suhtele Jehoovaga.
Seega nad keeldusid.
Viienda tagakiusamise viisi,
millest me täna räägime,
leiame tekstist Matteus 5:11.
Jeesus ütles: „Õnnelikud olete teie,
kui inimesed teid minu pärast solvavad
ja taga kiusavad ning valetades
kõiksugust halba räägivad.“
Ehk siis meid võidakse laimata.
Näiteks meedias laimatakse
Jehoova rahvast pidevalt.
Ka Jeesust laimati.
Tema kohta öeldi,
et ta teeb deemonitega koostööd,
et ta on jumalateotaja, õgard ja joodik.
Ka 1. sajandi kristlasi laimati.
Apostlite tegude 28:22
ütlesid juudi usujuhid
Paulusele järgmised sõnad:
„Sest me teame, et sellest
sektist räägitakse kõikjal halba.”
Neid laimati lausa kõikjal.
Aga püha vaim aitab meil
laimust hoolimata vastu pidada.
Kordame siis,
millisel viiel viisil meid taga kiusatakse.
Me rääkisime sellest,
kuidas meie tegevust võidakse keelustada,
meid võidakse lausa vangistada,
meie lapsi koolist välja visata,
meid võidakse majanduslikult
survestada ja laimata.
Ja see loetelu ei ole lõplik.
Aga ükskõik mis viisil meid
ka taga ei kiusata,
Jehoova püha vaim aitab meil
vastu pidada ja talle ustavaks jääda.
Aga nüüd üks oluline küsimus:
kuidas püha vaimu saada
ja seda mitte kaotada?
Vaatame kiiresti kolme viisi.
Luuka 11:13 Jeesus ütleb,
et teie taevane Isa
annab püha vaimu neile,
kes teda paluvad.
Ehk siis me peame seda paluma.
Teiseks, me saame
püha vaimuga koostööd teha,
kui käime koosolekutel, kuulutustööl
ja loeme iseseisvalt piiblit.
Ja kolmandaks, Efeslastele 4:30:
„Ärge kurvastage Jumala vaimu.”
Nii et me ei taha teha midagi sellist,
mille pärast Jehoova ei saaks
meile püha vaimu anda.
Ehk me palume seda,
järgime selle juhatust
ja hoidume tegudest,
mis püha vaimu kurvastaks.
Ja siis see universumi
kõige võimsam jõud
ehk püha vaim aitab meil
vastu pidada neljal viisil.
Mis need on?
Jeesus mainib kolme
tekstis Johannese 14:26.
Püha vaim on meie aitaja,
teiseks õpetab meid
ja kolmandaks tuletab see
meile meelde, mida Jeesus õpetas.
Ehk siis võib öelda,
et püha vaim on meeldetuletaja.
Proovi seda meeles hoida.
Kui sind taga kiusatakse,
siis palveta Jehoova poole
ja palu, et ta võiks püha vaimu abil
sulle meelde tuletada just neid mõtteid,
mida sa see hetk vajad.
Ja veel üks viis,
kuidas püha vaim meid aitab,
on tekstis Johannese 16:13.
Jeesus ütles, et see juhatab
meile kätte kogu tõe.
Seega need neli viisi:
püha vaim on aitaja, õpetaja,
meeldetuletaja ja juhataja.
Kui sa peaksid miinivälja ületama,
siis sa kindlasti väga hindaksid seda,
kui sul on juhataja,
kes sind turvaliselt teisele poole viib.
Mis kasu siis sellest
kõigest lõpuks meile on?
Kui meiega on Jehoova püha vaim,
siis kiusatagu meid taga kuidas tahes,
Saatan ei saa meid neelata
ja me ei saa osaks tema maailmast.
Ning me võime julgelt öelda tänases
päevatekstis toodud sõnad:
„Mitte sõjalise jõu, mitte võimu abil,
vaid Jehoova püha vaimu abil
pidasin ma tagakiusamises vastu.”
See on nii hämmastav,
et meil on alati ligipääs
Jehoova ammendamatutele jõuvarudele.
Selle kuu muusikavideot vaadates,
proovi panna tähele,
kuidas aitab püha vaim
ühel noorel vennal
süngel ajal lootust elavana hoida.
Jehoova, Isa hea,
on õiglane su meel.
Sa hästi tead, mis painab mind,
ja haiget see sul teeb.
Täis nördimust mu mäslev hing
ja haavu sügavaid.
Kuid kättemaks ei kuulu mul –
sul see õigus vaid.
Ootan sind, oo, Jehoova,
vaenu kui tundma pean.
Sulle kindlalt loodan –
õigluse tood, ma tean.
Mul raskusi ja muresid
on rohkemgi kui küll.
Võib-olla mul – kes ette teab –
pea vanglarüü on üll.
Kuid valmis ma, jään ustavaks,
ükskõik mis seisab ees.
Su poolehoid mind tiivustab
ja vankumatuks teeb.
Ootan sind, oo, Jehoova,
vaenu kui tundma pean.
Sulle kindlalt loodan –
õigluse tood, ma tean.
Õiglust, õiglust ihkan ma,
nii nagu vett janus maa.
Õiglus, õiglus võidu saab,
kui kurjusele teed
sa lõpu jäädava.
Ootan sind, oo, Jehoova,
vaenu kui tundma pean.
Sulle kindlalt loodan –
õigluse tood, ma tean.
Vanglatrellid ei röövinud
selle venna lootust.
Oma mõtetes ei jäänud ta
mure ja ängistuse tuppa.
Ta kujutles end kohtadesse,
kus ta tunneb end rõõmsana:
kuningriigisaali, kuulutustööle
ja sõprade kodudesse.
Kas leidsid sellest kuusaatest midagi,
mis aitaks sul järgmistel
nädalatel vastu pidada?
Arutasime, kui oluline
on oma emotsionaalset energiat
targalt kasutada.
Ja üks parimaid viise selleks
on teisi aidata.
Nägime, kui häid tulemusi toob see,
kui oleme piibliuurimisi
juhatades paindlikud.
Ja leidsime mitmeid
huvitavaid pärle Joona raamatust.
Selle kuu videotervitus
tuleb Montenegrost.
Nimi Montenegro tähendab
tõlkes „must mägi”.
Ilmselt seetõttu,
et sealseid mägesid
katavad paksud metsad.
Hoolimata oma nimest on Montenegro
tegelikult täis värve ja elu.
Mida võib sellest imeilusast
Aadria mere rannikuriigist leida?
Tara jõe kanjon on Euroopa
kanjoneist üks sügavamaid.
Skadari järv on
Balkanimaade suurim järv.
Sealt võib leida
ligi 280 linnuliiki.
Muistne Kotori linn
tõmbab ligi palju turiste,
kes naudivad sealseid vaateid
või võtavad ette rattaretke
käänulisel mägiteel.
Montenegro lähiajalugu on
täis sõdu ja erinevaid vintsutusi.
Aastal 1918 haaras
Montenegro üle võimu
Serblaste, Horvaatide
ja Sloveenide Kuningriik,
mida 1929. aastast nimetati
Jugoslaavia Kuningriigiks.
Selle alla kuulusid
Bosnia ja Hertsegoviina,
Horvaatia, Kosovo,
Põhja-Makedoonia,
Montenegro,
Serbia ja Sloveenia.
Peale teist maailmasõda
sai sellest Sotsialistlik Jugoslaavia,
mis lagunes aastal 1992.
Aastal 2006 lõi Montenegro
Serbiast lahku ja sai iseseisvaks.
Montenegro rahva
arvukad katsumused
on kujundanud kultuuri,
kus hinnatakse kõrgelt ausust,
tagasihoidlikkust,
ennastohverdavust,
vaprust ja teistest lugupidamist.
Aastal 1920
oli üks Serbia noormees
Franz Brand Austrias.
Seal kuulas ta
piiblil põhinevat kõnet,
mis segajate tõttu
ootamatult katkestati.
Ometi jättis kuuldu
Franzile nii sügava jälje,
et ta otsustas ka ise hakata
teistele piibli tõde jagama.
Naasnud koju, hakkas ta
grupi huvilistega piiblit uurima.
Hiljem kolis ta
Maribori linna Sloveenias,
kus ta leidis tööd
habemeajajana.
Samal ajal kui ta
klientidel habet ajas,
sai ta neile kuulutada.
Alfred Tuček, kes oli
Kuningliku Kaardiväe Orkestri dirigent,
sai ühe kolleegi käest
piiblilist kirjandust.
Tõest tiivustatuna
jättis ta oma
hästi tasustatud töö
sõjaväeorkestris
ning temast sai
endise Jugoslaavia aladel
üks esimesi pioneere.
1930-ndate alguses reisis ta
koos teiste vendadega
ja näitas loomise fotodraamat.
Hiljem tegid nad koos oma
abikaasa Fridaga kuulutustööd
praeguse Horvaatia, Makedoonia,
Montenegro ja Serbia aladel.
Nad reisisid peamiselt
jalgratta või mootorrattaga.
Praegu on Montenegros
432 kuulutajat.
Kusjuures 2024. aasta jooksul
kasvas nende arv lausa 4%.
Tervelt kolmandik kuulutajatest
on pioneerid.
Nende kuulutustöömeetodid
erinevad sõltuvalt piirkonnast.
Pealinna Podgorica
Põhjakogudusel
on kuulutustööks
tohutu suur territoorium.
Mõned kuulutajad
elavad kuningriigisaalist
100 kilomeetri kaugusel
ja koosolekule jõudmine
võib võtta isegi 2 tundi.
Üks või kaks korda kuus
lähevad kuulutajad Podgoricast
kaugematesse küladesse
ja teevad seal koos kohalike
vendade-õdedega kuulutustööd.
Tihti korraldavad nad hommikul
näiteks pargis kuulutustöökoosoleku.
Pärast kuulutustööd
ja koosolekut Zoomis
jäävad nad kohalike
vendade-õdede juurde ööseks
ning sõidavad siis
järgmisel päeval kenasti koju.
Lõuna-Montenegro on tuntud
oma kaunite randade poolest.
Tipphooajal on seal turiste
kaks korda rohkem kui elanikke.
Vennad-õed keskenduvad sel ajal
turismipiirkondades
avalikule kuulutustööle.
Kuid muul ajal kuulutavad nad
ukselt uksele või äriterritooriumitel.
Ja tulemused on olnud suurepärased.
2024. aastal käis
mälestusõhtul 769 inimest.
Herceg Novi koguduse
37 kuulutajat
tahavad kõiki vendi-õdesid
üle kogu maailma
soojalt tervitada.
Ja ongi järjekordne
kuusaade lõppenud.
Tervitame teid
Jehoova tunnistajate peakorterist.

JW Broadcasting. Märts 2026
- 

JW Broadcasting. Märts 2026

Tere! Käes on aeg märtsi kuusaateks.
Vahel võib igaüks meist
leida end olukorrast,
kus me ei tea, mida teha.
Arutame, kuidas oma
emotsioonidega toime tulla,
kui olukord on meie kontrolli alt väljas.
Sukeldume ka Joona raamatusse,
mis õpetab meile nii mõndagi
truu armastuse kohta.
Kuulsus ja rikkus võivad
näida väga ahvatlevad.
Vaatame intervjuud ühe õega,
kes pidi tegema valiku
kuulsusrikka elu ja
Jehoova teenimise vahel.
Ja selle kuu muusikavideo näitab,
kuidas vangistuses olevad vennad
on säilitanud tugeva usu.
Alustame märtsi kuusaatega.
„Teie süda ärgu muutugu rahutuks.”
Jeesus ütles need
sõnad apostlitele
veidi pärast seda,
kui ta oli andnud teada, 
et teda pole enam kauaks nendega.
Ilmselt ta nägi, et see
tegi apostlid murelikuks.
Ja et neid sellest üle aidata,
lausus ta sõnad
tekstis Johannese 14:1.
Piibel võrdleb seda maailma,
kus me elame, tormise merega.
Me oleme keset mässavaid laineid.
Üks murelaine alles möödub,
kui juba tuleb järgmine. 
Nii see, mis meie
isiklikus elus toimub,
kui ka see, mida me
näeme maailmas toimuvat,
kurnab meid emotsionaalselt.
Päeva lõpuks tunnevad paljud,
et nad on omadega täiesti läbi.
Arutame, kuidas aitavad
need Jeesuse sõnad
meil oma emotsionaalset energiat
targalt kasutada, 
et me ennast ära ei kurnaks.
Uurime lähemalt neid sõnu,
mis Jeesus oma apostlitele ütles.
Kõigepealt ütles ta:
„Teie süda ärgu muutugu rahutuks.”
Jeesus õpetas
nende sõnadega apostlitele,
et see, kas nad
jäävad rahulikuks,
on paljuski nende endi teha.
Nad kas lasevad
oma südamel rahutuks muutuda 
või võtavad midagi ette,
et seda ära hoida.
Meie emotsioone mõjutavad
suures osas meie mõtted. 
Võib-olla mingi koht,
mingi inimene või sündmus 
kutsub esile mälestuse,
mis toob kaasa ka tunded. 
Seega need
Jeesuse sõnad õpetavad,
et meil tuleks
oma mõtteid kontrolli all hoida.
Sest et kui me
mõtleme millestki kurvast,
siis me olemegi kurvad. 
Või kui me mõtleme
midagi hirmsat, muutume ärevaks.
Meie mõttemaailma võiks võrrelda
väga suure majaga,
kus on palju tube.
Ja iga elusündmuse jaoks
on omaette tuba.
Kui me mingisse tuppa läheme, 
tunneme kõiki neid emotsioone,
mis meil selle
sündmusega seostuvad.
Jeesuse jüngrid olid parasjagu
„Jeesus läheb meie juurest ära” toas.
Ja see tegi nad
kurvaks ja ärevaks.
Kuid Jeesuse sõnad näitasid,
et neil on võimalik
oma tundeid kontrolli all hoida.
Nad võisid kulutada
kogu oma emotsionaalse
energia nukrutsemisele 
või siis hoopis keskenduda
millelegi positiivsele: 
oma usule Jehoovasse
ja Jeesusesse.
Seda on ka meil
hea meeles pidada.
Kui me valime,
millele me mõtleme,
mõjutab see ka meie tundeid.
Vahel elu lihtsalt
paiskab meid tuppa,
mis on täis muret ja ängi.
Aga hoia meeles,
sul on võimalik
sealt toast välja minna.
Ära jää sinna elama.
Mida veel teha, et meie süda
ei muutuks rahutuks? 
Jälgi, millele sinu
emotsionaalne energia kulub.
Jesaja 55:2 ütleb:
Sa ju ei kulutaks oma toiduraha
millelegi, mis ei toida.
Samamoodi pole mõtet
kulutada oma energiat millelegi,
mis sulle midagi ei anna.
Toome ühe näite. 
Kui sulle antaks 10 eurot,
et saaksid endale päevaks toitu osta,
ja sa kulutaksid 8 eurot
hommikusöögi peale, 
siis ei jääks ju lõuna- ja
õhtusöögi jaoks peaaegu midagi.
Samamoodi on meil emotsionaalset
energiat ainult piiratud kogus.
Seega meil tuleb iga päev
jälgida, kuhu see kulub. 
Kuhu sinu emotsionaalne
energia kulub? 
Mõtle, kas sa kulutad seda
ehk millelegi,
millele tegelikult ei peaks.
Oletame, et sa sõidad autoga
ja keegi lõikab sulle julmalt ette 
või kohtleb keegi sind ebaõiglaselt
või valmistab sulle pettumust.
Üks variant on selliste
asjade peale ärrituda 
ja nii end täiesti tühjaks kurnata.
Aga mõtle, kas on tõesti
tark niiviisi toimida?
Kui palju sinu päevastest
jõuvarudest kulub asjadele,
mis tegelikult
ei tule sulle kasuks?
Kas sa annaksid oma rahakoti
kellelegi ja ütleksid: 
„Võta siit palju tahad.”
Võib-olla ainult siis, kui see on
keegi sulle väga lähedane.
Aga võõrale sa küll
ei annaks oma rahakotti.
Samamoodi peaksime me oma
emotsionaalse energiaga 
targalt ümber käima 
ja kulutama seda
ainult tähtsate asjade peale
nagu näiteks meie
pere, vennad ja õed
ja muidugi Jehoova teenimine. 
Sotsiaalmeedia, poliitika,
ühiskonnaprobleemid ja filmid 
on vaid mõned asjad, mis tahavad
meie emotsionaalset energiat raisata.
Me ei taha niiöelda anda neile
oma rahakotti ja öelda: 
„Võtke nii palju kui tahate.” 
Sest kui sa nii teed,
siis päeva lõpuks
pole sul midagi alles nende jaoks,
keda sa tõesti armastad. 
Kui me kulutame oma
emotsionaalset energiat oma lähedastele 
ja sellele, mis on tõeliselt tähtis,
siis see teeb meid õnnelikuks.
Paljud inimesed kulutavad
oma raha või jõudu iseenda peale
ja loodavad sedasi õnnelikuks saada. 
Aga isekad teod
ei tee kedagi õnnelikuks.
Jeesus ütles,
et andmine teeb õnnelikumaks. 
Need Jeesuse sõnad
on väga sügavad
ja meil on nendest
nii mõndagi õppida.
Sellest võiks mõelda niiviisi:
õnnetunde annab see,
kui me armastame teisi. 
Näiteks, kui sa teed lõkke,
siis mis see sulle annab? 
Soojust ja valgust.
Sa ei saa öelda,
et ma tahan soojust ja valgust, 
aga ma tuld küll ei viitsi teha.
Sa pead nägema vaeva,
et lõke teha ja põlema saada. 
Ja alles siis see
annab sulle soojust ja valgust. 
Kui me kasutame oma
emotsionaalset energiat selleks,
et teisi armastada,
siis üks asi,
mida meie tagasi
saame, ongi õnnetunne.
Jeesuse sõnad
„teie süda ärgu muutugu rahutuks”
õpetavad meile seda,
et me saame oma emotsioone
positiivses suunas mõjutada, 
kui valime, millele me mõtleme.
Samuti peaksime ka oma
emotsionaalset energiat
targalt kasutama oma pere, 
meie vendade-õdede
ja Jehoova teenistuse heaks. 
Vaatame nüüd lähemalt
teksti Johannese 14:1 teist poolt. 
Jeesus ütleb: 
Jeesus ei öelnud siin lihtsalt „uskuge”, 
justkui usk oleks
midagi iseseisvat ja omaette toas.
Ta seostas usku konkreetselt 
Jumala ja iseendaga. 
Nii et kui sa oled mures
või tunned ärevust, 
siis pea meeles,
et Jehoova ja Jeesus on sinuga 
ning nad juba
töötavad selle nimel,
et need probleemid
alatiseks lahendada.
Nad oleks justkui kõrvaltoas.
Sinna tuppa sa
saad iga kell minna, 
kui sa palvetad või mõtiskled. 
Usk sellesse, et Jehoova suudab
ja lahendab maailma probleemid,
aitab meil negatiivsete
tunnetega toime tulla. 
Jeesus teadis,
et ebatäiuslike inimestena 
kipume arvama, et peame
kõik probleemid ise lahendama.
Mäejutluses andis ta nõu:
„Ärge olge mures.”
Miks?
„Sest teie taevane isa teab ju,
et te kõike seda vajate.” 
Kas sa usud, et Jehoova mõistab
sinu olukorda,
et ta teab, mida sina vajad?
Selline usk aitab sul jääda rahulikuks. 
Kui me üritame
lahendada probleeme,
mille lahendus on
ainult Jehoova käes,
siis me ainult tekitame
endale muret juurde. 
Näiteks kas suudad kõrvaldada
vananemist või vaesust, 
sõdu, kuritegevust
või rahvarahutusi? 
Loomulikult me saame aru,
et mitte keegi meist ei suuda
lahendada neid probleeme.
Me teame, et Jehoova ja Jeesus
lahendavad need
Jumala kuningriigi kaudu.
Usk Jehoovasse ja Jeesusesse 
aitavad meil oma
tundeid tasakaalus hoida, 
eriti kui kuuleme
halbu uudiseid või kogeme raskusi. 
Mõnikord ma olen ise tundnud, 
et ma muretsen
väga palju sellepärast,
mis toimub meie
vendade-õdedega
näiteks Eritreas või Venemaal. 
Ilmselt oled tundnud
sina sedasama.
See võib olla tõesti rõhuv.
Mida me peame tegema,
et meie süda ei muutuks rahutuks? 
Mind aitab näiteks see,
kui ma mõtlen:
kas kogudus on teinud 
kõik, mis võimalik,
kas harubüroo ja peakorter
on teinud kõik, mis võimalik, 
kas olen ise
nende eest palvetanud?
Kui vastuseks on jah,
siis ma ütlen:
„Jehoova, meie oleme teinud kõik,
mis me suudame.
Nüüd on asi sinu kätes.”
Laul 112:7 räägib,
kuidas jumalakartlik inimene
suhtub halbadesse uudistesse. 
Siin ütleb: 
Mis aitab meil
halbade uudistega toime tulla?
See, kui usume, et Jehoova
toetab meid oma püha vaimuga.
Kui tunneme, et oleme 
liimist lahti või kurnatud,
siis pea meeles, et Jehoova
on lubanud anda
meile jõudu,
mis ületab tavapärase.
Sa võid olla kindel,
et see kehtib ka sinu puhul.
Kui me räägime palves
Jehoovale oma tunnetest,
siis ta kuulab meid 
ja toetab meid,
et me saaksime
oma emotsioonidega hakkama.
See ei tähenda siis,
et ta automaatselt
selle probleemi kõrvaldab, 
vaid ta aitab meil
meie olukorras vastu pidada.
Roomlastele 12:11 ütleb: 
„Olge püha vaimu mõjul tulised.”
Sõna „tuline” meenutab
mulle ühte huvitavat kivi, 
millel on väga eriline omadus.
Kui suunata sellele UV-valgus,
siis see justkui hõõgub.
Muidu näeb see välja
nagu iga teine kivi, 
aga selle valguse all
see hõõgub justkui tuline süsi. 
Samamoodi võime meie
püha vaimu mõjul olla tulised. 
Jehoova annab meile iga päev
püha vaimu kaudu jõudu,
et meie võiksime
hõõguda nagu tulised söed.
Mõtle väiksele lapsele.
Mida ta teeb, kui ta öösel
oma toas kartma hakkab?
Ta jookseb emme-issi tuppa.
Ta teab, et nemad
lohutavad teda. 
Kui räägime palves
Jehoovale oma tunnetest,
siis me justkui
jookseks tema tuppa.
Ja tema lohutab meid
oma püha vaimu,
piibli ja vendade-õdede kaudu. 
Ta laseb oma valgusel
meie peale paista 
ja annab jõu,
mis ületab tavapärase.
Niisiis, kui sul on elus
raske aeg, siis hoia meeles, 
et sa oled majas,
kus on palju tube.
Kui sa palvetad Jehoova
poole või loed piiblit, 
siis kujuta ette, kuidas ta 
võtab sul käest kinni
ja läheb koos sinuga
teise tuppa.
Kui sa oled leinatoas, 
viib Jehoova sind
ülesäratamisetuppa,
kui oled haige,
täiusliku tervise tuppa
või süükoormatoast
andeksanni tuppa. 
Kas suudad ette kujutada,
mida apostlid tundsid,
kui Jeesus üles äratati?
Kui nad enne olid
„Jeesus läheb meie juures ära” toas, 
siis nüüd olid nad
„Jeesus on jälle meiega” toas.
Nende usk Jehoovasse
ja Jeesusesse sai tasutud.
Kordame nüüd üle mõned mõtted,
mida me õppisime Jeesuse
sõnadest tekstis Johannese 14:1. 
Need sõnad „teie süda
ärgu muutugu rahutuks” 
õpetavad, et meil on võimalik
mõjutada seda, mida me tunneme, 
kui valime, millele me mõtleme.
Ja meil tuleks kulutada oma
emotsionaalset energiat targalt 
oma pere, vendade-õdede 
ja loomulikult
Jehoova teenimise jaoks. 
Jeesus ütles selles salmis veel:
„Uskuge Jumalasse,
uskuge ka minusse.”
Võime olla kindlad, et Jehoova
ja Jeesus seavad kõik korda.
Jehooval on püsiv lahendus kõigele,
mis meid praegu
kurvaks või ärevaks teeb. 
Seni aga võid kindlalt loota
Jehoova lubadusele, et ta annab sulle 
mistahes raskustega toimetulekuks
jõu, mis ületab tavapärase. 
Seega järgmine kord, kui tunned,
et oled omadega täitsa läbi, 
mõtiskle Jeesuse sõnade üle
tekstis Johannese 14:1.
Joona oli tubli Jehoova teenija,
aga ta pidi õppima
Jehoovat usaldama.
Kui ta seda tegi,
suutis ta oma emotsioone
palju paremini ohjeldada.
Uues aardekaevurite osas näeme,
mida me võime Joona loost veel õppida.
Oh, issi, see video
Joona loost on tõesti äge!
Jaa, see lavastus võtab
tõesti hästi Joona loo kokku,
kuid tegelikult piibel aitab
meil veel sügavamale minna,
kui mõtleme, mida see meile
Jehoova kohta õpetab.
Mhmh, ma panen kirja selle.
Kas sul jäi midagi meelde?
Äkki see, et Jehoova
on andestav ja kannatlik.
Jaa, nõus, Jehoova ootas väga kannatlikult,
et Joona kasvaks vaimselt.
Ja siin 3. peatüki 1. salmis
Jehoova andis talle teise võimaluse.
Ta aitas Joonat ka siis, kui ta tegi vigu,
ja hiljem parandas tema mõtteviisi.
See on küll suur asi, et Jehoova ei andnud
Joona suhtes alla.
Jaa, piiblis on seda kutsutud
„truuks armastuseks”.
Kas sa mäletad,
mida see tähendab?
Vist küll.
Vot üks hea soovitus ongi uurida,
mida mingi väljend tähendab.
Proovime järgi.
Kirjuta piibli otsinguribale
väljend „truu armastus”.
Ja kas näed seal on
link sõnaseletustele?
Nii. Oo jaa.
Kas sa loeksid selle ette?
Just selline Jehoova ongi.
Jehoova aitab oma teenijaid,
sest ta armastab meid,
aga Joonale ei jõudnud
see kohe kohale.
Pärast seda tormi ja kui ta oli
kolm päeva olnud kala kõhus
ja isegi kui Joona nägi
niinevelasi kahetsemas,
mõtles ta ikka ainult enda peale.
Ja kui Jehoova Niinevele halastas,
sai Joona hoopis pahaseks,
sest sellest võis jääda mulje,
et ta on hoopis valeprohvet.
Talle oli tema enda nimi tähtsam
kui Niineve elanikud.
See oli küll hetk, mida Joona
oma elust meenutada ei tahaks.
Aga kuidas Jehoova sellele reageeris?
Paremini, kui mina oleksin suutnud.
Nojaa, aga see ei tähendanud,
et Joona oleks olnud halb inimene.
Jehoova otsustas talle
pudelkõrvitsa abil ühe õppetunni anda.
Vaata, mida 4. peatüki 6. salm ütleb.
Siin ütles, et Jehoova
lasi sellel taimel kasvada,
et see oleks Joonale varjuks.
Ja see oli temast väga lahke tegu,
sest Joona oli päris halvasti käitunud.
Ja selles salmis öeldi,
et Joona oli väga rõõmus.
Jehoova truu armastus aitas Joonal
natukene oma suhtumist muuta.
Nüüd sai Jehoova
Joonat vormima hakata.
Jaa, Joona oli nüüd valmis
järgmiseks õppetunniks.
Jehoova saatis väikse ussi,
kes pidi selle taime hävitama.
Kuidas Joona reageeris,
kui kõigest üks taim hävines?
Ta sai täitsa vihaseks.
Ja sellepeale sai Jehoova
Joona mõtlema panna.
Jaa, salmid 10 ja 11
olid küll väga lahedad.
Jehoova küsis Joonalt:
„Kui sinul on kahju sellest taimest,
kas mul ei peaks olema kahju
inimestest ja loomadest,
kes elavad Niineves?”
Ja kogu see lugu lõppeb siin.
Ta annab Jehoovale viimase sõna
ja ise enam edasi ei kirjuta.
On selge, et ta õppis suhtuma
inimestesse nii nagu Jehoova.
See on väga tore, et Jehoova Joonat
armastas ja aitas kõigest hoolimata.
Jaa, aga kaevame edasi.
Kuidas oli Jehoova armastust
siit veel näha?
Kas ta armastas ainult Joonat?
„Jäljenda nende usku" raamatus
oli üks huvitav soovitus.
Kas sa suudad ette kujutada,
mida Joona võis tunda,
kui ta kuulis, kuidas meremehed
oma jumalate poole hüüdsid?
Ta ju teadis, et ebajumalad
ei suuda vastata.
Ja isegi, kui Joona tunnistas,
et tema on süüdi,
ei tahtnud meremehed
teda üle parda visata.
Mhmh, nad tahtsid Joona elu päästa.
Sellega Jehoova näitas,
et ka nendel uskmatutel
meremeestel on häid omadusi,
ja et nad olid abitud ja hirmul.
Mis sa arvad, kas Joona hakkas
nendesse meremeestesse suhtuma
samamoodi nagu Jehoova?
Hmm ...
Kaevame edasi.
Miks Jehoova saatis
Joona üldse võõrasse riiki
inimeste juurde,
kes teda ei teeni?
Äkki sellepärast, et ta tahtis niinevelastele
anda võimaluse ennast muuta?
Aga, kes siis kogesid
Jehoova armastust?
No ma arvan,
et Jehoova armastas Joonat,
aga ta armastas ka neid
meremehi ja Niineve elanikke.
Sul on õigus, aga tead,
üks mõte veel.
Kuigi Joona oli ebatäiuslik,
siis kui ta üles äratatakse,
saab ta teada, et Jehoova kasutas
ühte tema kõige suuremat viga selleks,
et õpetada midagi oma poja kohta.
Mis sa arvad, mida Joona tunneb,
kui ta saab teada,
et Jeesus mainis teda nimeliselt,
ja lausa võrdles ennast temaga?
See oli üheks näiteks Jehoova
täiuslikust armastusest.
Aga mõtleme nüüd, kuidas me saame
ise seda eeskujuks võtta.
Äkki, kui teeme kuulutustööd?
See ei ole alati väga tore,
sest vahel tundub,
et keegi ei taha meid kuulata.
Aga siis ma mõtlengi,
et ma ei tee seda tööd enda jaoks,
vaid Jehoova jaoks.
Kui Jehoova annab
inimestele võimaluse,
siis ma tahan sama teha
ja neid aidata.
Nii tore, et sa nii mõtled.
Ma olen väga uhke su üle.
Minule meenutab Joona lugu
näiteks neid kordi,
kui ma olen saanud mingi ülesande,
millega ma kardan,
et ma ei saa hakkama.
Ma ei ole alati hästi reageerinud.
Ja vahel olen öelnud asju,
mida ma hiljem kahetsen,
ja siis ma olen ennast
halvasti tundnud.
Aga siis on lohutav teada,
et Jehoova ei hoia neid asju meeles
ja väga kannatlikult aitab mind.
Mhmh. Kõike seda leidsime,
sest mõtlesime, mida see
meile Jehoova kohta õpetab,
tegime selgeks segased väljendid
ja kasutasime oma kujutlusvõimet.
Ja sellest loost
võime veel nii palju õppida.
Näiteks mõtle, mida sina
oleksid tundnud Joona asemel,
olles kala kõhus
ja palvetades Jehoova poole.
Või mida võib järeldada sellest,
et Niineve elanikele kuulutamine
polnudki nii hull, kui Joona kartis?
Vaata, mida siin salmis öeldakse.
Kui õpetlik video.
See, kuidas Joona reageeris,
ei teinud temast veel halba inimest.
Kahtlemata leiad veel palju aardeid,
kui loed, kuidas Jehoova kohtles
Joonat ja niinevelasi.
Meie kogudused üle maailma
ootavad alati põnevusega
ringkonnaülevaataja
külastusnädalat.
See on üks julgustav nädal.
Vaatame, kuidas on ringkonnaülevaatajate
töö läbi aastate muutunud.
Ringkonnanädal on midagi väga erilist
igale Jehoova tunnistajate kogudusele.
See on nädal täis kuulutustööd,
julgustavaid kõnesid ja meeldejäävaid hetki.
Kuidas see korraldus on alguse saanud
ja kuidas see on aja jooksul muutunud?
Seda uurimegi lähemalt uues osas
sarjast „Edasiliikuv rahvas”.
Ringkonnatöö ajalugu
ulatub tagasi 1. sajandisse,
kui sellised vennad nagu
Paulus, Barnabas ja Timoteos
saadeti kogudusi julgustama.
Aastal 1894 otsustas nende eeskujul
nüüdisaegne Jehoova organisatsioon
saata esindajaid külastama
piibliuurijate gruppe.
Neid vendi hakati nimetama pilgrimiteks.
Nad rändasid kogudusest kogudusse
ja peatusid neis 1–2 päeva,
et vendi ja õdesid innustada.
Kuid tollal reisida polnud sugugi lihtne.
Kujuta ette, et oled algusaegade pilgrim
vend Edward Brenisen
ja asud teele, et külastada
kauget küla Lääne-Ameerikas.
Oma reisi alustad sa rongiga,
pärast seda sõidad terve öö postitõllaga
ja lõpuks pead mägedesse jõudmiseks
loksuma hobuvankris.
Pilgrimitelt oodati, et nad oleksid
silmapaistvad õpetajad
ja samas ka alandlikud.
Näiteks Alexander Graham
oli väga entusiastlik kõnemees,
vahest liigagi entusiastlik.
Mõnikord venisid tema
kõned mitmetunnisteks.
Kui vend Russell sellest teada sai,
kirjutas ta vend Grahamile nii:
„Kallis vend! Ma tean hästi,
kui armastav ja entusiastlik sa oled.
Aga tean ka seda, et sa vahest
kaotad ajataju, kui räägid asjadest,
mis sulle nii südamelähedased on.”
Vend Graham võttis alandlikult nõu kuulda.
Kõik armastasid teda ja tema imelisi,
natuke lühemaid kõnesid.
Tol ajal oligi pilgrimite peamine ülesanne
pidada avalikke kõnesid,
kuid see muutus 1920-ndatel.
Need vennad pidid hakkama nüüd ka
kuulutustöös eestvedajateks.
Neid hakati nimetama
piirkondlikeks teenistusjuhatajateks
ja hiljem regionaalsulasteks.
Need nimetused rõhutasid nende uut rolli.
Siis tuli veel suurem muudatus.
30-ndatel oli Ameerikas
meie tööle suur vastuseis.
Seetõttu hakkasid mõned kogudused
omavahel koostööd tegema,
et kuulutustööd hoogustada.
See ühendas meie vendi ja õdesid.
Selleks et kõike paremini organiseerida,
moodustati vööndid.
Igas neist oli umbes 20 kogudust.
Kogudusi hakkasid külastama vööndisulased.
Ja aeg-ajalt toimusid ka vööndikokkutulekud,
mis olid tänapäevaste
ringkondlike kokkutulekute eelkäijad.
40-ndatel said reisivad ülevaatajad jälle
uue nime: vendade sulased.
Üks neist oli Angelo Catanzaro.
Ta oli kõigest 19-aastane,
kui ta selle ülesande sai.
Vend Catanzaro ütles hiljem enda kohta,
et ta oli rändav kuulutaja.
Ta täitis seda ülesannet
rohkem kui 60 aastat
ja nad reisisid koos abikaasaga
läbi peaaegu terve Ameerika.
Nad innustasid vendi ja õdesid
ja aitasid tuhandetel
saada usus tugevamaks.
Reisivaid vendi hakati
kutsuma ringkonnasulasteks
ning viimaks
ringkonnaülevaatajateks.
Läbi aastate on need vennad ja nende naised
olnud väga ennastohverdavad.
Nad on jätnud oma kodud
ja rännanud pikki vahemaid,
et vendi ja õdesid julgustada.
Üheks näiteks on Winston Payne
ja tema abikaasa Pam.
Nad alustasid ringkonnatööd Okeaanias,
kui nad olid kahekümnendates.
Nad pidid harjuma põletava kuumuse
ja sääseparvedega
ning vahest nappis ka toitu.
Sellegipoolest armastasid
Payne’id väga oma ülesannet
ja nad said kohalike
vendade-õdedega väga lähedaseks.
Praegu on maailmas tuhandeid
ringkonnaülevaatajaid
ja neil aitab oma ülesannet täita
1999. aastal rajatud kool
ringkonnaülevaatajatele
ja nende naistele
ja neid koole korraldatakse
praegu üle kogu maailma.
See, kuidas me neid
reisivaid vendi kutsume,
on aastate jooksul muutunud.
Kuid see, millise suhtumisega nad
oma tööd teevad, pole muutunud.
Just nagu Paulus, on nad valmis
andma rõõmuga kõik, mis neil on.
Nad annavad
kuulutustööks väljaõpet,
julgustavad noori
ja tugevdavad kogudusi.
Nii et järgmine kord,
kui ringkonnaülevaataja koos
abikaasaga su kogudust külastab,
mõtle, kuidas sa saaksid näidata,
kui väga sa nende tööd hindad.
Järgmises osas sarjast
„Edasiliikuv rahvas”
ootavad meid juba
uued põnevad teemad.
Kui tore, et Jehoova on andnud
meile ringkonnaülevaatajad,
kes koos oma naistega
tublit tööd teevad.
Võibolla seostub sulle nendega
mõni soe mälestus
või on sindki nakatanud
nende innukus.
Võibolla just ringkonnaülevaataja
ergutas sind Jehoova heaks rohkem tegema. 
Me kõik ei saa olla
ringkonnaülevaatajad,
aga me võime õppida
nende moodi inimesi armastama.
Vaatame nüüd järgmisest videost,
kui palju head võib tuua see,
kui oleme paindlikud.
Me nägime, kui suur vajadus siin on,
ja Jehoova näitas meile selgelt,
et siia kolides saame
väga kasulikud olla.
Oleme olnud neli aastat
ketšuakeelses koguduses.
Mina olen Fernando
ja minu nimi on Micaela.
Me elame Argentinas
ja oleme siin boliivia
ketšuakeelses koguduses.
Kuna Boliivias on mitmeid piirkondi,
kus on väga raske elatist teenida,
on paljud inimesed sealt
Argentinasse kolinud.
Nad teevad siin kõva füüsilist tööd,
näiteks mingit põllutööd.
Tööpäevad kestavad neil vahel öösel
üheteistkümne või kaheteistkümneni.
Nad on nõus tegema kõike,
mida töö nõuab.
Parim aeg nendega
kontakti saada on pärastlõunal,
siis, kui nad on 
just tööd alustanud.
Samas see ei ole eriti
lihtne aeg kuulutamiseks,
sest väljas on ligi 40 kraadi.
Tihtipeale me uurime kellegagi
samal ajal, kui ta tööd teeb.
Ehk kui inimene toimetab põllu peal,
võibolla korjab midagi,
siis me käime temaga kaasas
ja loeme raamatust lõike ja piiblikohti.
Aga on näha, et inimesed kuulavad meid,
kuigi nad teevad tööd.
Näiteks kui me näitame inimestele piiblist
Jumala nime või midagi muud,
mida nad varem ei teadnud,
siis see köidab nende tähelepanu
ja nad jätavad töö hetkeks seisma.
Mitmel korral on juhtunud, et nad on palunud,
et me ootaks ära, kuni nad töö lõpetavad.
Ja siis me oleme neile abi pakkunud,
et nad kiiremini valmis saaks.
Alguses nad olid väga imestunud,
et mis mõttes me tahame neid aidata.
Nad muretsesid, et teil
saavad ju riided mustaks.
Aga me aitasime hea meelega
ja see andis häid tulemusi.
Aja jooksul saime nendega sõbraks
ja see ongi ju kogu asja mõte:
saada oma piibliõpilasega sõbraks,
et aidata neil vaimselt kasvada.
Siis nad tunnevad, et me oleme tõesti
neist isiklikult huvitatud.
Mulle meeldib kuulutustöö juures
kõige rohkem see,
kui ma näen, kuidas siirad inimesed
tõele reageerivad.
Ma väga armastan kuulutustööd.
Minu jaoks pole see
tegelikult mingi ohver.
Mu nimi on Toni Marrero.
Ja mina olen Maryluz.
Me oleme Hispaaniast,
aga praegu elame Paraguays.
Pandeemia ajal olime kahekesi kodused.
Me pidime oma elu
täielikult ümber korraldama.
Telefoni teel kuulutada niimoodi,
et ma ei näegi inimest.
Oi-oi, see oli ikka väga hirmus.
Ükskord pakkusin ühele mehele
lihtsalt otse piiblikursust.
Ja mulle suureks üllatuseks ta ütles:
„Jah, ma olen huvitatud.”
Ma pakkusin, et saadan talle järgmine päev
sõnumiga ühe küsimuse,
millele ta saaks mõelda,
ja ta oli nõus.
Ma ootasin terve päeva tema vastust
ja tundus, et ta ei vastagi.
Aga siis õhtul tuli vastus ja ma sain teada,
et ta on väga-väga hõivatud inimene.
Ta töötab varavalgest kuni hilisõhtuni välja.
Aga ma kohanesin sellega
ja püüdsin tema ajakavaga arvestada.
Ükskord ma küsisin, et kas tema naine
tahaks ka meiega uurida?
Ja ta ütles: „Jah.”
Kuude viisi me ootasime kannatlikult.
Oo jaa, me olime valmis, et ta võib
meile iga hetk helistada.
Pingsalt jälgisime telefoni.
- Sest ta kindlasti alati helistas.
Vahest see oli kell 9, 10
või kell 11 õhtul.
Ta andis teada,
et ma olen viie minuti pärast valmis.
Siis me tegime videokõne.
Ta ütles kiirelt: „Tere!”,
jooksis duši alla,
ja siis, kui ta valmis oli,
hakkasime uurima.
See nõudis algul ikka suurt tööd.
Jaa, see oli ohver.
Aga juba varsti hakkasime
me seda väga nautima.
Uurimise lõpus olime alati ...
- Nii rõõmsad.
Ülirõõmsad.
Peale uurimist me vaatasime
teineteisele otsa ja mõtlesime,
kas see on uni.
- Jah.
Ja kas nad on tõesti nii huvitatud?
Ja nad olid!
Nad siiralt tahtsidki uurida.
Nad hakkasid kiiresti
vaimselt kasvama
ja umbes aasta pärast
nad käisid ristimisel.
Ma olen nii rõõmus.
Ma tänan iga päev Jehoovat,
sest meie pingutused kandsid vilja.
Ma olen talle nii tänulik.
See võib nõuda meilt suuri ohvreid,
et uurida huvilistega ajal või kohas,
mis neile sobib.
Aga kui me näeme,
et tänu meie paindlikkusele
saab keegi Jehoovaga lähedasemaks,
toob see kirjeldamatut rõõmu.
Veidi üle 20 aasta tagasi
ilmus ajakirjas Ärgake!
Rosalía Phillipsi elulugu.
Vaatame, kuidas on
tema otsus teenida Jehoovat
teda ennast ja ka tema pere mõjutanud.
Ma sündisin perre, kus oli palju
kuulsaid muusikuid ja näitlejaid.
Kõige kuulsam neist on ilmselt
minu isa Germán Valdés, tuntud kui Tin Tán.
Muusika on minu elu lahutamatu osa. 
Juba päris noorena võtsin kitarri kätte
ja hakkasin oma laule kirjutama.
See oli minu viis end väljendada.
Minu eesmärk polnud saada
professionaalseks muusikuks.
See polnud see, mida ma tahtsin.
Aga kui ma olin 15, siis minu isa suri.
Meil ei olnud raha ja sellepärast ma tundsin,
et pean endale töö leidma.
Liitusin ühe ansambliga
ja sellest algas minu
näitleja- ja lauljakarjäär.
Aja jooksul hakkasin üha enam nägema,
kuidas see keskkond, need inimesed,
nad ei olnud siirad ja seetõttu
ma ei suutnud enam kedagi usaldada.
Kui õppisin Jehoovat tundma,
leidsin inimesed,
kes on tõesti siirad,
kes päriselt armastavad mind.
See mõjutas mind.
Ma hakkasin muutuma
ja minust sai täiesti teine inimene.
Ma olin rõõmus, õnnelik, täis sära.
Kui perega tagasi Mehhikosse kolisime,
siis me abikaasaga muretsesime,
et meelelahutusmaailm
hakkab meie lapsi köitma.
Õpetasime neid, et nad mõistaksid,
millised ohud sellega kaasnevad.
Ükskord oli mul Mehhiko
ühe kõige tuntuma telekanaliga kokkusaamine
ja ma võtsin sinna kaasa
oma tütre Gianna, kes oli tol hetkel 17.
Ja seal oli üks mees, ta oli talendikütt.
Ja ta Gianna käest: „Kas sina ka laulad?”
Ta ütles jaa ja siis ta lauliski natuke.
See mees kuulas teda
ja talle väga meeldis Gianna hääl.
Ja ta kutsus Gianna
endaga kaasa oma kontorisse.
Kuulsin, kuidas see mees ütles:
„Tead, me teeme sinust staari.
Meie telekanalis
ootab sind hiilgav tulevik.
Me teeme sinuga lepingu.
Tule esmaspäeval, siis allkirjastame.”
Kui Gianna kontorist välja tuli,
olin päris ärevil.
Küsisin temalt:
„Kas sa võtsid pakkumise vastu?”
Aga ta vastas mulle: „Ei, ema.
Ma naudin täiega Jehoova teenimist.
Ma ei saaks sellist tööd vastu võtta.
Ma tahan pioneer edasi olla.”
Nädala pärast helistati meile peetelist
ja Giannat kutsuti
osalema ühes muusikaprojektis.
See oli talle täielik üllatus.
Ja neid projekte on veel olnud.
See on nii tore,
et ta saab kasutada
oma imeilusat lauluhäält
Jehoova teenistuses.
Aastate jooksul oleme mitmes
sellises projektis saanud ka koos osaleda.
Saatan on üritanud mu teele
igasugu takistusi visata.
Mulle on pakutud tööd seoses minu isaga.
Aga see oleks võtnud kogu minu aja
ja teinud võimatuks pioneeritöö jätkamise.
Seega ma olen kõik
need pakkumised tagasi lükanud.
Jehoova on mulle
aastate jooksul rikkalikult tasunud.
Iga kord, kui ma mõnest
pakkumisest keeldusin,
andis Jehoova mulle midagi asemele.
Näiteks on olnud mul võimalus
aidata toitlustamisega teokraatlikes koolides.
See, mida ma olen elus läbi elanud,
on mulle õpetanud,
kui oluline on usaldada Jehoovat.
Nagu apostel Paulus ütles:
Mulle väga meeldib
koos emaga kuulutada.
Ta on juba üle 90 aasta vana.
Me püüame osaleda
erinevates kuulutustöövormides.
Aastate jooksul on paljud
minu sugulased soovinud piiblit uurida.
Ja päris mitmed neist
on saanud Jehoova tunnistajateks.
Mulle väga meeldib see, kui mina,
mu ema ja mu tütar saame kokku,
mängime kitarri ja laulame.
See on väga tore aeg,
kõigil on mõnus olla.
Ma ei jõua ära oodata,
mil ma kohtun uues maailmas
taas oma isaga. 
Ma korraldan talle suure peo,
äkki kuskil mere ääres.
Ja seal ta saab mu emaga jälle kokku.
Ma tutvustan talle
oma lapsi ja siis,
mida ma tõesti ootan, on see,
et me saame koos laulda
nii nagu varem.
Ma olen otsustanud, et ma tahan
jääda Jehoovale alati ustavaks.
Kui tore intervjuu.
Rosalía toetus Jehoovale
ja see on toonud palju head
talle endale ja ka tema lähedastele.
Jehoova soovib,
et me toetuksime temale,
ja seda eriti siis,
kui meil on raske.
Vaatame üht hommikust piibliarutelu,
kus vend Stephen Lett räägib,
kuidas toetuda Jehoovale
tagakiusamise ajal.
Meie tänase
päevatekstiarutelu teema on
„Püha vaim aitab sul
tagakiusamise ajal vastu pidada”.
Räägime sellest.
Tänane päevateksti kommentaar
räägib erinevatest viisidest,
kuidas Jumala rahvast
on taga kiusatud.
Aga meie tänane päevatekst
Sakarja 4:6 kinnitab meile,
et ükskõik mil viisil meid tagakiusatakse,
me võime vastu pidada
tänu Jehoova pühale vaimule.
Aga mõtleme, mis eesmärgil
Saatan meid taga kiusab.
Ta tahaks, et Jehoova rahvana
me annaksime alla,
lõpetaks tema teenimise
või teeks kompromissi.
Saatanat on piiblis võrreldud lõviga.
Ta käib ringi ja otsib, keda neelata.
Aga mõtle päris lõvi peale.
Kui lõvi oma saagi alla neelab,
siis mis sellest saagist saab?
See läheb lõvi kõhtu
ja see saab osaks temast.
Just seda tahab Saatan meiega teha.
Ta tahab, et need,
kes siia maailma ei kuulu,
saaksid osaks tema maailmast.
Tema nii öelda süsteemist,
lausa osaks temast endast.
Aga pühale vaimule toetudes suudame
anda endast kõik, et seda ei juhtuks.
Mis on mõned viisid, kuidas läbi ajaloo
ja ka praegu on
Jehoova rahvast taga kiusatud?
Räägime lühidalt viiest sellisest viisist.
Muidugi me ei tea,
mil viisil võidakse 
meid või meie lähedasi
enne Harmagedooni tulekut taga kiusata.
Aga me võime olla täiesti kindlad,
et ükskõik mis viisil meid ka ei kiusata,
siis me suudame jääda ustavaks
ja saame aidata ka teistel sama teha.
Esiteks, keelustamine.
Jehoova tunnistajate tegevus
on olnud keelu all rohkem kui 100 riigis
ja seda maailma eri otstes.
Näiteks Albaanias, Zimbabwes, Eritreas,
kui mainida vaid mõnd üksikut riiki.
Juba piibli ajal seadsid valitsused
Jehoova rahvale piiranguid.
Näiteks aastal 522 eKr
keelati templit üles ehitada.
1. sajandil keelati Jeesuse jüngritel
mitmetes kohtades kuulutustööd teha
ja kuna nad sellest käsust ei hoolinud,
saadeti neid kuningate
ja maavalitsejate ette.
Kuidas püha vaim neid aitas,
kui nad pidid kuulutustöö
tegemise eest valitsejatele aru andma,
ja kuidas see meid
sarnases olukorras aitab?
Vastuse sellele küsimusele leiame
Matteuse 10:19, 20.
Siin Jeesus ütles järgmised sõnad:
„Ent kui teid nende kätte antakse,
ärge olge mures, kuidas või mida rääkida.”
Ärge muretsege,
mida või kuidas öelda.
Ja miks?
Sest salm jätkab:
„Kuna teile antakse sel tunnil see,
mida öelda, sest te ei räägi üksi,
vaid teie Isa vaim räägib teie kaudu.”
Ehk me ei räägi üksi.
Muidugi, meil tuleb oma osa teha,
aga püha vaim annab meile jõudu
ja ka õigeid sõnu,
nagu see kirjakoht kinnitas.
Teine tagakiusamise vorm on vangistamine.
1. sajandi kristlasi pandi väga tihti vangi
ja Jeesus hoiatas neid selle eest.
Ta ütles tekstis Luuka 21:12:
„Teid võetakse kinni, kiusatakse taga
ja viiakse vanglatesse.”
Just nii see tänapäeval on.
Viimaste aastakümnete jooksul
on Jehoova rahvast väga tihti vangistatud.
Venemaa ja tema liitlased on seda
tagakiusamismeetodit palju kasutanud
ja paljud teised võimud
on sedasama teinud.
Mulle väga meeldib see mõte, et meil
tuleks vangistatud vendade eest palvetada.
Meid on palju innustatud
palvetama nende eest, kes on vangis 
näiteks Eritreas, Türkmenistanis,
Venemaal ja mujal.
Tekstis Heebrealastele 13:3
on väga ilusti öeldud:
„Mõelge neile, kes on vangis,
otsekui oleksite
vangistatud koos nendega.”
Me ei pruugi praegu küll ise vangis olla,
aga me ei tea, mida tulevik võib tuua.
Ja kui me ei peakski vangi pandama,
siis me oleme väga rõõmsad,
et vennad palvetavad otsekui
oleksid vangis koos meiega.
Kolmas viis, kuidas
meid taga kiusatakse.
Jehoova tunnistajate lapsi
visatakse koolist välja.
Saatan teab, et kui ta meie lapsi ründab,
siis puudutab ta vanemate silmatera.
Ta loodab, et see paneb vanemaid
oma usus kompromissi tegema.
See oli Ameerikas neljakümnendatel
väga suureks probleemiks,
aga läbi aastakümnete on Jehoova teenijate 
lapsi koolidest välja visatud
ka paljudes muudes riikides,
lisaks Ameerika Ühendriikidele.
See tuletab meelde noort meest,
kes visati sünagoogist välja,
kuna ta uskus Jeesusesse.
Neljanda viisi,
kuidas Saatan meid taga kiusab,
leiame tekstist Ilmutus 13:16, 17.
Siin räägitakse sellest, kuidas metsaline
ehk Saatana mõju all olevad valitsused
teevad nii, et kõigile inimestele
tehakse märk kas käe peale või otsaette
ja kellel märki pole, ei saa osta ega müüa.
Mis tagakiusamise vorm see siis on?
Siin on mõeldud seda,
kuidas Saatan kasutab majanduslikku survet,
et meie vendade-õdede
neutraalsust murda,
ja seda meetodit on Saatan jällegi
väga palju kasutanud.
Vennad on oma erapooletuse tõttu
lausa tööst ilma jäänud.
Paljude ärid on kaotanud kõik oma kliendid.
Ühe väga tabava näite võib tuua Malawist,
kus meie vendi survestati
kõikvõimalikel viisidel,
sest nad ei olnud nõus
ostma 25 sendi eest parteipiletit.
See rahasumma polnud
nende jaoks midagi suurt, aga nad teadsid,
mis mõju sellel oleks
nende suhtele Jehoovaga.
Seega nad keeldusid.
Viienda tagakiusamise viisi,
millest me täna räägime,
leiame tekstist Matteus 5:11.
Jeesus ütles: „Õnnelikud olete teie,
kui inimesed teid minu pärast solvavad
ja taga kiusavad ning valetades
kõiksugust halba räägivad.“
Ehk siis meid võidakse laimata.
Näiteks meedias laimatakse
Jehoova rahvast pidevalt.
Ka Jeesust laimati.
Tema kohta öeldi,
et ta teeb deemonitega koostööd,
et ta on jumalateotaja, õgard ja joodik.
Ka 1. sajandi kristlasi laimati.
Apostlite tegude 28:22
ütlesid juudi usujuhid
Paulusele järgmised sõnad:
„Sest me teame, et sellest
sektist räägitakse kõikjal halba.”
Neid laimati lausa kõikjal.
Aga püha vaim aitab meil
laimust hoolimata vastu pidada.
Kordame siis,
millisel viiel viisil meid taga kiusatakse.
Me rääkisime sellest,
kuidas meie tegevust võidakse keelustada,
meid võidakse lausa vangistada,
meie lapsi koolist välja visata,
meid võidakse majanduslikult
survestada ja laimata.
Ja see loetelu ei ole lõplik.
Aga ükskõik mis viisil meid
ka taga ei kiusata,
Jehoova püha vaim aitab meil
vastu pidada ja talle ustavaks jääda.
Aga nüüd üks oluline küsimus:
kuidas püha vaimu saada
ja seda mitte kaotada?
Vaatame kiiresti kolme viisi.
Luuka 11:13 Jeesus ütleb,
et teie taevane Isa
annab püha vaimu neile,
kes teda paluvad.
Ehk siis me peame seda paluma.
Teiseks, me saame
püha vaimuga koostööd teha,
kui käime koosolekutel, kuulutustööl
ja loeme iseseisvalt piiblit.
Ja kolmandaks, Efeslastele 4:30:
„Ärge kurvastage Jumala vaimu.”
Nii et me ei taha teha midagi sellist,
mille pärast Jehoova ei saaks
meile püha vaimu anda.
Ehk me palume seda,
järgime selle juhatust
ja hoidume tegudest,
mis püha vaimu kurvastaks.
Ja siis see universumi
kõige võimsam jõud
ehk püha vaim aitab meil
vastu pidada neljal viisil.
Mis need on?
Jeesus mainib kolme
tekstis Johannese 14:26.
Püha vaim on meie aitaja,
teiseks õpetab meid
ja kolmandaks tuletab see
meile meelde, mida Jeesus õpetas.
Ehk siis võib öelda,
et püha vaim on meeldetuletaja.
Proovi seda meeles hoida.
Kui sind taga kiusatakse,
siis palveta Jehoova poole
ja palu, et ta võiks püha vaimu abil
sulle meelde tuletada just neid mõtteid,
mida sa see hetk vajad.
Ja veel üks viis,
kuidas püha vaim meid aitab,
on tekstis Johannese 16:13.
Jeesus ütles, et see juhatab
meile kätte kogu tõe.
Seega need neli viisi:
püha vaim on aitaja, õpetaja,
meeldetuletaja ja juhataja.
Kui sa peaksid miinivälja ületama,
siis sa kindlasti väga hindaksid seda,
kui sul on juhataja,
kes sind turvaliselt teisele poole viib.
Mis kasu siis sellest
kõigest lõpuks meile on?
Kui meiega on Jehoova püha vaim,
siis kiusatagu meid taga kuidas tahes,
Saatan ei saa meid neelata
ja me ei saa osaks tema maailmast.
Ning me võime julgelt öelda tänases 
päevatekstis toodud sõnad:
„Mitte sõjalise jõu, mitte võimu abil,
vaid Jehoova püha vaimu abil
pidasin ma tagakiusamises vastu.”
See on nii hämmastav,
et meil on alati ligipääs
Jehoova ammendamatutele jõuvarudele.
Selle kuu muusikavideot vaadates,
proovi panna tähele,
kuidas aitab püha vaim
ühel noorel vennal
süngel ajal lootust elavana hoida.
Jehoova, Isa hea,
on õiglane su meel.
Sa hästi tead, mis painab mind,
ja haiget see sul teeb.
Täis nördimust mu mäslev hing
ja haavu sügavaid.
Kuid kättemaks ei kuulu mul –
sul see õigus vaid.
Ootan sind, oo, Jehoova,
vaenu kui tundma pean.
Sulle kindlalt loodan –
õigluse tood, ma tean.
Mul raskusi ja muresid
on rohkemgi kui küll.
Võib-olla mul – kes ette teab –
pea vanglarüü on üll.
Kuid valmis ma, jään ustavaks,
ükskõik mis seisab ees.
Su poolehoid mind tiivustab
ja vankumatuks teeb.
Ootan sind, oo, Jehoova,
vaenu kui tundma pean.
Sulle kindlalt loodan –
õigluse tood, ma tean.
Õiglust, õiglust ihkan ma,
nii nagu vett janus maa.
Õiglus, õiglus võidu saab,
kui kurjusele teed
sa lõpu jäädava.
Ootan sind, oo, Jehoova,
vaenu kui tundma pean.
Sulle kindlalt loodan –
õigluse tood, ma tean.
Vanglatrellid ei röövinud
selle venna lootust.
Oma mõtetes ei jäänud ta
mure ja ängistuse tuppa.
Ta kujutles end kohtadesse,
kus ta tunneb end rõõmsana:
kuningriigisaali, kuulutustööle
ja sõprade kodudesse.
Kas leidsid sellest kuusaatest midagi,
mis aitaks sul järgmistel
nädalatel vastu pidada?
Arutasime, kui oluline
on oma emotsionaalset energiat
targalt kasutada.
Ja üks parimaid viise selleks
on teisi aidata.
Nägime, kui häid tulemusi toob see,
kui oleme piibliuurimisi
juhatades paindlikud.
Ja leidsime mitmeid
huvitavaid pärle Joona raamatust.
Selle kuu videotervitus
tuleb Montenegrost.
Nimi Montenegro tähendab
tõlkes „must mägi”.
Ilmselt seetõttu,
et sealseid mägesid
katavad paksud metsad.
Hoolimata oma nimest on Montenegro
tegelikult täis värve ja elu.
Mida võib sellest imeilusast
Aadria mere rannikuriigist leida?
Tara jõe kanjon on Euroopa
kanjoneist üks sügavamaid.
Skadari järv on
Balkanimaade suurim järv.
Sealt võib leida
ligi 280 linnuliiki.
Muistne Kotori linn
tõmbab ligi palju turiste,
kes naudivad sealseid vaateid
või võtavad ette rattaretke
käänulisel mägiteel.
Montenegro lähiajalugu on
täis sõdu ja erinevaid vintsutusi.
Aastal 1918 haaras
Montenegro üle võimu
Serblaste, Horvaatide
ja Sloveenide Kuningriik,
mida 1929. aastast nimetati
Jugoslaavia Kuningriigiks.
Selle alla kuulusid
Bosnia ja Hertsegoviina,
Horvaatia, Kosovo,
Põhja-Makedoonia,
Montenegro,
Serbia ja Sloveenia.
Peale teist maailmasõda
sai sellest Sotsialistlik Jugoslaavia,
mis lagunes aastal 1992.
Aastal 2006 lõi Montenegro
Serbiast lahku ja sai iseseisvaks.
Montenegro rahva
arvukad katsumused
on kujundanud kultuuri,
kus hinnatakse kõrgelt ausust,
tagasihoidlikkust,
ennastohverdavust,
vaprust ja teistest lugupidamist.
Aastal 1920
oli üks Serbia noormees
Franz Brand Austrias.
Seal kuulas ta
piiblil põhinevat kõnet,
mis segajate tõttu
ootamatult katkestati. 
Ometi jättis kuuldu
Franzile nii sügava jälje,
et ta otsustas ka ise hakata
teistele piibli tõde jagama.
Naasnud koju, hakkas ta
grupi huvilistega piiblit uurima.
Hiljem kolis ta
Maribori linna Sloveenias,
kus ta leidis tööd
habemeajajana.
Samal ajal kui ta
klientidel habet ajas,
sai ta neile kuulutada.
Alfred Tuček, kes oli
Kuningliku Kaardiväe Orkestri dirigent,
sai ühe kolleegi käest
piiblilist kirjandust.
Tõest tiivustatuna
jättis ta oma
hästi tasustatud töö
sõjaväeorkestris
ning temast sai
endise Jugoslaavia aladel
üks esimesi pioneere.
1930-ndate alguses reisis ta
koos teiste vendadega
ja näitas loomise fotodraamat.
Hiljem tegid nad koos oma
abikaasa Fridaga kuulutustööd
praeguse Horvaatia, Makedoonia,
Montenegro ja Serbia aladel.
Nad reisisid peamiselt
jalgratta või mootorrattaga.
Praegu on Montenegros
432 kuulutajat.
Kusjuures 2024. aasta jooksul
kasvas nende arv lausa 4%.
Tervelt kolmandik kuulutajatest
on pioneerid.
Nende kuulutustöömeetodid
erinevad sõltuvalt piirkonnast.
Pealinna Podgorica
Põhjakogudusel
on kuulutustööks
tohutu suur territoorium.
Mõned kuulutajad
elavad kuningriigisaalist
100 kilomeetri kaugusel
ja koosolekule jõudmine
võib võtta isegi 2 tundi.
Üks või kaks korda kuus
lähevad kuulutajad Podgoricast
kaugematesse küladesse
ja teevad seal koos kohalike
vendade-õdedega kuulutustööd.
Tihti korraldavad nad hommikul
näiteks pargis kuulutustöökoosoleku.
Pärast kuulutustööd
ja koosolekut Zoomis
 jäävad nad kohalike
vendade-õdede juurde ööseks
ning sõidavad siis
järgmisel päeval kenasti koju.
Lõuna-Montenegro on tuntud
oma kaunite randade poolest.
Tipphooajal on seal turiste
kaks korda rohkem kui elanikke.
Vennad-õed keskenduvad sel ajal
turismipiirkondades
avalikule kuulutustööle.
Kuid muul ajal kuulutavad nad
ukselt uksele või äriterritooriumitel.
Ja tulemused on olnud suurepärased.
2024. aastal käis
mälestusõhtul 769 inimest.
Herceg Novi koguduse
37 kuulutajat
tahavad kõiki vendi-õdesid
üle kogu maailma
soojalt tervitada.
Ja ongi järjekordne
kuusaade lõppenud.
Tervitame teid
Jehoova tunnistajate peakorterist.


-