00:00:01
Es ta ba fika dimiradu? 00:00:04
00:00:05
Kel-li éra un pergunta ki Jizus krê respondeba. 00:00:09
00:00:10
Kantu el resebe dizignason pa téra, el tinha un obijetivu: 00:00:14
00:00:15
da Deus glória.00:00:18
00:00:19
Kuzê ki kel-li ta siginifika? 00:00:21
00:00:22
Na Bíblia, palavra “glória” krê fla kalker kuza 00:00:25
00:00:25
ki ta dexa otus algen dimiradu.00:00:29
00:00:30
Jizus ka staba dimiradu ku se kabésa, 00:00:33
00:00:33
má el staba dimiradu ku se Pai. 00:00:36
00:00:36
El fika dimiradu ku amor
i bondadi di se Pai ki el kreba 00:00:40
00:00:41
pa otus algen xintiba mésmu kuza ki el.00:00:45
00:00:46
Modi ki el faze kel-li? 00:00:48
00:00:49
I kuzê ki nu pode prende? 00:00:51
00:00:51
Livru di Romanus ta mostra-nu un manera ki el faze kel-li00:00:55
00:00:55
Romanus kapitlu 15 ta mostra 00:00:57
00:00:59
modi ki Jizus da glória pa Deus.00:01:02
00:01:03
Romanus 15:7, el ta fla:00:01:09
00:01:09
“Nton, nhos resebe kunpanheru dretu, 00:01:14
00:01:14
sima Kristu tanbê resebe nhos, asi pa Deus dadu glória.”00:01:22
00:01:23
Jizus da Deus glória pa manera ki el resebe otus algen. 00:01:28
00:01:29
El ta trataba pesoas di un manera ki es ta konsigi odjaba bondadi, 00:01:34
00:01:34
mizerikórdia i ma Jeová gosta di da.00:01:39
00:01:39
Jeová staba dispostu na seta kalker algen ki krê sérba se amigu.00:01:43
00:01:43
El staba dispostu na seta tudu tipu di algen. 00:01:46
00:01:47
Bíblia di Studu na purtugês ta konpara kel-li ku un algen 00:01:51
00:01:51
ki ta poi otus algen ta xinti avontádi 00:01:55
00:01:55
na se kaza ô ki ta trata-l sima un amigu.00:02:00
00:02:01
Manera ki Jizus trata pesoas pô-s ta xinti ma Jeová ta ama-s 00:02:06
00:02:07
i ma el staba kontenti ku es.00:02:09
00:02:09
Na verdadi, Bíblia ta mostra ma alguns bês,
dipôs ki Jizus djuda pesoas, kes algen “lova Deus”. 00:02:17
00:02:17
Nu pode fla ma es sai di la dimiradu ku Jeová. 00:02:24
00:02:26
Nton modi ki Jizus ta resebeba pesoas? 00:02:29
00:02:30
Nu ben odja dôs manera ki el faze kel-li, 00:02:33
00:02:33
i modi ki nu pode imita-l i poi otus algen 00:02:37
00:02:37
ta fika dimiradu ku Jeová. 00:02:41
00:02:41
Kel primeru sta na Markus kapitlu 10.
N ta konvida nhos pa abri. 00:02:45
00:02:47
Markus kapitlu 10. 00:02:48
00:02:48
Jizus staba txeu okupadu, 00:02:51
00:02:51
sta faltaba el poku ténpu antis di el móre. 00:02:55
00:02:56
Dja el tirminaba di fla un kuza inportanti
ku kes farizeu i ses disiplu 00:03:00
00:03:01
i dipôs kontise un kuza ki pode dexaba el iritadu.00:03:06
00:03:06
Markus 10:13, ta fla: 00:03:09
00:03:10
“Nton, gentis kumesa ta leba-l alguns mininu 00:03:13
00:03:14
pa el poi mô na es. 00:03:15
00:03:16
Má kes disiplu txoma kes algen atenson.” 00:03:19
00:03:19
Un otu traduson ta fla ma ses disiplu
pidi kes algen pa para di inkomoda-l.00:03:24
00:03:25
Kes disiplu ka éra mau algen, 00:03:27
00:03:27
má es ka intendeba dretu 00:03:30
00:03:30
kuzê ki Jeová ta xinti pa mininus. 00:03:33
00:03:33
Na kel ténpu, alguns algen ka ta atxaba ma mininus éra inportanti. 00:03:37
00:03:37
Es ka tinha puzison na sosiadadi, es ka tinha autoridadi 00:03:40
00:03:40
i ta parse ma es ka tinha nada pa oferese.00:03:44
00:03:45
Kuzê ki Jizus faze kantu ki el odja ses disiplu ta faze kel-li? 00:03:51
00:03:51
El ka fika kontenti. 00:03:52
00:03:53
Versiklu 14 ta fla ma el “fika xatiadu.” 00:03:57
00:03:58
Nton pa mostra pesoas 00:04:00
00:04:00
modi ki korason di Jeová é grandi, 00:04:03
00:04:04
repara kuzê ki Jizus faze, na versiklu 16: 00:04:08
00:04:09
“El inbrasa kes mininu, 00:04:12
00:04:12
el poi mô riba di es 00:04:14
00:04:15
i el kumesa ta abensua-s.”00:04:17
00:04:18
Kel-li é bunitu! 00:04:19
00:04:19
Talvês é kel párti ki más nhos gosta. 00:04:21
00:04:21
Nu ta odja kel séna interesanti li óras ki kes mininu ta afastadu, 00:04:26
00:04:26
i lógu dipôs es ta resebedu ku amor 00:04:29
00:04:30
pa Fidju di Deus.00:04:32
00:04:32
Ten un publikason ki ta fla kel-li sobri Jizus: 00:04:34
00:04:35
“Talvês el da un sorizu 00:04:37
00:04:38
i el fika kontenti.”00:04:40
00:04:40
Bu ka ta krê koreba pa Jizus?00:04:42
00:04:44
Enbóra Jizus staba txeu okupadu,
el mostra amor i el pasa ténpu ku kes mininu.00:04:53
00:04:53
El poi kes mininu ta xinti ma Jeová ta ama-s00:04:58
00:04:59
i ma el ta inporta ku es. 00:05:01
00:05:02
I pensa na modi ki kel-li talvês afeta kes mininu. 00:05:05
00:05:05
Si es kontinuaba ta sirbi Jeová di manera lial, 00:05:08
00:05:09
talvês es é amigu di Jeová ki gósi sta vive na séu 00:05:13
00:05:14
i ki na futuru ta ben pô-nu dimiradu ku Jeová na Armajedon.00:05:19
00:05:20
Kuzê ki nu ta prende? 00:05:22
00:05:23
Óras ki nhos bai pa nhos dizignason, 00:05:27
00:05:27
nhos ta ben ten txeu responsabilidadis i kuzas di faze 00:05:31
00:05:31
sima Jizus tinha.00:05:33
00:05:34
I na meiu di tudu kes li, pesoas pode parse. 00:05:40
00:05:41
Alguns pode xinti sima mininu. 00:05:44
00:05:44
Talvês es ka ta xinti ma es é inportanti. 00:05:47
00:05:47
Es ka bai Jiliade ô Skóla pa Pregadoris di Reinu 00:05:51
00:05:51
i talvês es pode sta ta pergunta 00:05:54
00:05:54
si es ten un lugar na organizason di Jeová.00:05:58
00:05:59
Na kes momentu li, 00:06:00
00:06:01
nu ten oportunidadi di dexa-s dimiradu ku Jeová
óras ki nu ta resebe-s sima Jizus resebe mininus. 00:06:10
00:06:11
Alvês tudu kel ki nu meste faze é da un sorizu
i tra ténpu pa pâpia ku es 00:06:17
00:06:17
i pô-s ta xinti ma es ten un lugar entri kes amigu di Jeová
i ma es é inportanti pa Jeová. 00:06:24
00:06:25
Na Jiliade bu xinti sima mininu? 00:06:28
00:06:30
Un irmon konvense-u ma bu konviti pa ben Jiliade ka foi un éru? 00:06:34
00:06:36
I bu agradese Jeová pa kel-li? 00:06:39
00:06:40
Nton bu intende modi ki pesoas xinti kantu Jizus resebe-s.00:06:44
00:06:44
Nu ben pâpia di kel sugundu manera.
El sta na Lukas kapitlu 23. 00:06:48
00:06:49
Li nu ta odja ma Jizus staba na fin di se vida. 00:06:53
00:06:54
Gósi el ka sta na meiu di mininus, 00:06:56
00:06:57
má na meiu di dôs kriminozu ki kumesa ta faze trósa di el. 00:07:02
00:07:03
Ti mésmu es pâpia mariadu ku Jizus00:07:06
00:07:07
I nu ta fika dimiradu ku kuzê ki kontise na Lukas 23:42. 00:07:13
00:07:13
Un di kes kriminozu muda di atitudi i el fla: 00:07:18
00:07:19
“Jizus, lenbra di mi óras ki bu entra na bu Reinu.”00:07:25
00:07:27
Kel-li éra un situason difísil! 00:07:29
00:07:30
Na kel momentu, vida di tudu algen ta dipendeba di Jizus. 00:07:35
00:07:36
I talvês, kel óra, Jizus tinha motivus pa fikaba kétu,
ku pórta fitxadu i ku un plaka ta fla 00:07:42
00:07:43
“Ka nhos inkomoda-m”.00:07:46
00:07:47
Má Jizus kreba pa kel ómi fikaba dimiradu ku Jeová. 00:07:52
00:07:53
Nton, el resebe-l ku kes palavra ki nu ta ben lé na 43: 00:08:00
00:08:01
“Bu ta ben sta ku mi na Paraízu.”00:08:05
00:08:06
Fórti respósta bunitu! 00:08:08
00:08:08
Kenha ki ta imajinaba kel-li? 00:08:09
00:08:10
Jizus ka fla kel ómi: 00:08:11
00:08:12
“Ka bu preokupa. Bu ta ben sta na Paraízu.” 00:08:15
00:08:16
Má Jizus fla: “Bu ta ben sta ku mi na Paraízu.” 00:08:21
00:08:21
Jizus promete kel ómi ma el ka ta skeseba di el 00:08:26
00:08:27
i ma el ta ben resebeba el entri kes amigu di Jeová li na téra. 00:08:33
00:08:34
Palavras di Jizus ka muda situason di kel ómi, 00:08:37
00:08:37
má es muda ses pensamentu i sentimentu. 00:08:39
00:08:40
Ses pérna ta ben fikaba kebradu má se korason, nau. 00:08:43
00:08:44
El ta moreba, má el ta ba viveba na Paraízu.00:08:48
00:08:49
Kal ki é lison? 00:08:50
00:08:52
Dipôs di Jiliade, nhos ta kontinua ta ten prublémas na vida. 00:08:56
00:08:56
Na alguns situason, es pode ben omenta
pamodi mudansas pa un novu país, 00:09:02
00:09:02
prende un novu língua, un novu dizignason. 00:09:05
00:09:05
I anos ô kes algen ki nu ta ama pode fika duenti.00:09:09
00:09:09
I sima Jizus pasa pa el, 00:09:11
00:09:12
óras ki nu sta ta lida ku nos prubléma, 00:09:15
00:09:15
pesoas pode ben na nos ku ses própi prubléma.00:09:22
00:09:22
I alguns di es pode atxa ma es é ka inportanti
i ma ningen ka ta inporta ku es. 00:09:29
00:09:30
Talvês es ten vergónha di ses pasadu, 00:09:32
00:09:33
ô talvês es sta ta lida ku un frakéza
ki talvês ta pô-s ta xinti dizanimadu. 00:09:38
00:09:39
Na kes momentu li, nu ten oportunidadi
di pô-s ta fika dimiradu ku Jeová. 00:09:45
00:09:46
Nu pode konsola-s através di nos palavra
i mostra-s ma es ka sta es sô. 00:09:53
00:09:53
Nu pode dexa-s sabe ma nu ta xinti ses dór.00:09:58
00:09:58
I ma Jeová ka ta skese di nos.00:10:02
00:10:03
Nos palavra pode ka muda ses situason, 00:10:06
00:10:06
má es pode muda ses pensamentu i ses sentimentu, 00:10:11
00:10:11
asi pa es pode ten serteza
ma es ta faze párti di kes amigu di Jeová.00:10:17
00:10:17
Nu lé dôs stória ki ta mostra modi ki Jizus da Deus glória. 00:10:22
00:10:23
É klaru ki nos é ka perfeitu sima Jizus. 00:10:26
00:10:26
Nu sta lonji di ser sima el, 00:10:28
00:10:28
pur isu, é ka tudu óra ki nu ta konsigi resebe otus sima nu ta krê.00:10:33
00:10:34
Má nu pode ten mésmu obijetivu ki Jizus, 00:10:36
00:10:37
ki é trata pesoas di un manera ki es ta da Jeová glória. 00:10:41
00:10:42
Sikrê el staba okupadu, ô ta sufri, 00:10:45
00:10:47
ka ta inporta si éra mininu ô algen grandi, 00:10:50
00:10:50
sima kel kriminozu ki krê tinha un speransa, 00:10:54
00:10:54
Jizus trata pesoas di un manera ki ta dexaba es dimiradu ku Jeová.00:11:00
00:11:01
Pa tirmina, dexa lé pa nhos Romanus 15:7 na un otu traduson di Bíblia: 00:11:06
00:11:06
“Nton nhos abri mô i nhos resebe kunpanheru dretu pa glória di Deus.” 00:11:12
00:11:12
Jizus faze kel-li!00:11:14
00:11:15
I gósi é nhos bês.00:11:16
David DeGuzman: Es ta ba fika dimiradu? — Formatura di turma nunbru 159 di Skóla di Jiliádi
-
David DeGuzman: Es ta ba fika dimiradu? — Formatura di turma nunbru 159 di Skóla di Jiliádi
Es ta ba fika dimiradu?
Kel-li éra un pergunta ki Jizus krê respondeba.
Kantu el resebe dizignason pa téra, el tinha un obijetivu:
da Deus glória.
Kuzê ki kel-li ta siginifika?
Na Bíblia, palavra “glória” krê fla kalker kuza
ki ta dexa otus algen dimiradu.
Jizus ka staba dimiradu ku se kabésa,
má el staba dimiradu ku se Pai.
El fika dimiradu ku amor
i bondadi di se Pai ki el kreba
pa otus algen xintiba mésmu kuza ki el.
Modi ki el faze kel-li?
I kuzê ki nu pode prende?
Livru di Romanus ta mostra-nu un manera ki el faze kel-li
Romanus kapitlu 15 ta mostra
modi ki Jizus da glória pa Deus.
Romanus 15:7, el ta fla:
“Nton, nhos resebe kunpanheru dretu,
sima Kristu tanbê resebe nhos, asi pa Deus dadu glória.”
Jizus da Deus glória pa manera ki el resebe otus algen.
El ta trataba pesoas di un manera ki es ta konsigi odjaba bondadi,
mizerikórdia i ma Jeová gosta di da.
Jeová staba dispostu na seta kalker algen ki krê sérba se amigu.
El staba dispostu na seta tudu tipu di algen.
<i>Bíblia di Studu</i> na purtugês ta konpara kel-li ku un algen
ki ta poi otus algen ta xinti avontádi
na se kaza ô ki ta trata-l sima un amigu.
Manera ki Jizus trata pesoas pô-s ta xinti ma Jeová ta ama-s
i ma el staba kontenti ku es.
Na verdadi, Bíblia ta mostra ma alguns bês,
dipôs ki Jizus djuda pesoas, kes algen “lova Deus”.
Nu pode fla ma es sai di la dimiradu ku Jeová.
Nton modi ki Jizus ta resebeba pesoas?
Nu ben odja dôs manera ki el faze kel-li,
i modi ki nu pode imita-l i poi otus algen
ta fika dimiradu ku Jeová.
Kel primeru sta na Markus kapitlu 10.
N ta konvida nhos pa abri.
Markus kapitlu 10.
Jizus staba txeu okupadu,
sta faltaba el poku ténpu antis di el móre.
Dja el tirminaba di fla un kuza inportanti
ku kes farizeu i ses disiplu
i dipôs kontise un kuza ki pode dexaba el iritadu.
Markus 10:13, ta fla:
“Nton, gentis kumesa ta leba-l alguns mininu
pa el poi mô na es.
Má kes disiplu txoma kes algen atenson.”
Un otu traduson ta fla ma ses disiplu
pidi kes algen pa para di inkomoda-l.
Kes disiplu ka éra mau algen,
má es ka intendeba dretu
kuzê ki Jeová ta xinti pa mininus.
Na kel ténpu, alguns algen ka ta atxaba ma mininus éra inportanti.
Es ka tinha puzison na sosiadadi, es ka tinha autoridadi
i ta parse ma es ka tinha nada pa oferese.
Kuzê ki Jizus faze kantu ki el odja ses disiplu ta faze kel-li?
El ka fika kontenti.
Versiklu 14 ta fla ma el “fika xatiadu.”
Nton pa mostra pesoas
modi ki korason di Jeová é grandi,
repara kuzê ki Jizus faze, na versiklu 16:
“El inbrasa kes mininu,
el poi mô riba di es
i el kumesa ta abensua-s.”
Kel-li é bunitu!
Talvês é kel párti ki más nhos gosta.
Nu ta odja kel séna interesanti li óras ki kes mininu ta afastadu,
i lógu dipôs es ta resebedu ku amor
pa Fidju di Deus.
Ten un publikason ki ta fla kel-li sobri Jizus:
“Talvês el da un sorizu
i el fika kontenti.”
Bu ka ta krê koreba pa Jizus?
Enbóra Jizus staba txeu okupadu,
el mostra amor i el pasa ténpu ku kes mininu.
El poi kes mininu ta xinti ma Jeová ta ama-s
i ma el ta inporta ku es.
I pensa na modi ki kel-li talvês afeta kes mininu.
Si es kontinuaba ta sirbi Jeová di manera lial,
talvês es é amigu di Jeová ki gósi sta vive na séu
i ki na futuru ta ben pô-nu dimiradu ku Jeová na Armajedon.
Kuzê ki nu ta prende?
Óras ki nhos bai pa nhos dizignason,
nhos ta ben ten txeu responsabilidadis i kuzas di faze
sima Jizus tinha.
I na meiu di tudu kes li, pesoas pode parse.
Alguns pode xinti sima mininu.
Talvês es ka ta xinti ma es é inportanti.
Es ka bai Jiliade ô Skóla pa Pregadoris di Reinu
i talvês es pode sta ta pergunta
si es ten un lugar na organizason di Jeová.
Na kes momentu li,
nu ten oportunidadi di dexa-s dimiradu ku Jeová
óras ki nu ta resebe-s sima Jizus resebe mininus.
Alvês tudu kel ki nu meste faze é da un sorizu
i tra ténpu pa pâpia ku es
i pô-s ta xinti ma es ten un lugar entri kes amigu di Jeová
i ma es é inportanti pa Jeová.
Na Jiliade bu xinti sima mininu?
Un irmon konvense-u ma bu konviti pa ben Jiliade ka foi un éru?
I bu agradese Jeová pa kel-li?
Nton bu intende modi ki pesoas xinti kantu Jizus resebe-s.
Nu ben pâpia di kel sugundu manera.
El sta na Lukas kapitlu 23.
Li nu ta odja ma Jizus staba na fin di se vida.
Gósi el ka sta na meiu di mininus,
má na meiu di dôs kriminozu ki kumesa ta faze trósa di el.
Ti mésmu es pâpia mariadu ku Jizus
I nu ta fika dimiradu ku kuzê ki kontise na Lukas 23:42.
Un di kes kriminozu muda di atitudi i el fla:
“Jizus, lenbra di mi óras ki bu entra na bu Reinu.”
Kel-li éra un situason difísil!
Na kel momentu, vida di tudu algen ta dipendeba di Jizus.
I talvês, kel óra, Jizus tinha motivus pa fikaba kétu,
ku pórta fitxadu i ku un plaka ta fla
“Ka nhos inkomoda-m”.
Má Jizus kreba pa kel ómi fikaba dimiradu ku Jeová.
Nton, el resebe-l ku kes palavra ki nu ta ben lé na 43:
“Bu ta ben sta ku mi na Paraízu.”
Fórti respósta bunitu!
Kenha ki ta imajinaba kel-li?
Jizus ka fla kel ómi:
“Ka bu preokupa. Bu ta ben sta na Paraízu.”
Má Jizus fla: “Bu ta ben sta ku mi na Paraízu.”
Jizus promete kel ómi ma el ka ta skeseba di el
i ma el ta ben resebeba el entri kes amigu di Jeová li na téra.
Palavras di Jizus ka muda situason di kel ómi,
má es muda ses pensamentu i sentimentu.
Ses pérna ta ben fikaba kebradu má se korason, nau.
El ta moreba, má el ta ba viveba na Paraízu.
Kal ki é lison?
Dipôs di Jiliade, nhos ta kontinua ta ten prublémas na vida.
Na alguns situason, es pode ben omenta
pamodi mudansas pa un novu país,
prende un novu língua, un novu dizignason.
I anos ô kes algen ki nu ta ama pode fika duenti.
I sima Jizus pasa pa el,
óras ki nu sta ta lida ku nos prubléma,
pesoas pode ben na nos ku ses própi prubléma.
I alguns di es pode atxa ma es é ka inportanti
i ma ningen ka ta inporta ku es.
Talvês es ten vergónha di ses pasadu,
ô talvês es sta ta lida ku un frakéza
ki talvês ta pô-s ta xinti dizanimadu.
Na kes momentu li, nu ten oportunidadi
di pô-s ta fika dimiradu ku Jeová.
Nu pode konsola-s através di nos palavra
i mostra-s ma es ka sta es sô.
Nu pode dexa-s sabe ma nu ta xinti ses dór.
I ma Jeová ka ta skese di nos.
Nos palavra pode ka muda ses situason,
má es pode muda ses pensamentu i ses sentimentu,
asi pa es pode ten serteza
ma es ta faze párti di kes amigu di Jeová.
Nu lé dôs stória ki ta mostra modi ki Jizus da Deus glória.
É klaru ki nos é ka perfeitu sima Jizus.
Nu sta lonji di ser sima el,
pur isu, é ka tudu óra ki nu ta konsigi resebe otus sima nu ta krê.
Má nu pode ten mésmu obijetivu ki Jizus,
ki é trata pesoas di un manera ki es ta da Jeová glória.
Sikrê el staba okupadu, ô ta sufri,
ka ta inporta si éra mininu ô algen grandi,
sima kel kriminozu ki krê tinha un speransa,
Jizus trata pesoas di un manera ki ta dexaba es dimiradu ku Jeová.
Pa tirmina, dexa lé pa nhos Romanus 15:7 na un otu traduson di Bíblia:
“Nton nhos abri mô i nhos resebe kunpanheru dretu pa glória di Deus.”
Jizus faze kel-li!
I gósi é nhos bês.
-