JW subtitle extractor

Per Christensen. Kas sa muretsed? (Gileadi kooli 159. lennu lõpuaktus)

Video Other languages Share text Share link Show times

Noo, kas sa juba muretsed?
Mille pärast sa peaksid muretsema?
Sellepärast, mida sinult
nüüd oodatakse.
Käisite just Gileadi koolis.
Varsti saate diplomid kätte.
See on suur asi.
Ma arvan, et see kool muutis teid.
See muutis teie elu
ja seda, kuidas organisatsioon
teid edaspidi kasutab.
Just nagu piiblis on räägitud,
teile on palju antud.
Ja nüüd teilt ka nõutakse palju.
Ja lisaks olete saanud uue ülesande.
Teile on antud rohkem vastutust
või siis antakse lähiajal.
Jaa, me ootame teilt väga palju.
Noo, kas te nüüd hakkasite muretsema?
Kas tunned pinget?
Te olete sarnases
olukorras nagu Joosua
pärast seda, kui Mooses suri.
Pärast Moosese surma
sai temast kogu rahva juht.
Ta pidi rahva viima üle Jordani,
juhtima nad tõotatud maale.
Kogu see ala tuli ära vallutada.
Kas ta võis olla mures?
Mõtle, tema üksi
pidi juhtima miljoneid inimesi
ja korraldama sõdu
erinevate rahvaste vastu.
Jaa, võimalik, et ta muretses päris palju.
Aga Jehoova ütles talle
midagi väga julgustavat.
Vaatame seda.
Ava Joosua raamat.
Siin esimeses peatükis, salmis kaks
pöördub Jehoova Joosua poole
ja ütleb talle:
„Mu teenija Mooses on surnud.
Mine nüüd üle Jordani,
sina ja kogu see rahvas,
maale, mille ma annan Iisraeli rahvale.
Ma annan teile kõik paigad,
kuhu teie jalg astub,
nagu ma Moosesele tõotasin.
Te saate omale maa
kõrbest Liibanonini,
kuni suure jõeni, Eufratini –
kogu hettide maa –
ning kuni Suure mereni lääne pool.
Kogu su eluaja ei suuda
keegi sulle vastu seista.
Nagu ma olin Moosesega,
nii olen ma ka sinuga.
Ma ei hülga sind ega jäta sind maha.
Ole julge ja tugev,
sest just sina viid
selle rahva pärima maad,
mille kohta ma vandusin
nende esiisadele, et annan selle neile.”
Vaatame uuesti 3. salmi.
„Ma annan teile kõik paigad,
kuhu teie jalg astub.”
Lihtsalt vau!
Või salm 5.
„Kogu su eluaja ei suuda
keegi sulle vastu seista.
Ma olen sinuga ega jäta sind maha.”
See pidi ikka olema väga hea tunne.
Selline kindel teadmine,
et Jehoova on su selja taga.
See oli tõesti suur ülesanne, suur vastutus.
Nad pidid vallutama tohutult suure ala.
Lahing lahingu järel, linn linna järel
ja rahvas rahva järel.
See oli tõepoolest väga suur vastutus.
Ja kuidas Joosuat ette valmistati?
Mida Jehoova tal teha käskis?
Vaata, salmi 7.
„Ole ainult julge ja hästi tugev
ning järgi hoolsalt kogu seadust,
mida mu teenija Mooses käskis sul täita.
Ära kaldu sellest
ei paremale ega vasakule,
et sa võiksid toimida targalt kõikjal,
kuhu sa lähed.
Olgu selle seaduseraamatu
sõnad alati su huulil.
Loe seda mõttega päeval ja ööl,
et järgida hoolsalt kõike,
mis sinna on kirjutatud,
siis tegutsed sa targalt
ja su teekond õnnestub.
Kas pole ma sind käskinud
olla julge ja tugev?
Ära kohku ega karda,
sest su Jumal Jehoova
on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed.”
Vot.
Kas panid tähele?
Salmis 8 öeldi talle,
et ta peab lugema seadust
iga päev ja seda järgima.
Siis tegutseb ta targalt
ja tema teekond õnnestub.
Esimese hooga võib tunduda,
et no väga tore.
Aga kui mõtlema hakata,
kas tõesti ainult sellest piisab?
Mõtle, mis kõik Joosuat ees ootas.
Üks suur sõdimine.
Ta oli rahva juht ja tema
pidi armee lahingusse viima.
Kas Jehoova ei oleks võinud öelda,
et lisaks seaduse lugemisele
peaksid sa iga päev võtma kaks tundi,
et harjutada mõõgavõitlust,
kuidas seda lahingus
võimalikult osavalt käsitseda.
Ja lisaks sellele õpi iga päev
kaks tundi sõjastrateegiat.
Kuidas vägesid juhtida
ja millist taktikat lahingus kasutada.
Miks Jehoova Joosual
midagi sellist ei käskinud teha?
Sest Jehoova teadis,
et kõige selle eest hoolitseb ta ise.
Tema võitleb rahva eest.
Ja pealegi, kas on üldse võimalik
õppida sõdima nii nagu Jehoova?
No mõtle esimesele linnale,
mille nad vallutasid.
Mõtle Jeerikole.
Millist strateegiat selle vallutamisel kasutati?
Terve sõjavägi pidi
marssima ümber Jeeriko
ja sõjaväe järel tuli seitse preestrit,
kel igaühel oli jäärasarv.
Nad puhusid sarvi.
Nende järel tulid
preestrid seaduselaekaga
ja siis veel järelvägi.
Nad tegid iga päev linnale
tiiru ümber, kuus päeva järjest.
Ja seitsmendal päeval
tegid nad seitse tiiru.
Ja seitsmenda ringi ajal,
kui rahvas kuulis sarvehäält,
pidid kõik tõstma sõjakisa.
Ja siis kukkusid müürid kokku
ja nad lihtsalt kõndisid sisse
ja vallutasid linna.
Selline oli Jeeriko vallutamisstrateegia.
Ma arvan, et sellist sõjastrateegiat
küll ühestki sõjaraamatust ei leia.
See on täiesti ebaloogiline,
vähemalt inimeste jaoks.
Aga see on see,
kuidas Jehoova sõdib.
Või mõtle mõnele
hilisemale lahingule,
kus Jehoova iisraellaste eest sõdis.
Näiteks Joosafat ja tema armee
seisid silmitsi tohutu vaenlasega.
Ja Joosafatile öeldi:
„See pole mitte teie,
vaid Jumala lahing.”
Nii et Joosafat ei pannud
armee etteotsa sõdureid,
vaid hoopis lauljad.
Ja nad ei pidanudki sõdima,
Jehoova sõdis nende eest.
Või mõtle Giideonile.
Jehoova andis talle 300 meest,
aga vaenlase armees
oli mehi 135 000.
Jällegi täiesti ebaloogiline.
Sellist taktikat ei leia
küll ühestki raamatust,
mida inimesed on
sõja kohta kirjutanud.
Aga see oli Jehoova taktika.
Ja Joosuaga rääkides
oli Jehooval sama plaan,
et tema on see,
kes võitleb rahva eest.
Vaatame korra veel neid salme,
mida Jehoova Joosual käskis teha.
Joosua 1:8,
siin ta ütleb:
„Olgu selle seaduseraamatu
sõnad alati su huulil.
Loe seda mõttega päeval ja ööl.”
Ehk siis talle öeldi:
„Loe seadust, järgi seda.
Tee seda iga päev.”
Aga ikkagi miks?
Kas Jehoova lihtsalt leiutas
talle tegevust?
Kuna ta ju teadis,
et ta võitleb ise rahva eest
ja Joosua ei pea midagi tegema,
nii et las loeb piiblit.
Kas see oli nii?
Ei.
Jehoova käskis Joosual teha
midagi väga olulist.
Tegelikult sõltus sellest äärmiselt palju.
Sellest sõltus see,
kuidas rahval Joosua
juhtimise all läheb.
See, mida Joosua pidi tegema,
oli ainus asi,
mida Jehoova ei saanud
tema eest teha.
Võib-olla sa mõtled,
et kas tõesti on midagi,
mida Jehoova ei saa
meie eest teha.
Jah, aga on küll.
Sisuliselt käskis Jehoova
olla Joosual tubli.
Kaitse oma südant,
tee, mis õige, järgi seadust.
Need olid asjad,
mida Joosua sai ainult ise teha.
Jehoova ei kavatsenud
Joosuat selleks sundida.
Aga kui ta poleks kuuletunud,
oleks Iisraeli rahval
väga halvasti läinud.
Ilma Jehoovata poleks
nad kuidagi hakkama saanud.
Neil tuli sõdida hirmsate vaenlaste vastu.
Jehoova ise ütles, et need rahvad
on suuremad ja vägevamad kui Iisrael.
Tõesti, nad vajasid
hädasti Jehoova abi.
Kujuta ette, mis oleks saanud,
kui Joosua poleks kuuletunud,
kui ta oleks Jehoova hüljanud.
Tegelikult ei pea seda ette kujutama,
sest me teame, mis oleks juhtunud.
Midagi sarnast juhtuski.
Kohe järgmine lahing pärast Jeerikot,
kui nad läksid ründama Ai linna,
said nad valusalt lüüa.
Mitmed neist tapeti.
Ja seda kõike Aakani väärteo pärast.
Ja Aakan oli kõigest sõdur.
Kujuta ette, mis veel siis oleks saanud,
kui Joosua oleks seadust rikkunud.
Kui tema, kes oli kogu rahva juht,
oleks Jehoovale selja keeranud.
See oleks olnud katastroof.
See, mida Joosua pidi tegema,
oli ülioluline.
Ja mitte keegi ei saanud
seda tema eest teha.
Ta pidi kaitsma oma südant
ja jääma ustavaks.
Kui ta seda tegi,
siis oli võit garanteeritud.
Siis Jehoova oli temaga
ja võitles rahva eest.
Meil kõigil on sellest midagi õppida
ja eriti just teil,
kallid Gileadi kooli lõpetajad.
Paljusid teist ootavad ees uued kohad
ja uued ülesanded.
Te teete kuningriigitöö heaks palju ära.
Võib isegi öelda,
et te võitlete Jehoova võitlusi.
Aga ära unusta,
need ei ole sinu võitlused,
need on Jehoova omad.
Nii et sa väga vajad Jehoova abi.
Sa vajad, et ta oleks sinuga
ja toetaks sind.
Vaata veel,
mida Jehoova Joosuale lubas:
„Sa oled edukas igal pool,
kuhu su jalg astub.”
Kuidas saad sina olla sama edukas?
„Olgu selle seaduseraamatu
sõnad alati su huulil.”
Ehk teisisõnu:
loe iga päev piiblit,
järgi seda
ja kaitse oma südant,
siis on Jehoova sinuga.
Ta aitab sul igast olukorrast
võitjana välja tulla.
Ja mis veel,
sul pole vaja
millegi pärast muretseda.