JW subtitle extractor

Tere, kallid õed ja vennad!
Paljud meist käivad
regulaarselt silmakontrollis,
aga kui tihti me kontrollime
oma vaimset nägemist?
Mis võiks meid aidata,
kui tunneme,
et miski segab meid,
et me justkui ei näe vaimselt hästi?
Mõnedel on aidanud
vaimset nägemist hoida see,
kui nad käivad
regulaarselt peetelis abiks.
Mis see endast kujutab?
Heidame ka pilgu
ajalukku ja vaatame,
kuidas on meie organisatsioon
piiblit tõlkinud.
Need on mõned seekordsed teemad.
Kuidas sul nägemisega on?
Võib-olla on sul
kehv nägemine
ja pead kandma läätsi
või prille nagu mina.
Mina ei näe hästi kaugele,
mul on lühinägelikkus.
Kui ma midagi vaatan,
tekib kujutis minu
silma võrkkesta ette,
mitte võrkkestale,
nagu ta peaks.
Ja sellepärast näivad
kaugel olevad asjad udusena.
Sul võib olla vastupidine
probleem, kaugnägelikkus.
See tähendab, et kujutis
tekib hoopis võrkkesta taha
ja lähedal olevad
asjad näivad udusena.
Mõned on ühest
silmast kaugnägelikud
ja teisest lühinägelikud.
Igal juhul on prillidega võimalik
nägemist korrigeerida,
nii et silm näeb asju teravalt.
Muidugi on veel teisi silmaprobleeme,
millest mõningad lahenevad
alles uues maailmas.
Kuid on veel üks hullem
nägemisprobleem,
mis ei ole seotud
füüsiliste silmadega.
Jeesus rääkis
sellest mäejutluses.
Me saame sellest lugeda
Matteuse 6:22, 23.
Peatume siin.
Miks ütles Jeesus,
et silm on keha lamp?
See oli metafoor.
Just nagu lamp aitab
pimeduses ümbritsevat näha,
aitavad silmad näha
meid ümbritsevat maailma.
Jeesus rääkis siin aga
vaimsest nägemisest.
Sellest, kas inimene näeb,
mida Jumal temalt ootab.
Loeme edasi ja vaatame,
millise vastandusega
Jeesus jätkas.
Ta ütles:
Ta rääkis siin silmast,
mis on keskendunud
ühele asjale,
ja silmast, mis on kade.
Esimene neist teeb
inimese elu paremaks,
teine aga keerulisemaks.
See, millele me keskendume,
mõjutab meid kas
heas või halvas suunas.
Meil tuleb hoida
oma nägemisvälja keskmes
vaimseid asju.
Seetõttu ongi
selle kõne teema
„Hoia oma elu keskmes
Jehoova tahet”.
Aga mis on Jehoova tahe?
Lühidalt soovib ta,
et inimene õpiks teda tundma,
saaks temaga lähedaseks
ja kuuletuks talle
kogu südamest.
Jeesus jättis meile hea eeskuju.
Tekstis Johannese 6:38 ütles ta,
et ta ei soovi
teha enda tahtmist,
vaid selle tahtmist,
kes on tema läkitanud.
Jeesus oli keskendunud
vaid ühele asjale,
Jehoova tahte täitmisele.
Kogu tema elu keerles
Jumala kuningriigi ümber.
Ta ei pingutanud selle nimel,
et saada ühiskonnas
head positsiooni
või et saada
kuulsaks või rikkaks.
Ta õpetas ka oma jüngritele,
et kõige tähtsam
on teenida Jehoovat.
Ta ütles, et Jumala kuningriiki
pääsevad vaid need,
kes täidavad tema
taevase isa tahet.
Ka meie peaksime hoidma
oma elu keskmes
Jehoova tahte täitmist,
tema kuningriiki.
Ja meil tuleks kõigile inimestele
innuga heast sõnumist rääkida.
Et meie silm oleks
keskendunud ühele asjale,
tuleb meil hoida elu lihtsana.
Kui elaksime
vaid enda tahte järgi,
jääksimegi ajama taga kõike,
mida sellel maailmal
on pakkuda.
Kui oleme keskendunud
ainult Jehoova tahtele,
on meie elu
vaimses mõttes valgust täis.
Meie elu on totaalselt
erinev inimeste omast,
kelle silm on kade
ja kes ei suuda
keskenduda tõeliselt tähtsale.
Nad elavad isekat elu,
nende silm on rahulolematu
ja nende pilk ei püsi paigal.
Õpetussõnad 17:24 ütleb,
et nende silmad
ekslevad maa äärel.
Nende mõtted on püsimatud,
kord siin, kord seal,
aga mitte seal, kus peaks.
Kuna nad keskenduvad
materiaalsele,
mitte Jumala teenimisele,
on nende keha pimedust täis.
Et Jeesuse näitest paremini
aru saada, vaatame ühte pilti.
Selle autor on tuntud
karikaturist William Hill
ja see avaldati aastal 1915.
Sellel optilisel illusioonil
on näha kahte naist.
Siin on pea,
siin on õlad.
Üks neist on noor naine,
teine aga vana.
Kas sa näed mõlemat?
Noor naine vaatab kõrvale.
Siin on tema vasak põsk,
tema kõrv,
nina
ja ripsmed,
lõuajoon
ja kaelakee.
Need on tema juuksed,
peakate
ja tema õlad.
Aga otsime nüüd vanemat naist.
Tema on näoga siiapoole.
See on tema nina,
vasak silm,
suu,
lõug
ja tema juuksed,
peakate
ja õlad.
Mõlemat naist korraga
pole võimalik näha.
Sa pead valima,
kummale sa keskendud,
ja siis näed sa just teda.
Kuidas see meie
teemaga seotud on?
Millisena näed sa seda
maailma, kus me elame,
võrreldes Jumala kuningriigiga?
Saatan tahab,
et me näeks seda maailma
kui midagi väga toredat.
Siin on nii palju
ihaldusväärset
ja nii palju võimalusi
elu nautimiseks.
Tegelikkuses on
Saatana maailm
nagu see vana
naine siin pildil.
Peagi teeb Jumala kuningriik
sellele alatiseks lõpu peale.
Uus maailm on aga nagu
see noorem naine pildi peal,
täis elu ja igavesti kestev.
Selles maailmas täidetakse
kõigi elavate soovid.
Jehoova on andnud
meile arusaamisvõime,
et oskaksime teha vahet
selle Saatana kurja maailma
ja Jumala kuningriigi vahel.
Tema sõna piibel aitab meil
vaadata asjadele
justkui läbi prillide.
Me peame valima,
millele me keskendume.
Meil pole võimalik
pühendada end
täielikult Jehoova teenimisele
ja samal ajal seda maailma
täielikult ära kasutada.
Apostel Johannes suhtus
sellesse maailma nagu Jehoova.
Vaatame, mida ta ütles
1. Johannese 2:15–17.
Ta mainib kahte asja,
mida me ei tohiks
hakata armastama.
Kui me seda loeme, siis mõtle,
kumba on lihtsam
mitte armastada.
Johannes mainis siin maailma
ja maailmale omaseid asju.
Kumba on sinu arvates
lihtsam mitte armastada?
Ilmselt oled nõus, et maailma
on lihtsam mitte armastada.
Me ootame väga,
et kogu Saatana maailm
koos valereligiooni,
korruptsiooni,
ahne kaubandussüsteemiga
hävitatakse igaveseks.
Me ei jõua seda ära oodata.
Aga Saatan püüab väga
meie tähelepanu mujale juhtida.
Selles maailmas on palju asju,
mis tunduvad nii põnevad,
ilusad ja ahvatlevad.
Saatanal on inimeste eksitamiseks
palju tõhusaid meetodeid.
Ja ta püüab tekitada
meis silmahimu
igasugu kulla ja karra vastu,
sest see meetod töötab hästi.
Eeva puhul piisas
ainult ühest viljast
ja mõtle, mida see
endaga kaasa tõi.
Meil tuleb pidevalt endalt küsida,
ega selle maailma asjad
pole meid ahvatlema hakanud.
Kui meie silm on kade
ja ihaldab sellele
maailmale omaseid asju,
on võimatu keskenduda sellele,
mis on elus kõige tähtsam,
Jehoova teenimisele.
Meie silm peaks olema
kinnitunud eesmärgile
teenida Jehoovat
kogu südamest.
On tark lasta oma nägemist
regulaarselt kontrollida.
Ja samamoodi tuleks
meil aeg-ajalt kontrollida,
kas meie vaimne nägemine
vajab korrigeerimist.
Kuidas me seda teha saame?
Me saame oma
vaimset nägemist kontrollida
ühe piibliteksti abil.
See on nagu vaimne silmatabel.
Loeme koos 2. Peetruse 1:5–7.
Ja siit leiame loetelu
ilusatest omadustest.
Kui selgelt on neid
omadusi sinu elus näha?
Käime need ükshaaval läbi.
Usk.
Usk on ülioluline omadus,
millel kõik need
järgmised põhinevad.
Meil tuleb seda
pidevalt tugevdada.
Kui meil on tugev usk,
siis me usaldame,
et Jehoova täidab oma tõotused,
ja me näeme juba
praegu oma ususilmadega,
milline meie elu saab siis olema.
Vooruslikkus.
Vooruslik inimene teeb seda,
mis Jehoovale meeldib.
Ta hoidub halvast
ega tee teistele enda ümber liiga.
Ja see ajendab otsima
võimalusi teha teistele head.
Teadmised.
Need aitavad meil
teha vahet heal ja halval,
eriti kui meie usu
paneb proovile midagi uut.
Piiblit uurides saame teada,
mida Jehoova meilt ootab,
ja mõistame, kuidas
sealt saadud teadmiste abil
elus tarku otsuseid teha.
Enesevalitsus.
Seda kreeka sõna võib
tõlkida ka „haara endast kinni”.
See omadus aitab meil
oma elu Jehoova
normidega kooskõlla viia
ja hoiduda sellest, et me oma
sõnade, mõtete ega tegudega
Jehoova vastu ei patustaks.
Vastupidavus.
See on julgus ja vankumatus
tänu Jehoovalt tulevale jõule.
See aitab meil raskustes
lootust tugevana hoida
ja näha, kuidas
Jehoova meid aitab
et suudaksime
kiusatustele vastu seista
ja tagakiusamise
ajal kindlaks jääda.
Pühendumus Jumalale.
See on seotud meie
tunnetega Jehoova vastu.
Me austame ja imetleme teda
ja toetame tema ülemvõimu.
See aitab meil näha, kui hästi
Jehoova oma rahvast kohtleb
ja ajendab elama
talle meelepärast elu,
sest me armastame teda.
Vennalik armastus.
See on Jehoova
jäljendamiseks hädavajalik.
See aitab meil vaadata
oma vendade-õdede
vigadest mööda,
kohelda neid nagu
oma pereliikmeid
ja tegutseda
nende heaolu nimel.
Armastus.
Meil tuleb armastada
mitte ainult oma usukaaslasi,
vaid kõiki inimesi,
just nagu Jehoova.
Selleks kasutame ära
igat võimalust,
et rääkida neile tõde Jehoova
ja tema eesmärkide kohta.
See oli siis nii-öelda
vaimne silmatabel.
Ja järgmistest salmidest
leiame diagnoosi.
Hea vaimne nägemine
on väga hinnaline.
Kui teeme Peetruse
sõnade järgi
ja pingutame, et neid
kaheksat omadust
enda juures kasvatada,
ei muutu me Jehoova
teenistuses viljatuks ega loiuks.
Vastupidi, me oleme
hoopis tegusad ja rõõmsad.
Kui me aga nende
omaduste kallal vaeva ei näe,
muutub meie usk nõrgemaks
ja me jääme vaimses
mõttes pimedaks.
Võib-olla tunned,
et mõne omaduse juures
on sul arenemisruumi,
et on vaja oma vaimset
nägemist korrigeerida,
et jälle täpselt näeks.
Kuidas seda teha?
Siin on selleks neli soovitust:
Kui sul on mõni silmahäda
võib arst kirjutada
sulle välja silmatilgad,
mis silma ravivad
ja niisutavad.
Ja mõnikord
kaetakse silm lapiga,
et see saaks
puhata ja paraneda.
Kui loeme iga päev piiblit,
siis me justkui niisutame
oma vaimseid silmi tõeveega
ja ravime neid
Jumala sõna palsamiga.
Kui mõtiskleme
Jumala sõna üle,
siis see õpetus
justkui imendub meisse,
me oskame selle järgi elada.
Niiviisi tegutsemine
aitab meil hoida silme ees
Jehoova tahet ja meie
imelist tulevikulootust.
Piibliõpetlane William Barclay
on öelnud järgmist:
„Tõelisele kristlasele
pole Jumala sõna lugemine
mitte vaevaks, vaid rõõmuks,
sest ta teab, et just sealt
saab tema süda kosutust,
mida see hädasti vajab.”
Silmaharjutused võivad
aidata nägemist parandada.
Vaimses mõttes me
saame seda teha,
kui elame piiblist õpitu järgi.
Siis näeme,
et see tõesti töötab.
Samuti saame seda teha,
kui lööme innukalt
kaasa kuulutustöös
ja võtame osa
meie koosolekutest.
Mõne silmahäda korral
kasutavad arstid laserit,
näiteks võrkkesta
probleemide kõrvaldamiseks.
Piltlikus mõttes on Jumala
püha vaim nagu võimas laser.
Kui järgime
püha vaimu juhatust,
kasvab meie usk
üha tugevamaks
ja me saame Jehoovaga
aina lähedasemaks.
Mõnikord võib
silmaarst otsustada,
et on vaja teha operatsioon.
Kogenud kogudusevanemad
võivad anda meile nõu
või meid noomida,
kasutades selleks piiblit,
mis on teravam
kui ühegi kirurgi skalpell.
Kui võtame nõu
meeleldi vastu,
paraneb meie
vaimne nägemine.
Mida me siis täna õppisime?
Kui meie silm on
kinnitunud vaimsetele asjadele,
siis mõistame selgelt,
mida Jehoova meilt ootab,
ja uus maailm
on meie jaoks reaalne.
Kui aga meie silm on kade,
on meie vaimne
nägemine ähmane
ja uus maailm tundub
meile justkui muinasjutt.
Nagu nägime,
ei suuda meie silm
keskenduda korraga
kahele asjale.
Kui ihaldame kõike seda,
mida see vana maailm
meile võib pakkuda,
jääb Jumala tahe tahaplaanile.
See muutub ajaga
aina udusemaks,
kuni see kaob sootuks.
Ja seda me
kindlasti ei soovi.
Hoia siis Jehoova tahet
oma elus kindlalt esikohal,
ära lase mitte millelgi
sellelt oma pilku pöörata,
vaid hoia fookuses
Jehoova tahet.
Vaatame, mis aitas
ühel abielupaaril
vaimse nägemise
paika saada
ja kuidas see nende elu mõjutas.
Varajastes 20-ndates
oli meil korter Viini kesklinnas.
Aga sellega kaasnes ka kodulaen,
mida pidime iga kuu maksma.
Ja see oli väga ilus korter.
Jaa, see oli tõesti ilus.
Ja see kõlas nii hästi:
mul on oma korter.
Ma keskendusin raha teenimisele,
sest ma arvasin,
et see teeb Dorise õnnelikuks.
Me hakkasime vaikselt
koosolekutelt puuduma ja ...
Meil ei olnud mingit vaimset rutiini,
aga see ei mõjunud meie abielule hästi.
Meile tehti väga hooliv karjasekülastus.
Too kogudusevanem oli
väga otsekohene ja ütles,
et mina olen perekonnapea.
Ja perekonnapeana on mul piibli
järgi kohustus hoolitseda Dorise eest.
Ja mitte ainult ...
- Ja mitte ainult majanduslikult.
Jah, täpselt nii.
See pani mind tõesti mõtlema,
sest ma ei tahtnud ju selline olla.
Kõige rohkem tahtsin ma ju,
et Doris oleks õnnelik.
Ja ma sain aru, et ta on õnnelik siis,
kui meie elu keskendub
Jehoova teenimisele.
Me rääkisime sellest palju
ja hakkasime uuesti
iga päev koos palvetama.
Ja lõpuks me saime aru, et meil tuleb
midagi oma korteriga ette võtta.
Me hakkasime selle eest palvetama.
Me palusime, et Jehoova aitaks
meil sellest korterist lahti saada,
sellest koormast lahti saada.
Meil õnnestus see
väga edukalt maha müüa.
Seega me saime võlast vabaks.
2014. aasta kokkutulek
andis meile uue tõuke.
Panna kuningriik esikohale
ja lasta Jehooval
ülejäänu eest hoolitseda.
See oli esimene kord,
kui me saime aru,
et see kirjakoht käib meie kohta ka,
et Jehoova ei hoolitse
mitte ainult teiste eest,
vaid ta kannab ka
meie eest hoolt.
Me rääkisime sellest kohe Jehoovaga.
Ma tundsin esimest korda,
et ma tõesti tahan midagi
Jehoova heaks teha.
Ja me tegimegi.
Jaa, täpselt.
Kokkutulek oli suvel
ja sügisel me alustasime
alaliste abipioneeridena.
Ehitusvaldkonnas ei ole üldse
lihtne saada osaajalist tööd.
Kui ma tahtsin oma
töötunde vähendada,
pidin ma tõesti Jehoova peale lootma,
sest kui ma kulud kokku arvutasin,
siis ma mõtlesin:
„Vau! Kuidas me küll hakkama saame?”
Ma rääkisin sellest Jehoovaga palju.
Ma palvetasin, et ta annaks mulle julgust,
et minna oma ülemusega rääkima
ja et ma võiksin
oma töötunde vähendada.
Ma palusin ka, et Jehoova aitaks
mul loota tema peale, et kõik läheb hästi.
Meile väga meeldis abipioneerina teenida.
Ja me mõtlesime,
et järgmine teenistusaasta
me võiks ju pioneerideks hakata
ja siis me hakkasime
plaane tegema.
Me otsustasimegi hakata pioneerideks.
Ja me olime väga rõõmsad.
Kõik läks ainult paremaks.
- Kõik läks tõesti aina paremaks.
Ühel hetkel me ka mõtlesime,
et elu võiks veelgi lihtsam olla.
Ja me kolisime päris väiksesse korterisse.
Aga meil on kõik, mis me vajame,
ja meile meeldib siin väga.
Ma pean näitama teile ühte Vahitorni,
mis meid väga puudutas.
See oli artikkel „Tööta iga päev koos Jehoovaga”.
Ja selle artikli lõpus oli üks mõte,
õigemini küsimus:
„Kas sa soovid lisaväljaõpet?
Sa oled ehk kõlblik minema
kuningriigikuulutajate kooli.
Kas sina tahaksid minna kooli
ja organisatsioonilt
uusi ülesandeid saada?”
Meile tundus, et see küsimus on meile.
Meil polnud enam
mingit vabandust ja siis ...
Me saimegi kutse.
Meid kutsutigi kooli.
See oli äge.
- Oojaa.
Ei olnud lihtne kooli jaoks
kahte kuud vabaks saada
ja tegelikult ega ma ei saanudki.
Ma pidin töölt ära tulema
ja ma ei kahetse seda üldse.
Ma teeks seda kohe uuesti.
Väljaõpe, mis me koolis saime ...
tõestas meile, kui väga
Jehoova meid armastab.
Me tundsime, et Jehoova usaldab meid.
Ja see oli imeline.
Meid saadeti väga
armsasse kogudusse
ja ma olen nii õnnelik, et me saame
koos Dorisega olla pioneerid
ja elada kõige imelisemat elu.
Jehoova on meid alati armastanud
ja meie eest nii hästi hoolt kandnud.
Meil on küll materiaalses mõttes vähem,
aga meil on ka vähem muresid
ja me loodame alati Jehoova peale.
Meil pole küll midagi kahetseda.
Miskit ikka on.
- Mis?
Me oleks pidanud seda kõike
juba palju varem tegema.
Seda küll.
Benjamin ja Doris võtsid
Jehoova nõu kuulda
ja lihtsustasid oma elu.
Nüüd on nad väga rõõmsad,
sest tunnevad, et elu on mõttekam.
Aga mida teha,
kui mõte elu lihtsustamisest
tekitab sinus hirmu?
Ära heida meelt!
Sakarja raamat võib sulle abiks olla.
Ma ei mäletanudki,
et see Sakarja raamat nii põnev on.
Jaa, ma juba terve nädal
ootasin seda lugemist.
Hakkame pihta.
Jaa, ma jäin meie eelmise nädala
uurimise peale mõtlema.
Juudid olid ikka tohutu surve all.
Vaenlased, poliitilised vastased –
see kõik võttis neil jõu ära.
Ja kõigele sellele lisaks
tuli veel neil tempel üles ehitada,
Jeruusalemm taastada ja oma
pere eest ka hoolt kanda.
Tundub, et see oli sama väsitav
kui tänapäevane elu.
Paistab küll nii.
Ja inimlikust vaatepunktist
tundusid nad täiesti kaitsetud.
Neil ei olnud sõjaväge ega mõjuvõimu,
nad olid väike inimrühm
väga keerulises olukorras.
Sellepärast Jehoova saatiski
Haggai ja Sakarja
neid innustama ja
neile jõudu andma.
Haggai andis neile selge sõnumi,
mis pidi aitama neil
nende ülesandega alustada.
Ja siis Sakarja toetas neid vaimselt,
et nad jaksaksid oma ülesannet täita.
Sakarja raamatust on ikka
nii palju õppida.
Võib-olla peaks selle osadeks jagama.
See on hea mõte!
Sakarja raamatu tutvustuses
on näidatud mõned tähtsamad osad,
näiteks need, kus on
messiat puudutavad ennustused.
Mina vaatasin „Uue maailma tõlke”
Sakarja raamatu lühiülevaadet
ja alustasin 5. nägemusest:
lambijalg ja kaks õlipuud.
See kõlab põnevalt!
Mis sa siis leidsid?
Kui ma seda uurisin,
siis ma leidsin ühe vahva artikli
„Näe, mida nägi Sakarja”
2022. aasta märtsi Vahitornist.
Selle artikli mõtted
ja pildid aitasid mind väga.
Kuidas sa selle artiklini jõudsid?
Ma vaatasin piiblisalmide registrit
ja käisin kõik salmid läbi.
See on küll hea abivahend.
Üks asi, mida see artikkel
selgitas, oli see,
et õli, mis kahest puust voolab,
sümboliseerib Jehoova püha vaimu,
mille varud on ammendamatud.
Mõtle, mida see
juutidele võis tähendada.
Nad olid väsinud ja julguse kaotanud,
aga nüüd Jehoova kinnitas neile,
et ta toetab neid alati.
Jehoova julgustab neid veelgi.
4. peatüki salmides 6 ja 7 ta ütleb:
See oli küll võimas võrdlus.
Kogu see vastupanu,
mida juudid kogesid,
oli justkui mägi.
Aga Sakarja ütles,
et see tehakse maatasa,
nii et ei Pärsia impeerium
ega mingi muu keeld või vastuseis
ei suutnud nende tööd lõpetada.
Nad ei vajanud armeed,
neil oli Jehoova.
Juudid võisid ette kujutada,
kuidas tohutu mägi
nende silme ees kokku variseb.
Ja see õpetas neile üht olulist asja:
nende edu ei sõltu nende
olukorrast või võimekusest,
vaid üksnes Jehoova vaimust.
Nii see on.
See sõnum mõjus neile väga hästi.
Hoolimata kõigist raskustest,
usaldasid nad Jehoovat
ja asusid tööle.
Ja juba 4 aasta pärast
oli tempel valmis.
Nad tõesti said näha,
kui võimsalt Jehoova vaim tegutseb.
Ootamatult templi ehituskeeld tühistati
ja ümbritsevatel rahvastel kästi seda
ehitust materiaalselt toetada.
See ei juhtunud tänu inimestele,
vaid Jehoova vaimule.
Ta purustas selle mäe.
Mida võime meie sellest
Jehoova kohta õppida?
Need Sakarja nägemused
kinnitavad mulle,
et Jehoova vaim
võib teoks teha selle,
mis tundub inimestele võimatu.
Ja Jehoova teab, et me
tunneme neidsamu tundeid,
mida juudid tundsid.
Meiegi võime olla kurnatud
või isegi hirmul,
aga ta tahab, et me
kujutaksime tema jõudu ette.
Ja Sakarja nägemus
aitab meil seda teha.
See on väga hea nipp
Sakarja raamatu uurimiseks:
proovi toimuvat ette kujutada.
Täpselt!
Ja see artikli pealkiri,
mis sa leidsid, ütleb ju sedasama:
„Näe, mida nägi Sakarja”.
Aga kuidas see meid siis aitab?
Oeh, mina olen küll vahel täitsa läbi.
Lisaks vaimsetele asjadele
on mul nii palju teha:
perekohustused, tööasjad,
oma tervise eest hoolitsemine
ja siis veel Saatana süsteem,
mis meid kogu aeg rõhub.
Nii kerge oleks väsimuse
korral lihtsalt Zoomi jääda.
Ma tunnen sama.
Aga kui ma seda
nägemust ette kujutan,
siis see aitab mul vastu pidada.
See tuletab mulle meelde,
et Jehoova annab nii füüsilist
kui emotsionaalset jõudu.
See aitab mind ka.
Kui ma tunnen, et mul ei ole
soovi vahel nii palju teha,
siis ma palun Jehoovalt püha vaimu
ja püüan edasi tegutseda.
Vahel tähendab see, et lähen ikka
koosolekule või kuulutama,
kuigi pole selleks väga tuju.
Ma olen kindel, et Jehoova
annab siis mulle vajaliku jõu.
Ma tahan teha kõik, mis suudan,
et Jehoova eeskujul julgustada teisi,
eriti kui nad on rusutud või hirmul.
Ma tahan, et nad teaksid,
kui väga Jehoova neist hoolib
ja ta tahab neid aidata.
See on väga oluline.
Ja see on eriti oluline tulevikus,
kui jõuavad kätte rasked ajad
ja tagakiusamine.
Mulle meeldis,
mis sa enne ütlesid,
et edu ei sõltu oludest
ega võimekusest,
vaid Jehoova vaimust.
Mulle nii meeldis, kuidas me
Sakarja raamatut uurisime.
Jaotasime selle osadeks,
kasutasime piiblisalmide registrit
ja kujutasime neid lugusid ette.
Need aitasid meil tõesti
Jumala sõna elavaks teha.
Võiksime uurida ka
11. peatükist 2 kepi kohta.
Ma tahaks rohkem teada saada ka
messiat puudutavate ennustuste kohta
ja selle kohta, kuidas need
piibli teemaga kokku lähevad.
Näiteks, kuidas Sakarja teod
aitasid Jeesust messiana ära tunda.
Ja seal on veel palju teisi nägemusi.
Tundub, et siit jagub veel
mitmeks pere piibliõhtuks.
See oli alles Sakarja raamatu algus.
See oli tõesti väga õpetlik video.
Edukus ei sõltu meie oludest
või meie enda võimetest.
Kui me oleme Jehoovale kuulekad,
saab ta alati meid
püha vaimu abil aitada.
Üks viis, kuidas hoida
Jehoova teenimist oma elus esikohal,
on see, kui käia
regulaarselt peetelis abis.
Uues osas videosarjast
„Päev minu elus”
näeme, kuidas üks õde seda teeb.
Tere! Minu nimi on Hye-in.
Ma elan Lõuna-Koreas
ja käin siin peetelis abiks.
Ma ei käi peetelis
kindla graafiku järgi,
vaid siis, kui mu
osakonnal on abi vaja.
Minu teekond peetelisse võtab
enamasti 45 minutit kuni tund aega,
sõltuvalt sellest, milline on liiklus.
Õnneks mulle meeldib autoga sõita,
nii et see ei väsita mind.
Peetelis algab päev alati
päevatekstiaruteluga.
Mäletan hästi üht hiljutist kõnet,
mis põhines tekstil Jaakobuse 1:2–4.
Seal oli mõte, et raskused
on nagu õpetaja,
need aitavad meil kasvada.
Muidugi, kui meil on elus
parasjagu mõni raskus,
ei ole lihtne endalt küsida,
mida ma sellest õppida võiksin.
Aga mõte oli see,
et kui me jätkame ka keerulisel ajal
piibli lugemist, uurimist
ja palvetamist,
siis on meil lihtsam
nendest raskustest läbi tulla
ja vaatamata kõigele
rõõmsaks jääda.
Peeteli päevatekstiarutelud
on nii kasulikud.
Neist on alati midagi õppida.
Ma töötan transpordiosakonnas.
Kui välismaalt tuleb mõni eriteenija
meie peetelit külastama,
siis keegi meie osakonnast
läheb neile lennujaama järgi
ja hiljem sõidutab nad tagasi.
Ma püüan alati meeles pidada,
et peetelitöö eesmärk
on toetada kuulutustööd.
Tänu oma tööle
puutun ma kokku
paljude eriteenijatega
igalt poolt maailmast.
Nad on alati nii tänulikud
ja hindavad seda,
mida me nende heaks teeme.
See toob ka mulle nii palju rõõmu,
et saan neid aidata.
Ja ma tunnen,
et minu tööst on tõesti kasu.
Autosõidud võtavad enamasti
poolteist kuni 2 tundi aega
ja selle ajaga jõuame
maast ja ilmast rääkida.
Kuigi kohtume esimest korda,
on tunne, nagu teaksime
üksteist juba aastaid.
Tihti räägime näiteks sellest,
kuidas Jehoova on meid aidanud
ja meile raskustes toeks olnud.
Sellised vestlused teevad
meie autosõidud väga meeldejäävaks.
Varem ma polnud eriti kindel,
kas ma ikka tahan peetelis teenida,
ja see hoidis mind tagasi.
Aga kord ütles mulle
üks väga lähedane sõber,
et me ei peaks valima,
milliseid ülesandeid me
Jehoova teenistuses täidame.
Ma mõtlesin selle üle järele
ja sain aru, et tal on õigus.
Otsustasin usaldada end
Jehoova kätesse ja täitsin avalduse.
Nii mind kutsuti peetelisse
ja käin siin siiani rõõmuga abiks.
Muretsesin näiteks sellepärast,
kuidas töögraafikut
ümber korraldada
ja kas ma tulen ikka
rahaliselt toime.
Aga kohe kui alustasin,
tundsin, kuidas mured lahenesid
ja kõik loksus paika.
Sain graafiku kenasti
peetelitööga klappima.
Mõnda aega pidin
lisaks peetelitööle ja palgatööle
ka oma pereliikmete
eest hoolitsema.
Et oma suhteid Jehoovaga
tugevana hoida,
panin paika kindla päeva,
millal ma uurin.
On väga tähtis
vaimselt aktiivne püsida.
See on just see, mis annab mulle jõudu,
kui olen läbipõlemise äärel,
nii et saan peeteli- ja kuulutustööga
rõõmuga jätkata.
Kõik, mis me Jehoova jaoks teeme,
mõjub nagu hapnikumask.
Seepärast püüan alati
vaimseteks tegevusteks aega leida
ja Jehoova teenimist
oma elus esikohal hoida.
„Üks päev Jehoova õuedes
on parem kui tuhat mujal.”
Mõtlen sellele kirjakohale
igal hommikul, kui peetelisse sõidan.
Ükskõik mis ülesande ma
Jehoovalt järgmiseks saan,
tahan seda täita rõõmuga
ja olla talle selle eest tänulik.
Peetelis abiks käimine
ei ole alati lihtne
ja see nõuab jõudu.
Aga kas sa panid tähele,
kuidas Hye-in suutis tasakaalu hoida?
Ta võttis pidevalt aega selleks,
et isiklikult piiblit uurida
ja seeläbi jõuvarusid täiendada.
Me võime kindlustundega
tulevikku vaadata
ja oma vaimset nägemist
parandada siis,
kui uurime hoolega pühakirja.
Kuidas seda tegi Taaniel?
Sellest rääkis üks päevatekstiarutelu.
Räägime täna teemal
„Tugevda usku sellesse,
et Jehoova armastab sind”.
Miks meil seda teha tuleb?
Sellepärast, et meil kõigil
võib aeg-ajalt tekkida kahtlusi,
kas Jehoova ikka armastab meid.
Need võivad tekkida millegipärast,
mis on meie minevikus juhtunud.
Võib-olla oleme
Jehoova vastu eksinud
või siis mõjutab meid
lapsepõlves kogetu.
Samuti kõik see, millega me
praegu silmitsi seisame.
Ärevad ajad maailmas,
perekohustused,
töö- või terviseprobleemid
või mis tahes muud mured,
mis meil olla võivad,
tuletavad meile meelde,
kui palju me Jehoova
armastust ja tuge vajame.
Ja muidugi me teame,
et tulemas on
veel raskemad ajad.
Meid ootavad ees usuproovid
ja me võime hakata kahtlema,
et kas me suudame üldse
kindlaks jääda ja vastu pidada.
Nii et ükskõik mis on
meiega varem juhtunud
või mis meid
tulevikus ees ootab,
on meil vaja kasvatada
usku sellesse,
et Jehoova armastab meid.
Üks viis seda teha on
mõtiskleda teksti Taaniel 9:4 üle.
Ja osa sellest salmist on toodud
ka tänases päevateksti
kommentaaris.
Taaniel 9:4, siin ütleb:
„Ma palvetasin
oma Jumala Jehoova poole,
tunnistasin meie patte ja ütlesin:
„Oh, Jehoova, tõeline Jumal,
suur ja aukartustäratav,
kes pead kinni lepingust
ja osutad truud armastust neile,
kes sind armastavad
ja su käske täidavad!””
See oli üks osa palvest,
mille Taaniel esitas.
Ja ta mainib siin
Jehoova truud armastust,
seda, et Jehoova peab kinni oma
lepingust ja täidab oma lubadusi
ja ta osutab truud armastust neile,
kes teda armastavad
ja järgivad ta käske.
Seega uurime seda
palvet ja selle konteksti,
et kasvatada oma
veendumust sellesse,
et Jehoova armastab ka meid.
Kõigepealt, miks Taaniel
üldse selle palve esitas?
Vaatame 9. peatüki 2. salmi.
Siin ütleb:
„Tema valitsuse esimesel
aastal, panin mina, Taaniel,
raamatutest tähele prohvet
Jeremijale tulnud Jehoova sõnumit,
et Jeruusalemm
on varemeis 70 aastat.”
Millal see kõik toimus?
Aastal 539 enne Kristust.
Ja selleks ajaks oli Jeruusalemm
juba 68 aastat varemeis olnud.
Taaniel uuris raamatuid
ja nagu selle salmi allmärkus
ütleb, pühasid raamatuid.
Lisaks Jeremija raamatule oli tal
tõenäoliselt võimalik lugeda ka
Moosese, Jesaja, Hesekieli,
Aamose ja Hoosea kirjutisi.
Kahtlemata luges Taaniel,
mis on kirjas tekstis
Jeremija 29:10.
Loeme selle.
„Nii ütleb Jehoova:
„Kui 70 aastat
Babülonis täis saab,
pööran jälle oma pilgu teie poole
ning täidan oma tõotuse
tuua teid siia tagasi.””
Taaniel võis näha,
kuidas tema aja sündmused
kulgesid kooskõlas
piibli prohvetiennustustega.
Ja ta teadis, et Kyros,
kes tol ajal valitses,
oli see, kelle kohta
oli ennustatud,
et ta vabastab Iisraeli rahva.
Taaniel ei teadnud kõiki
üksikasju, aga ta teadis,
et nende ennustuste
täitumine on lähedal.
Sellepärast ta esitas selle palve
ja keskendus
Jehoova truule armastusele.
Taanieli palve algab 4. salmist
ja kestab kuni 19. salmini.
Ja see, millest ta räägib,
näitab, et Jeremija sõnad
olid tal värskelt meeles
ja südame peal.
On näha, et Taanieli
palve ei põhinenud
vaid ühel või kahel
salmil Jeremija raamatust,
vaid tervel sellel raamatul.
Oma palvega Taaniel väljendas,
kui väga iisraellased vajasid
Jehoova truud armastust.
Ta vastandas Jehoova
ustavust ja kaastunnet
iisraellaste ustavusetusega
ja sellega, kuidas nad
olid Jehoova sõna hüljanud.
Taaniel tõi välja,
et Jehoova oli kõiki neid raskusi,
mida iisraellased kogesid,
ette ennustanud.
Pane tähele,
mida ütleb salm 13.
„Just nagu on kirjas
Moosese seaduses,
nii on tulnud meie peale
kogu see õnnetus.”
Ja Taaniel nägi neid
prohvetiennustusi uurides,
et kui Jehoova iisraellasi hoiatas,
mis nendega juhtub,
kui nad on ustavusetud,
andis ta neile ka lootuse.
3. ja 5. Moosese raamatus,
Jesaja ja Jeremija raamatutes,
kõigis neis olid kirjas lubadused,
et kui iisraellased kahetsevad,
siis Jehoova viib
nad kodumaale tagasi.
Vaatame salmist 19, milliste
sõnadega see palve lõppeb.
„Oo, Jehoova, võta kuulda!
Jehoova, anna andeks!
Jehoova, pane tähele ja tegutse!
Iseenda pärast,
mu Jumal, ära viivita,
sest su linnale ja su rahvale
on pandud sinu nimi.”
Ta palus, et Jehoova
tegutseks omaenda nime pärast.
On väga huvitav, et terve
Taanieli raamatu peale
esineb Jehoova nimi 19 korda.
Neist 18 on siinsamas 9. peatükis
ja lausa 14 sellessamas
Taanieli palves.
Aga miks palvetas Taaniel,
et Jehoova tegutseks
oma nime pärast?
Taaniel teadis, et kui
Jehoova ei tegutseks,
siis mõjutaks see
Jehoova mainet.
Jehoova oli lubanud
iisraellased vabastada
ja kui ta nüüd ei teeks seda,
siis see määriks tema nime.
Taaniel sai aru,
et Jehoova osutab
truud armastust sellepärast,
et see on tema isiksuse ja
nime tähenduse lahutamatu osa.
See, et Jehoova
oma rahva heaks tegutseb,
on seotud palju
suurema küsimusega,
tema nime pühitsemisega.
Mida see Taanieli
palve meile õpetab?
Ja kuidas see tugevdab
meie usku sellesse,
et Jehoova osutab
ka meile truud armastust?
Esiteks, see kinnitab meile,
et Jehoova ei hülga
oma teenijaid.
Ta oli ette ennustanud,
millised halvad tagajärjed
iisraellaste tegudel on.
Aga nad võisid täiesti kindlad olla,
et kui nad kahetsevad
siis täitub ka kõik see hea,
mida Jehoova oli neile lubanud,
ja täpselt nii ka läks.
Kas pole mitte lohutav teada,
et kuigi me võime teha vigu,
siis võime olla kindlad, et kui
me oma tegusid parandame,
on Jehoova meiega, nagu ta
oli Taanieli ja iisraellastega?
Me võime olla täiesti veendunud,
et Jehoova ei hülga meid kunagi.
Teine asi, mida
võime siit õppida:
meie usaldust Jehoova
armastuse vastu kasvatab see,
kui uurime piibli
prohvetiennustusi.
Taaniel uuris pühi raamatuid.
Ja see kasvatas
tema kindlust sellesse,
et Jehoova tegutseb
oma rahva heaks.
Ja see mõjub
meile samamoodi.
Vahitorni artikkel pealkirjaga
„Piibli ennustuste uurimine
tugevdab usku” ütles nii:
„Me oleme juba näinud mõnede
piibli ennustuste täitumist.
See on kasvatanud
meie usaldust
nii Jehoova kui ka
temalt tuleva juhatuse vastu.
Lisaks aitavad piibli ennustused
meil tulevikulootust
elavana hoida,
mis tahes katsumusi
me ka ei kohtaks.”
Kolmas mõte on see,
et Jehoova armastus
on tihedalt seotud
tema nime ja isiksusega.
Taaniel oli selles
täiesti veendunud.
Ja ka meie teame,
et armastus on Jehoova
isiksuse lahutamatu osa.
Ja me võime olla
täiesti kindlad,
et Jehoova peab oma
lubadust meie eest hoolitseda,
sest mängus on ka
tema maine, tema nimi.
Neljas asi, mida me õppisime:
Jehoova avaldab
meile infot just õigel ajal.
Taaniel nägi seost
pühakirjas ennustatu
ja tema aja sündmuste vahel.
Jehoova andis talle rohkem infot
alles siis, kui ta seda vajas.
Ja samamoodi toimib
ta oma rahvaga ka tänapäeval.
See, kuidas meie arusaamad
prohvetiennustustest on selginenud,
näiteks selle kohta, mida me
võime suure viletsuse ajal oodata,
tõendab, et Jehoova
suunab meid ka praegu.
Niisiis, Taanieli palve üle mõtisklemine
kasvatab meie usku Jehoova armastusse.
Ja pole vahet, mis meiega
on minevikus juhtunud,
mis meie elus praegu toimub
või mis tulevikus ette võib tulla,
me võime olla kindlad,
et Jehoova tõesti armastab meid.
Nii palju õpetlikku
kõigest mõnest salmist!
Mulle meeldis mõte,
et Jehoova lubaduste uurimine
aitab meil tulevikku
positiivsena näha.
Tulevikus äratakse üles
miljoneid inimesi.
Kas sinul on kedagi, kellega
taaskohtumist sa väga ootad?
Mõtle tema peale,
kui vaatad selle kuu muusikavideot
ja kuulad laulu.
Kuis saan ma rännata
nüüd eluteel ilma sinuta?
Kuid ma tean, seda koormat ma
oma õlul ei kanna üksinda.
See päev on pea käes,
mil Kristuse väel
neid, kes puhkavad haudades,
ma ärkamas näen.
Nõnda igatsen olla koos sinuga.
Seda hetke juba usus näen,
mil emban taas sind ma.
Iga päev tunnen tühjust ma:
olen kaotanud ta, keda armastan.
Kuid Jehooval palves ma
oma hingeängi usaldan.
See päev on pea käes,
mil Kristuse väel
neid, kes puhkavad haudades,
ma ärkamas näen.
Nõnda igatsen olla koos sinuga.
Seda hetke juba usus näen,
mil emban taas sind ma.
Kuulda taas sinu häält ma peagi saan
ning need, mis silmist voolavad,
on kõik vaid rõõmupisarad.
Kerge südamel,
sest valu sees see ununeb.
Ma tean, see kõik mind ootab ees
kui veidike pean vastu veel.
Jah, see päev on pea käes,
mil Kristuse väel
neid, kes puhkavad haudades,
ma ärkamas näen.
Nõnda igatsen olla koos sinuga.
Seda hetke juba usus näen,
mil emban taas sind ma.
Pea emban taas sind ma.
Jehoova teab, kui väga
me oma surnud lähedasi igatseme.
Ka tema igatseb neid jälle näha.
Piiblis öeldakse, et nad
kõik on tema silmis elavad.
Meie usk Jehoova
tõotustesse kasvab,
kui me saame lugeda
piiblit oma emakeeles.
Kuidas tõlkida piiblit nii,
et see oleks täpne
ja lihtsasti arusaadav?
Mida meie organisatsioon
on selleks teinud?
Aastal 1950, kui anti välja
piibli kreekakeelne osa,
„Uue maailma tõlge”,
ütles vend Nathan Knorr,
et see on:
Aastate jooksul
anti välja järgmised osad,
kuniks aastal 1961
valmis terviklik ingliskeelne
„Uue maailma tõlge”.
Lõpuks oli inglise keeles
olemas piibel, mis oli täpne,
lihtsasti loetav
ja tõi au Jehoova nimele.
Samal ajal käis piibli
tõlkimine veel 6 keelde.
Aastal 1963 antigi piibli kreekakeelne
osa välja veel kuues keeles.
Kusjuures iga tõlke kallal
töötas vaid üks tõlkija.
Aga piiblite tõlkimine
kulges aeglaselt
ja mõnes keeles kulus piibli
tõlkimiseks rohkem kui 20 aastat.
Umbes 30 aastat peale
ingliskeelse piibli ilmumist
oli „Uue maailma tõlge”
saadaval vaid 12 keeles.
Et piiblite tõlkimist kiirendada
moodustas juhtiv kogu
aastal 1989
peakorteris uue osakonna,
tõlketalituse.
Selle osakonna ülesandeks
oli siis ja on ka praegu
piibli ja piiblil põhinevate
väljaannete tõlkimise toetamine,
tõlkijate koolitamine
ja nende küsimustele vastamine.
Mõistagi on kõige rohkem
küsimusi selle kohta,
kuidas täpselt tõlkida.
Kuidas tõlketalitus
piiblitõlkimist organiseerib
ja aitab tõlketiimidel
selle suure tööga algust teha?
Kõigepealt antakse tõlkemeeskondadele
väljaõpet tõlketöö põhimõtetest.
Neile räägitakse idioomidest,
piiblisalmide tähendusest
ja sellest, kuidas piiblis
leiduvaid kõnekujundeid tõlkida.
Mõningaid piiblisalme
on pea võimatu tõlkida
ilma jooniste või skeemideta,
mis annaks tõlkijatele tervikpildi.
Samuti on vaja
hoolikalt kaaluda,
millised sõnad annavad
kõige paremini edasi
algkeelse teksti mõtte.
Kui tõlketiimil
tekib mõni küsimus,
saavad nad
tõlketalituselt nõu küsida.
Seda teevad nad ühe spetsiaalse
arvutiprogrammi kaudu,
mis nende vastuse salvestab
ja kuhu on nüüdseks kogunenud
juba üle 140 000 vastuse.
Neid küsimusi
kasutatakse ka edaspidi,
et tõlkijatele väljaõpet anda
ja tõlketöö kiirust
ja kvaliteeti tõsta.
Kui juhtiva kogu liikmelt
vend Albert Schroederilt küsiti,
mitmesse keelde võiks
„Uue maailma tõlget” tõlkida, vastas ta:
„Seda võiks tõlkida kõigisse keeltesse,
milles ilmub Vahitorn.”
Ta mõistis, et kui
inimesed saavad lugeda
arusaadavat piiblitõlget,
on neil lihtsam
piiblitõde tundma õppida.
1990-ndate
keskpaigas oli vajadus
täpse piiblitõlke järele
suurem kui kunagi varem.
Keeled, kus ei olnud veel
ilmunud „Uue maailma tõlget”,
pidid kasutama
teisi piiblitõlkeid.
Mõnes piirkonnas, kus
kogudused kasvasid väga kiiresti,
oli terve koguduse peale
vaid üks või kaks piiblit.
Mõned sellised tõlked
ei olnud täpsed
ja sisaldasid lausa valeõpetusi.
Vahel kasutati isegi
Jehoova nime asemel
mõne kohaliku jumaluse nime.
Aastal 2004, kui vajalikud tööriistad,
tehnika ja väljaõpe olid paigas,
andis juhtiv kogu ülesande
piiblitõlkimist hoogustada.
Kui tõlketiimid olid
Vahitorni tõlkimisega
piisavalt kogemust omandanud,
sai piiblitõlkimine
nende uueks prioriteediks.
Esimesed sammud
olid nüüd tehtud,
et liikuda lähemale eesmärgile,
millest vend Schroeder rääkis.
Tõlketiimidel oli nüüd
ees suur töö.
Kuid uue piiblitõlke
valmimine ei tähenda,
et see töö on nüüd
igaveseks tehtud.
Kuna keel aja jooksul muutub,
on piiblitõlget vaja
aeg-ajalt ka üle vaadata,
et piibli sõnum püsiks selge.
Praegu töötab ligi 700
täisajalist tõlkijat selle nimel,
et piiblit erinevatesse
keeltesse tõlkida.
Kuigi piibli võib alla laadida
vaid mõne sekundiga,
on selle tõlkimiseks
kulunud 5–7 aastat.
Tänu Jehoova abile
oleme rohkem kui 325 keeles
andnud välja piiblitõlke,
mis austab tema nime.
See tõlge on tõesti
täpne ja lihtsasti arusaadav.
Isegi väga väiksed
keeled on saanud
„Uue maailma tõlke”
oma emakeeles.
Ja mis on selle tulemus,
kui alandlikud inimesed saavad
lugeda Jumala sõna keeles,
mis puudutab nende südant?
Nad on rõõmsad ja täis indu,
et head sõnumit
teistele jagada.
Piibli tõlkimine igale rahvale,
suguvõsale, keelele ja hõimule
on vaid üks osa sellest,
et jõuda hea sõnumiga
kõigi inimesteni.
Kõige olulisem osa
tuleb aga teha sul endal.
Seega järgmine kord,
kui sa piiblit loed,
lase sel oma
südant puudutada,
et see innustaks sind veelgi
enam sellest teistele rääkima.
Kas sa oleks ka tahtnud koos nende
vendade-õdedega tantsu lüüa?
See on tõesti imeline tunne,
kui antakse välja
„Uue maailma tõlge”
sinu emakeeles.
Mida me sellest kuusaatest õppisime?
Piibli abil võime hoida
oma silma fookuses
ja siis on kogu meie
keha valgust täis.
Kuigi see võib nõuda meilt ohvreid,
on tänu elu lihtsustamisele
võimalik olla palju õnnelikum.
Kui sa elad peetelile
piisavalt lähedal,
siis kas sul on võimalik täita avaldus,
et saaksid seal abiks käia?
Sakarja raamat aitab meil
hästi ette kujutada Jehoova jõudu
ja võtta teda eeskujuks,
kui teisi toetame.
Ja kui ilus oli seekordne originaallaul!
Kas see puudutas ka sinu südant?
Kui imeline küll saab
olema see päev,
kui saame kokku
jälle oma lähedastega,
kelle surm on meilt praegu röövinud.
Selle kuu videotervitus
tuleb meile Luksemburgist.
Lähme sealsetele
õdedele-vendadele külla.
Luksemburg on väike riik
Euroopa südames.
Luksemburgi nimi tuleneb sõnadest,
mis tähendab „väike kindlus”.
See on päris kohane nimi,
sest selles väikses riigis
leidub üle 70 kindluse.
Bourscheidi kindlus,
mida me siin näeme,
on oma 11 torniga kõrgel mäe otsas
ja selle ümber voolab Saueri jõgi.
Läheduses asub ka
keskaegne Viandeni kindlus.
See on rajatud
Rooma-aegsele vundamendile,
mis pärineb 3. sajandist.
Jehoova tunnistajad selles riigis
on igasugustes raskustes
vastu pidanud
ja usus kindlalt seisnud
nii nagu ka need kindlused.
Näiteks vend Eugene Reuter
lubas oma kodu
vendadel-õdedel kasutada
hoolimata tagakiusamisest
ja kohaliku kiriku vastuseisust.
Aastal 1933 hakati tema kodus
piiblilist kirjandust ladustama
ja sealt välja saatma.
Vahitorni ühingu silt
rippus tema ukse kõrval.
Tol ajal oli see paras julgustükk.
Saksa okupatsiooni ajal aastal 1940
arreteeriti Rosalie Fonck,
kuna tema kodust
leiti meie kirjandust.
Ametnikud nõudsid,
et ta annaks välja
kõigi tunnistajate nimed,
sealhulgas nende juhi nime.
Ta vastas sellele lihtsalt:
„Meie juht on Jehoova Jumal.”
Umbes samal ajal
arreteeriti ka Victor Bruch,
kes ei olnud nõus tegema
midagi, mis sõda toetaks.
Ta saadeti Buchenwaldi
koonduslaagrisse.
Valvurid sundisid vendi
pikki tunde seisma, öösel töötama
ja puukottadega ringi marssima.
Kuid vennad toetasid üksteist.
Hiljem viidi Victor
Auschwitzi koonduslaagrisse.
Ka seal hoidis ta oma
usust kõvasti kinni
ja jagas head sõnumit teistega.
Ka tänapäeval on meie
usukaaslastel Luksemburgis
tugev usk ja armastus tõe vastu.
Seal tehakse kuulutustööd
kümnes eri keeles
rohkem kui 2000 kuulutaja poolt.
Vennad-õed saavad
tihti omavahel kokku
ja söövad siis näiteks aedoasuppi
või suitsutatud sea kaelakarbonaadi.
Koosolekul laulavad nad
kõik ühtsel häälel.
Kuulame, kuidas seda teevad
Allemandi koguduse 84 kuulutajat.
Õed-vennad Luksemburgist
saadavad teile kõigile
sooje tervitusi.
Ja seda teeme ka meie.
Selline oli seekordne kuusaade
Jehoova tunnistajate peakorterist.

JW Broadcasting. Oktoober 2026
- 

JW Broadcasting. Oktoober 2026

Tere, kallid õed ja vennad!
Paljud meist käivad
regulaarselt silmakontrollis,
aga kui tihti me kontrollime
oma vaimset nägemist?
Mis võiks meid aidata,
kui tunneme,
et miski segab meid,
et me justkui ei näe vaimselt hästi?
Mõnedel on aidanud
vaimset nägemist hoida see,
kui nad käivad
regulaarselt peetelis abiks.
Mis see endast kujutab?
Heidame ka pilgu
ajalukku ja vaatame,
kuidas on meie organisatsioon
piiblit tõlkinud.
Need on mõned seekordsed teemad.
Kuidas sul nägemisega on? 
Võib-olla on sul
kehv nägemine
ja pead kandma läätsi
või prille nagu mina.
Mina ei näe hästi kaugele,
mul on lühinägelikkus.
Kui ma midagi vaatan,
tekib kujutis minu
silma võrkkesta ette,
mitte võrkkestale,
nagu ta peaks.
Ja sellepärast näivad
kaugel olevad asjad udusena.
Sul võib olla vastupidine
probleem, kaugnägelikkus.
See tähendab, et kujutis
tekib hoopis võrkkesta taha
ja lähedal olevad
asjad näivad udusena.
Mõned on ühest
silmast kaugnägelikud
ja teisest lühinägelikud.
Igal juhul on prillidega võimalik
nägemist korrigeerida,
nii et silm näeb asju teravalt.
Muidugi on veel teisi silmaprobleeme,
millest mõningad lahenevad
alles uues maailmas.
Kuid on veel üks hullem
nägemisprobleem,
mis ei ole seotud
füüsiliste silmadega.
Jeesus rääkis
sellest mäejutluses.
Me saame sellest lugeda
Matteuse 6:22, 23.
Peatume siin. 
Miks ütles Jeesus,
et silm on keha lamp?
See oli metafoor.
Just nagu lamp aitab
pimeduses ümbritsevat näha, 
aitavad silmad näha
meid ümbritsevat maailma.
Jeesus rääkis siin aga
vaimsest nägemisest.
Sellest, kas inimene näeb,
mida Jumal temalt ootab.
Loeme edasi ja vaatame,
millise vastandusega
Jeesus jätkas.
Ta ütles:
Ta rääkis siin silmast,
mis on keskendunud
ühele asjale,
ja silmast, mis on kade.
Esimene neist teeb
inimese elu paremaks,
teine aga keerulisemaks.
See, millele me keskendume, 
mõjutab meid kas
heas või halvas suunas.
Meil tuleb hoida
oma nägemisvälja keskmes
vaimseid asju.
Seetõttu ongi
selle kõne teema 
„Hoia oma elu keskmes
Jehoova tahet”. 
Aga mis on Jehoova tahe?
Lühidalt soovib ta,
et inimene õpiks teda tundma,
saaks temaga lähedaseks
ja kuuletuks talle
kogu südamest.
Jeesus jättis meile hea eeskuju. 
Tekstis Johannese 6:38 ütles ta,
et ta ei soovi
teha enda tahtmist, 
vaid selle tahtmist,
kes on tema läkitanud. 
Jeesus oli keskendunud
vaid ühele asjale,
Jehoova tahte täitmisele. 
Kogu tema elu keerles
Jumala kuningriigi ümber. 
Ta ei pingutanud selle nimel,
et saada ühiskonnas
head positsiooni
või et saada
kuulsaks või rikkaks. 
Ta õpetas ka oma jüngritele,
et kõige tähtsam
on teenida Jehoovat.
Ta ütles, et Jumala kuningriiki
pääsevad vaid need,
kes täidavad tema
taevase isa tahet.
Ka meie peaksime hoidma
oma elu keskmes 
Jehoova tahte täitmist,
tema kuningriiki.
Ja meil tuleks kõigile inimestele
innuga heast sõnumist rääkida. 
Et meie silm oleks
keskendunud ühele asjale,
tuleb meil hoida elu lihtsana. 
Kui elaksime
vaid enda tahte järgi, 
jääksimegi ajama taga kõike,
mida sellel maailmal
on pakkuda.
Kui oleme keskendunud
ainult Jehoova tahtele, 
on meie elu
vaimses mõttes valgust täis. 
Meie elu on totaalselt
erinev inimeste omast,
kelle silm on kade
ja kes ei suuda
keskenduda tõeliselt tähtsale. 
Nad elavad isekat elu,
nende silm on rahulolematu 
ja nende pilk ei püsi paigal. 
Õpetussõnad 17:24 ütleb, 
et nende silmad
ekslevad maa äärel. 
Nende mõtted on püsimatud,
kord siin, kord seal,
aga mitte seal, kus peaks. 
Kuna nad keskenduvad
materiaalsele,
mitte Jumala teenimisele, 
on nende keha pimedust täis.
Et Jeesuse näitest paremini
aru saada, vaatame ühte pilti. 
Selle autor on tuntud
karikaturist William Hill
ja see avaldati aastal 1915. 
Sellel optilisel illusioonil
on näha kahte naist. 
Siin on pea,
siin on õlad.
Üks neist on noor naine,
teine aga vana. 
Kas sa näed mõlemat? 
Noor naine vaatab kõrvale.
Siin on tema vasak põsk, 
tema kõrv,
nina
ja ripsmed,
lõuajoon
ja kaelakee. 
Need on tema juuksed, 
peakate
ja tema õlad. 
Aga otsime nüüd vanemat naist. 
Tema on näoga siiapoole. 
See on tema nina, 
vasak silm, 
suu,
lõug
ja tema juuksed, 
peakate
ja õlad. 
Mõlemat naist korraga
pole võimalik näha. 
Sa pead valima,
kummale sa keskendud,
ja siis näed sa just teda. 
Kuidas see meie
teemaga seotud on? 
Millisena näed sa seda
maailma, kus me elame, 
võrreldes Jumala kuningriigiga? 
Saatan tahab,
et me näeks seda maailma
kui midagi väga toredat. 
Siin on nii palju
ihaldusväärset 
ja nii palju võimalusi
elu nautimiseks.
Tegelikkuses on
Saatana maailm
nagu see vana
naine siin pildil. 
Peagi teeb Jumala kuningriik
sellele alatiseks lõpu peale. 
Uus maailm on aga nagu
see noorem naine pildi peal, 
täis elu ja igavesti kestev. 
Selles maailmas täidetakse
kõigi elavate soovid.
Jehoova on andnud
meile arusaamisvõime, 
et oskaksime teha vahet
selle Saatana kurja maailma
ja Jumala kuningriigi vahel. 
Tema sõna piibel aitab meil
vaadata asjadele
justkui läbi prillide. 
Me peame valima,
millele me keskendume. 
Meil pole võimalik
pühendada end 
täielikult Jehoova teenimisele 
ja samal ajal seda maailma
täielikult ära kasutada. 
Apostel Johannes suhtus
sellesse maailma nagu Jehoova.
Vaatame, mida ta ütles
1. Johannese 2:15–17.
Ta mainib kahte asja,
mida me ei tohiks
hakata armastama. 
Kui me seda loeme, siis mõtle,
kumba on lihtsam
mitte armastada. 
Johannes mainis siin maailma
ja maailmale omaseid asju.
Kumba on sinu arvates
lihtsam mitte armastada? 
Ilmselt oled nõus, et maailma
on lihtsam mitte armastada.
Me ootame väga,
et kogu Saatana maailm
koos valereligiooni,
korruptsiooni,
ahne kaubandussüsteemiga
hävitatakse igaveseks.
Me ei jõua seda ära oodata. 
Aga Saatan püüab väga
meie tähelepanu mujale juhtida. 
Selles maailmas on palju asju,
mis tunduvad nii põnevad,
ilusad ja ahvatlevad. 
Saatanal on inimeste eksitamiseks
palju tõhusaid meetodeid.
Ja ta püüab tekitada
meis silmahimu
igasugu kulla ja karra vastu, 
sest see meetod töötab hästi. 
Eeva puhul piisas
ainult ühest viljast
ja mõtle, mida see
endaga kaasa tõi. 
Meil tuleb pidevalt endalt küsida,
ega selle maailma asjad
pole meid ahvatlema hakanud. 
Kui meie silm on kade
ja ihaldab sellele
maailmale omaseid asju, 
on võimatu keskenduda sellele,
mis on elus kõige tähtsam, 
Jehoova teenimisele. 
Meie silm peaks olema
kinnitunud eesmärgile 
teenida Jehoovat
kogu südamest. 
On tark lasta oma nägemist
regulaarselt kontrollida.
Ja samamoodi tuleks
meil aeg-ajalt kontrollida,
kas meie vaimne nägemine
vajab korrigeerimist.
Kuidas me seda teha saame?
Me saame oma
vaimset nägemist kontrollida
ühe piibliteksti abil. 
See on nagu vaimne silmatabel. 
Loeme koos 2. Peetruse 1:5–7.
Ja siit leiame loetelu
ilusatest omadustest. 
Kui selgelt on neid
omadusi sinu elus näha? 
Käime need ükshaaval läbi. 
Usk.
Usk on ülioluline omadus,
millel kõik need
järgmised põhinevad.
Meil tuleb seda
pidevalt tugevdada. 
Kui meil on tugev usk,
siis me usaldame,
et Jehoova täidab oma tõotused,
ja me näeme juba
praegu oma ususilmadega, 
milline meie elu saab siis olema. 
Vooruslikkus.
Vooruslik inimene teeb seda,
mis Jehoovale meeldib. 
Ta hoidub halvast
ega tee teistele enda ümber liiga. 
Ja see ajendab otsima
võimalusi teha teistele head.
Teadmised. 
Need aitavad meil
teha vahet heal ja halval, 
eriti kui meie usu
paneb proovile midagi uut. 
Piiblit uurides saame teada,
mida Jehoova meilt ootab, 
ja mõistame, kuidas
sealt saadud teadmiste abil
elus tarku otsuseid teha. 
Enesevalitsus.
Seda kreeka sõna võib
tõlkida ka „haara endast kinni”. 
See omadus aitab meil
oma elu Jehoova
normidega kooskõlla viia 
ja hoiduda sellest, et me oma
sõnade, mõtete ega tegudega 
Jehoova vastu ei patustaks. 
Vastupidavus. 
See on julgus ja vankumatus 
tänu Jehoovalt tulevale jõule. 
See aitab meil raskustes
lootust tugevana hoida 
ja näha, kuidas
Jehoova meid aitab
et suudaksime
kiusatustele vastu seista 
ja tagakiusamise
ajal kindlaks jääda. 
Pühendumus Jumalale. 
See on seotud meie
tunnetega Jehoova vastu.
Me austame ja imetleme teda
ja toetame tema ülemvõimu. 
See aitab meil näha, kui hästi
Jehoova oma rahvast kohtleb
ja ajendab elama
talle meelepärast elu,
sest me armastame teda. 
Vennalik armastus. 
See on Jehoova
jäljendamiseks hädavajalik. 
See aitab meil vaadata
oma vendade-õdede
vigadest mööda, 
kohelda neid nagu
oma pereliikmeid
ja tegutseda
nende heaolu nimel. 
Armastus.
Meil tuleb armastada
mitte ainult oma usukaaslasi,
vaid kõiki inimesi,
just nagu Jehoova. 
Selleks kasutame ära
igat võimalust, 
et rääkida neile tõde Jehoova
ja tema eesmärkide kohta.
See oli siis nii-öelda
vaimne silmatabel.
Ja järgmistest salmidest
leiame diagnoosi.
Hea vaimne nägemine
on väga hinnaline.
Kui teeme Peetruse
sõnade järgi 
ja pingutame, et neid
kaheksat omadust
enda juures kasvatada, 
ei muutu me Jehoova
teenistuses viljatuks ega loiuks. 
Vastupidi, me oleme
hoopis tegusad ja rõõmsad.
Kui me aga nende
omaduste kallal vaeva ei näe, 
muutub meie usk nõrgemaks
ja me jääme vaimses
mõttes pimedaks. 
Võib-olla tunned,
et mõne omaduse juures
on sul arenemisruumi,
et on vaja oma vaimset
nägemist korrigeerida,
et jälle täpselt näeks. 
Kuidas seda teha? 
Siin on selleks neli soovitust:
Kui sul on mõni silmahäda
võib arst kirjutada
sulle välja silmatilgad,
mis silma ravivad
ja niisutavad.
Ja mõnikord
kaetakse silm lapiga,
et see saaks
puhata ja paraneda.
Kui loeme iga päev piiblit, 
siis me justkui niisutame
oma vaimseid silmi tõeveega
ja ravime neid
Jumala sõna palsamiga. 
Kui mõtiskleme
Jumala sõna üle,
siis see õpetus
justkui imendub meisse,
me oskame selle järgi elada. 
Niiviisi tegutsemine
aitab meil hoida silme ees 
Jehoova tahet ja meie
imelist tulevikulootust.
Piibliõpetlane William Barclay
on öelnud järgmist: 
„Tõelisele kristlasele
pole Jumala sõna lugemine 
mitte vaevaks, vaid rõõmuks, 
sest ta teab, et just sealt
saab tema süda kosutust,
mida see hädasti vajab.” 
Silmaharjutused võivad
aidata nägemist parandada. 
Vaimses mõttes me
saame seda teha, 
kui elame piiblist õpitu järgi.
Siis näeme,
et see tõesti töötab. 
Samuti saame seda teha,
kui lööme innukalt
kaasa kuulutustöös 
ja võtame osa
meie koosolekutest. 
Mõne silmahäda korral
kasutavad arstid laserit,
näiteks võrkkesta
probleemide kõrvaldamiseks. 
Piltlikus mõttes on Jumala
püha vaim nagu võimas laser. 
Kui järgime
püha vaimu juhatust, 
kasvab meie usk
üha tugevamaks
ja me saame Jehoovaga
aina lähedasemaks. 
Mõnikord võib
silmaarst otsustada,
et on vaja teha operatsioon. 
Kogenud kogudusevanemad
võivad anda meile nõu
või meid noomida,
kasutades selleks piiblit, 
mis on teravam
kui ühegi kirurgi skalpell.
Kui võtame nõu
meeleldi vastu,
paraneb meie
vaimne nägemine. 
Mida me siis täna õppisime? 
Kui meie silm on
kinnitunud vaimsetele asjadele,
siis mõistame selgelt,
mida Jehoova meilt ootab,
ja uus maailm
on meie jaoks reaalne. 
Kui aga meie silm on kade,
on meie vaimne
nägemine ähmane
ja uus maailm tundub
meile justkui muinasjutt. 
Nagu nägime,
ei suuda meie silm
keskenduda korraga
kahele asjale. 
Kui ihaldame kõike seda,
mida see vana maailm
meile võib pakkuda,
jääb Jumala tahe tahaplaanile. 
See muutub ajaga
aina udusemaks,
kuni see kaob sootuks.
Ja seda me
kindlasti ei soovi. 
Hoia siis Jehoova tahet
oma elus kindlalt esikohal,
ära lase mitte millelgi
sellelt oma pilku pöörata, 
vaid hoia fookuses
Jehoova tahet.
Vaatame, mis aitas
ühel abielupaaril
vaimse nägemise
paika saada
ja kuidas see nende elu mõjutas.
Varajastes 20-ndates
oli meil korter Viini kesklinnas.
Aga sellega kaasnes ka kodulaen,
mida pidime iga kuu maksma.
Ja see oli väga ilus korter.
Jaa, see oli tõesti ilus.
Ja see kõlas nii hästi:
mul on oma korter.
Ma keskendusin raha teenimisele,
sest ma arvasin,
et see teeb Dorise õnnelikuks.
Me hakkasime vaikselt
koosolekutelt puuduma ja ...
Meil ei olnud mingit vaimset rutiini,
aga see ei mõjunud meie abielule hästi.
Meile tehti väga hooliv karjasekülastus.
Too kogudusevanem oli
väga otsekohene ja ütles,
et mina olen perekonnapea.
Ja perekonnapeana on mul piibli
järgi kohustus hoolitseda Dorise eest.
Ja mitte ainult ...
- Ja mitte ainult majanduslikult.
Jah, täpselt nii.
See pani mind tõesti mõtlema,
sest ma ei tahtnud ju selline olla.
Kõige rohkem tahtsin ma ju,
et Doris oleks õnnelik.
Ja ma sain aru, et ta on õnnelik siis,
kui meie elu keskendub
Jehoova teenimisele.
Me rääkisime sellest palju
ja hakkasime uuesti
iga päev koos palvetama.
Ja lõpuks me saime aru, et meil tuleb
midagi oma korteriga ette võtta.
Me hakkasime selle eest palvetama.
Me palusime, et Jehoova aitaks
meil sellest korterist lahti saada,
sellest koormast lahti saada.
Meil õnnestus see
väga edukalt maha müüa.
Seega me saime võlast vabaks.
2014. aasta kokkutulek
andis meile uue tõuke.
Panna kuningriik esikohale
ja lasta Jehooval
ülejäänu eest hoolitseda.
See oli esimene kord,
kui me saime aru,
et see kirjakoht käib meie kohta ka,
et Jehoova ei hoolitse
mitte ainult teiste eest,
vaid ta kannab ka
meie eest hoolt.
Me rääkisime sellest kohe Jehoovaga.
Ma tundsin esimest korda,
et ma tõesti tahan midagi
Jehoova heaks teha.
Ja me tegimegi.
Jaa, täpselt.
Kokkutulek oli suvel
ja sügisel me alustasime
alaliste abipioneeridena.
Ehitusvaldkonnas ei ole üldse
lihtne saada osaajalist tööd.
Kui ma tahtsin oma
töötunde vähendada,
pidin ma tõesti Jehoova peale lootma,
sest kui ma kulud kokku arvutasin,
siis ma mõtlesin:
„Vau! Kuidas me küll hakkama saame?”
Ma rääkisin sellest Jehoovaga palju.
Ma palvetasin, et ta annaks mulle julgust,
et minna oma ülemusega rääkima
ja et ma võiksin
oma töötunde vähendada.
Ma palusin ka, et Jehoova aitaks
mul loota tema peale, et kõik läheb hästi.
Meile väga meeldis abipioneerina teenida.
Ja me mõtlesime,
et järgmine teenistusaasta
me võiks ju pioneerideks hakata
ja siis me hakkasime
plaane tegema.
Me otsustasimegi hakata pioneerideks.
Ja me olime väga rõõmsad.
Kõik läks ainult paremaks.
- Kõik läks tõesti aina paremaks.
Ühel hetkel me ka mõtlesime,
et elu võiks veelgi lihtsam olla.
Ja me kolisime päris väiksesse korterisse.
Aga meil on kõik, mis me vajame,
ja meile meeldib siin väga.
Ma pean näitama teile ühte Vahitorni,
mis meid väga puudutas.
See oli artikkel „Tööta iga päev koos Jehoovaga”.
Ja selle artikli lõpus oli üks mõte,
õigemini küsimus:
„Kas sa soovid lisaväljaõpet?
Sa oled ehk kõlblik minema
kuningriigikuulutajate kooli.
Kas sina tahaksid minna kooli
ja organisatsioonilt
uusi ülesandeid saada?”
Meile tundus, et see küsimus on meile.
Meil polnud enam
mingit vabandust ja siis ...
Me saimegi kutse.
Meid kutsutigi kooli.
See oli äge.
- Oojaa.
Ei olnud lihtne kooli jaoks
kahte kuud vabaks saada
ja tegelikult ega ma ei saanudki.
Ma pidin töölt ära tulema
ja ma ei kahetse seda üldse.
Ma teeks seda kohe uuesti.
Väljaõpe, mis me koolis saime ...
tõestas meile, kui väga
Jehoova meid armastab.
Me tundsime, et Jehoova usaldab meid.
Ja see oli imeline.
Meid saadeti väga
armsasse kogudusse
ja ma olen nii õnnelik, et me saame
koos Dorisega olla pioneerid
ja elada kõige imelisemat elu.
Jehoova on meid alati armastanud
ja meie eest nii hästi hoolt kandnud.
Meil on küll materiaalses mõttes vähem,
aga meil on ka vähem muresid
ja me loodame alati Jehoova peale.
Meil pole küll midagi kahetseda.
Miskit ikka on.
- Mis?
Me oleks pidanud seda kõike
juba palju varem tegema.
Seda küll.
Benjamin ja Doris võtsid
Jehoova nõu kuulda
ja lihtsustasid oma elu.
Nüüd on nad väga rõõmsad,
sest tunnevad, et elu on mõttekam.
Aga mida teha,
kui mõte elu lihtsustamisest
tekitab sinus hirmu?
Ära heida meelt!
Sakarja raamat võib sulle abiks olla.
Ma ei mäletanudki,
et see Sakarja raamat nii põnev on.
Jaa, ma juba terve nädal
ootasin seda lugemist.
Hakkame pihta.
Jaa, ma jäin meie eelmise nädala
uurimise peale mõtlema.
Juudid olid ikka tohutu surve all.
Vaenlased, poliitilised vastased –
see kõik võttis neil jõu ära.
Ja kõigele sellele lisaks
tuli veel neil tempel üles ehitada,
Jeruusalemm taastada ja oma
pere eest ka hoolt kanda.
Tundub, et see oli sama väsitav
kui tänapäevane elu.
Paistab küll nii.
Ja inimlikust vaatepunktist
tundusid nad täiesti kaitsetud.
Neil ei olnud sõjaväge ega mõjuvõimu,
nad olid väike inimrühm
väga keerulises olukorras.
Sellepärast Jehoova saatiski
Haggai ja Sakarja
neid innustama ja
neile jõudu andma.
Haggai andis neile selge sõnumi,
mis pidi aitama neil
nende ülesandega alustada.
Ja siis Sakarja toetas neid vaimselt,
et nad jaksaksid oma ülesannet täita.
Sakarja raamatust on ikka
nii palju õppida.
Võib-olla peaks selle osadeks jagama.
See on hea mõte!
Sakarja raamatu tutvustuses
on näidatud mõned tähtsamad osad,
näiteks need, kus on
messiat puudutavad ennustused.
Mina vaatasin „Uue maailma tõlke”
Sakarja raamatu lühiülevaadet
ja alustasin 5. nägemusest:
lambijalg ja kaks õlipuud.
See kõlab põnevalt!
Mis sa siis leidsid?
Kui ma seda uurisin,
siis ma leidsin ühe vahva artikli
„Näe, mida nägi Sakarja”
2022. aasta märtsi Vahitornist.
Selle artikli mõtted
ja pildid aitasid mind väga.
Kuidas sa selle artiklini jõudsid? 
Ma vaatasin piiblisalmide registrit
ja käisin kõik salmid läbi.
See on küll hea abivahend.
Üks asi, mida see artikkel
selgitas, oli see,
et õli, mis kahest puust voolab,
sümboliseerib Jehoova püha vaimu,
mille varud on ammendamatud.
Mõtle, mida see
juutidele võis tähendada.
Nad olid väsinud ja julguse kaotanud,
aga nüüd Jehoova kinnitas neile,
et ta toetab neid alati.
Jehoova julgustab neid veelgi.
4. peatüki salmides 6 ja 7 ta ütleb:
See oli küll võimas võrdlus.
Kogu see vastupanu,
mida juudid kogesid,
oli justkui mägi.
Aga Sakarja ütles,
et see tehakse maatasa,
nii et ei Pärsia impeerium
ega mingi muu keeld või vastuseis 
ei suutnud nende tööd lõpetada.
Nad ei vajanud armeed,
neil oli Jehoova.
Juudid võisid ette kujutada,
kuidas tohutu mägi
nende silme ees kokku variseb.
Ja see õpetas neile üht olulist asja:
nende edu ei sõltu nende
olukorrast või võimekusest,
vaid üksnes Jehoova vaimust.
Nii see on.
See sõnum mõjus neile väga hästi.
Hoolimata kõigist raskustest,
usaldasid nad Jehoovat
ja asusid tööle.
Ja juba 4 aasta pärast
oli tempel valmis.
Nad tõesti said näha,
kui võimsalt Jehoova vaim tegutseb.
Ootamatult templi ehituskeeld tühistati
ja ümbritsevatel rahvastel kästi seda
ehitust materiaalselt toetada.
See ei juhtunud tänu inimestele,
vaid Jehoova vaimule.
Ta purustas selle mäe.
Mida võime meie sellest
Jehoova kohta õppida?
Need Sakarja nägemused
kinnitavad mulle,
et Jehoova vaim
võib teoks teha selle,
mis tundub inimestele võimatu.
Ja Jehoova teab, et me
tunneme neidsamu tundeid,
mida juudid tundsid.
Meiegi võime olla kurnatud
või isegi hirmul,
aga ta tahab, et me 
kujutaksime tema jõudu ette.
Ja Sakarja nägemus
aitab meil seda teha.
See on väga hea nipp
Sakarja raamatu uurimiseks:
proovi toimuvat ette kujutada.
Täpselt!
Ja see artikli pealkiri,
mis sa leidsid, ütleb ju sedasama:
„Näe, mida nägi Sakarja”.
Aga kuidas see meid siis aitab?
Oeh, mina olen küll vahel täitsa läbi.
Lisaks vaimsetele asjadele
on mul nii palju teha:
perekohustused, tööasjad,
oma tervise eest hoolitsemine
ja siis veel Saatana süsteem,
mis meid kogu aeg rõhub.
Nii kerge oleks väsimuse
korral lihtsalt Zoomi jääda.
Ma tunnen sama.
Aga kui ma seda
nägemust ette kujutan,
siis see aitab mul vastu pidada.
See tuletab mulle meelde,
et Jehoova annab nii füüsilist
kui emotsionaalset jõudu.
See aitab mind ka.
Kui ma tunnen, et mul ei ole
soovi vahel nii palju teha,
siis ma palun Jehoovalt püha vaimu
ja püüan edasi tegutseda.
Vahel tähendab see, et lähen ikka
koosolekule või kuulutama,
kuigi pole selleks väga tuju.
Ma olen kindel, et Jehoova
annab siis mulle vajaliku jõu.
Ma tahan teha kõik, mis suudan,
et Jehoova eeskujul julgustada teisi,
eriti kui nad on rusutud või hirmul.
Ma tahan, et nad teaksid,
kui väga Jehoova neist hoolib
ja ta tahab neid aidata.
See on väga oluline.
Ja see on eriti oluline tulevikus,
kui jõuavad kätte rasked ajad
ja tagakiusamine.
Mulle meeldis,
mis sa enne ütlesid,
et edu ei sõltu oludest
ega võimekusest,
vaid Jehoova vaimust.
Mulle nii meeldis, kuidas me
Sakarja raamatut uurisime.
Jaotasime selle osadeks,
kasutasime piiblisalmide registrit
ja kujutasime neid lugusid ette.
Need aitasid meil tõesti
Jumala sõna elavaks teha.
Võiksime uurida ka 
11. peatükist 2 kepi kohta.
Ma tahaks rohkem teada saada ka
messiat puudutavate ennustuste kohta
ja selle kohta, kuidas need
piibli teemaga kokku lähevad.
Näiteks, kuidas Sakarja teod
aitasid Jeesust messiana ära tunda.
Ja seal on veel palju teisi nägemusi.
Tundub, et siit jagub veel
mitmeks pere piibliõhtuks.
See oli alles Sakarja raamatu algus.
See oli tõesti väga õpetlik video.
Edukus ei sõltu meie oludest
või meie enda võimetest.
Kui me oleme Jehoovale kuulekad,
saab ta alati meid
püha vaimu abil aitada.
Üks viis, kuidas hoida
Jehoova teenimist oma elus esikohal,
on see, kui käia
regulaarselt peetelis abis.
Uues osas videosarjast
„Päev minu elus”
näeme, kuidas üks õde seda teeb.
Tere! Minu nimi on Hye-in. 
Ma elan Lõuna-Koreas
ja käin siin peetelis abiks. 
Ma ei käi peetelis
kindla graafiku järgi,
vaid siis, kui mu
osakonnal on abi vaja. 
Minu teekond peetelisse võtab
enamasti 45 minutit kuni tund aega,
sõltuvalt sellest, milline on liiklus. 
Õnneks mulle meeldib autoga sõita,
nii et see ei väsita mind.
Peetelis algab päev alati
päevatekstiaruteluga. 
Mäletan hästi üht hiljutist kõnet,
mis põhines tekstil Jaakobuse 1:2–4.
Seal oli mõte, et raskused
on nagu õpetaja,
need aitavad meil kasvada.
Muidugi, kui meil on elus
parasjagu mõni raskus,
ei ole lihtne endalt küsida,
mida ma sellest õppida võiksin. 
Aga mõte oli see,
et kui me jätkame ka keerulisel ajal
piibli lugemist, uurimist
ja palvetamist, 
siis on meil lihtsam
nendest raskustest läbi tulla
ja vaatamata kõigele
rõõmsaks jääda.
Peeteli päevatekstiarutelud
on nii kasulikud.
Neist on alati midagi õppida. 
Ma töötan transpordiosakonnas. 
Kui välismaalt tuleb mõni eriteenija
meie peetelit külastama,
siis keegi meie osakonnast
läheb neile lennujaama järgi
ja hiljem sõidutab nad tagasi. 
Ma püüan alati meeles pidada,
et peetelitöö eesmärk
on toetada kuulutustööd.
Tänu oma tööle
puutun ma kokku
paljude eriteenijatega
igalt poolt maailmast.
Nad on alati nii tänulikud
ja hindavad seda,
mida me nende heaks teeme.
See toob ka mulle nii palju rõõmu,
et saan neid aidata. 
Ja ma tunnen,
et minu tööst on tõesti kasu. 
Autosõidud võtavad enamasti
poolteist kuni 2 tundi aega
ja selle ajaga jõuame
maast ja ilmast rääkida. 
Kuigi kohtume esimest korda,
on tunne, nagu teaksime
üksteist juba aastaid.
Tihti räägime näiteks sellest,
kuidas Jehoova on meid aidanud
ja meile raskustes toeks olnud.
Sellised vestlused teevad
meie autosõidud väga meeldejäävaks. 
Varem ma polnud eriti kindel,
kas ma ikka tahan peetelis teenida,
ja see hoidis mind tagasi. 
Aga kord ütles mulle
üks väga lähedane sõber,
et me ei peaks valima,
milliseid ülesandeid me
Jehoova teenistuses täidame. 
Ma mõtlesin selle üle järele
ja sain aru, et tal on õigus. 
Otsustasin usaldada end
Jehoova kätesse ja täitsin avalduse. 
Nii mind kutsuti peetelisse
ja käin siin siiani rõõmuga abiks. 
Muretsesin näiteks sellepärast,
kuidas töögraafikut
ümber korraldada
ja kas ma tulen ikka
rahaliselt toime. 
Aga kohe kui alustasin, 
tundsin, kuidas mured lahenesid 
ja kõik loksus paika. 
Sain graafiku kenasti
peetelitööga klappima.
Mõnda aega pidin
lisaks peetelitööle ja palgatööle
ka oma pereliikmete
eest hoolitsema. 
Et oma suhteid Jehoovaga
tugevana hoida,
panin paika kindla päeva,
millal ma uurin.
On väga tähtis
vaimselt aktiivne püsida. 
See on just see, mis annab mulle jõudu,
kui olen läbipõlemise äärel, 
nii et saan peeteli- ja kuulutustööga
rõõmuga jätkata.
Kõik, mis me Jehoova jaoks teeme,
mõjub nagu hapnikumask. 
Seepärast püüan alati
vaimseteks tegevusteks aega leida
ja Jehoova teenimist
oma elus esikohal hoida.
„Üks päev Jehoova õuedes
on parem kui tuhat mujal.” 
Mõtlen sellele kirjakohale
igal hommikul, kui peetelisse sõidan. 
Ükskõik mis ülesande ma
Jehoovalt järgmiseks saan,
tahan seda täita rõõmuga
ja olla talle selle eest tänulik.
Peetelis abiks käimine
ei ole alati lihtne
ja see nõuab jõudu.
Aga kas sa panid tähele,
kuidas Hye-in suutis tasakaalu hoida?
Ta võttis pidevalt aega selleks,
et isiklikult piiblit uurida
ja seeläbi jõuvarusid täiendada.
Me võime kindlustundega
tulevikku vaadata
ja oma vaimset nägemist
parandada siis,
kui uurime hoolega pühakirja.
Kuidas seda tegi Taaniel?
Sellest rääkis üks päevatekstiarutelu.
Räägime täna teemal
„Tugevda usku sellesse,
et Jehoova armastab sind”. 
Miks meil seda teha tuleb? 
Sellepärast, et meil kõigil
võib aeg-ajalt tekkida kahtlusi,
kas Jehoova ikka armastab meid.
Need võivad tekkida millegipärast,
mis on meie minevikus juhtunud. 
Võib-olla oleme
Jehoova vastu eksinud
või siis mõjutab meid
lapsepõlves kogetu.
Samuti kõik see, millega me
praegu silmitsi seisame. 
Ärevad ajad maailmas,
perekohustused,
töö- või terviseprobleemid
või mis tahes muud mured,
mis meil olla võivad, 
tuletavad meile meelde,
kui palju me Jehoova
armastust ja tuge vajame.
Ja muidugi me teame,
et tulemas on
veel raskemad ajad.
Meid ootavad ees usuproovid
ja me võime hakata kahtlema, 
et kas me suudame üldse
kindlaks jääda ja vastu pidada.
Nii et ükskõik mis on
meiega varem juhtunud
või mis meid
tulevikus ees ootab, 
on meil vaja kasvatada
usku sellesse,
et Jehoova armastab meid. 
Üks viis seda teha on
mõtiskleda teksti Taaniel 9:4 üle. 
Ja osa sellest salmist on toodud
ka tänases päevateksti
kommentaaris. 
Taaniel 9:4, siin ütleb: 
„Ma palvetasin
oma Jumala Jehoova poole,
tunnistasin meie patte ja ütlesin: 
„Oh, Jehoova, tõeline Jumal, 
suur ja aukartustäratav, 
kes pead kinni lepingust
ja osutad truud armastust neile,
kes sind armastavad
ja su käske täidavad!”” 
See oli üks osa palvest,
mille Taaniel esitas.
Ja ta mainib siin
Jehoova truud armastust,
seda, et Jehoova peab kinni oma
lepingust ja täidab oma lubadusi 
ja ta osutab truud armastust neile,
kes teda armastavad
ja järgivad ta käske. 
Seega uurime seda
palvet ja selle konteksti,
et kasvatada oma
veendumust sellesse,
et Jehoova armastab ka meid. 
Kõigepealt, miks Taaniel
üldse selle palve esitas? 
Vaatame 9. peatüki 2. salmi. 
Siin ütleb:
„Tema valitsuse esimesel
aastal, panin mina, Taaniel, 
raamatutest tähele prohvet 
Jeremijale tulnud Jehoova sõnumit, 
et Jeruusalemm
on varemeis 70 aastat.” 
Millal see kõik toimus? 
Aastal 539 enne Kristust. 
Ja selleks ajaks oli Jeruusalemm
juba 68 aastat varemeis olnud. 
Taaniel uuris raamatuid
ja nagu selle salmi allmärkus
ütleb, pühasid raamatuid. 
Lisaks Jeremija raamatule oli tal
tõenäoliselt võimalik lugeda ka
Moosese, Jesaja, Hesekieli,
Aamose ja Hoosea kirjutisi. 
Kahtlemata luges Taaniel,
mis on kirjas tekstis
Jeremija 29:10.
Loeme selle.
„Nii ütleb Jehoova:
„Kui 70 aastat
Babülonis täis saab,
pööran jälle oma pilgu teie poole 
ning täidan oma tõotuse
tuua teid siia tagasi.”” 
Taaniel võis näha,
kuidas tema aja sündmused 
kulgesid kooskõlas
piibli prohvetiennustustega.
Ja ta teadis, et Kyros,
kes tol ajal valitses, 
oli see, kelle kohta
oli ennustatud,
et ta vabastab Iisraeli rahva.
Taaniel ei teadnud kõiki
üksikasju, aga ta teadis, 
et nende ennustuste
täitumine on lähedal. 
Sellepärast ta esitas selle palve 
ja keskendus
Jehoova truule armastusele. 
Taanieli palve algab 4. salmist 
ja kestab kuni 19. salmini.
Ja see, millest ta räägib,
näitab, et Jeremija sõnad 
olid tal värskelt meeles
ja südame peal.
On näha, et Taanieli
palve ei põhinenud
vaid ühel või kahel
salmil Jeremija raamatust,
vaid tervel sellel raamatul.
Oma palvega Taaniel väljendas,
kui väga iisraellased vajasid
Jehoova truud armastust.
Ta vastandas Jehoova
ustavust ja kaastunnet 
iisraellaste ustavusetusega
ja sellega, kuidas nad
olid Jehoova sõna hüljanud. 
Taaniel tõi välja,
et Jehoova oli kõiki neid raskusi,
mida iisraellased kogesid,
ette ennustanud.
Pane tähele,
mida ütleb salm 13.
„Just nagu on kirjas
Moosese seaduses,
nii on tulnud meie peale
kogu see õnnetus.” 
Ja Taaniel nägi neid
prohvetiennustusi uurides,
et kui Jehoova iisraellasi hoiatas, 
mis nendega juhtub,
kui nad on ustavusetud, 
andis ta neile ka lootuse. 
3. ja 5. Moosese raamatus,
Jesaja ja Jeremija raamatutes, 
kõigis neis olid kirjas lubadused,
et kui iisraellased kahetsevad,
siis Jehoova viib
nad kodumaale tagasi. 
Vaatame salmist 19, milliste
sõnadega see palve lõppeb.
„Oo, Jehoova, võta kuulda! 
Jehoova, anna andeks!
Jehoova, pane tähele ja tegutse!
Iseenda pärast,
mu Jumal, ära viivita, 
sest su linnale ja su rahvale
on pandud sinu nimi.” 
Ta palus, et Jehoova
tegutseks omaenda nime pärast.
On väga huvitav, et terve
Taanieli raamatu peale 
esineb Jehoova nimi 19 korda.
Neist 18 on siinsamas 9. peatükis
ja lausa 14 sellessamas
Taanieli palves.
Aga miks palvetas Taaniel, 
et Jehoova tegutseks
oma nime pärast? 
Taaniel teadis, et kui
Jehoova ei tegutseks, 
siis mõjutaks see
Jehoova mainet.
Jehoova oli lubanud
iisraellased vabastada 
ja kui ta nüüd ei teeks seda,
siis see määriks tema nime.
Taaniel sai aru,
et Jehoova osutab
truud armastust sellepärast,
et see on tema isiksuse ja
nime tähenduse lahutamatu osa.
See, et Jehoova
oma rahva heaks tegutseb, 
on seotud palju
suurema küsimusega, 
tema nime pühitsemisega.
Mida see Taanieli
palve meile õpetab?
Ja kuidas see tugevdab
meie usku sellesse,
et Jehoova osutab
ka meile truud armastust? 
Esiteks, see kinnitab meile,
et Jehoova ei hülga
oma teenijaid. 
Ta oli ette ennustanud,
millised halvad tagajärjed 
iisraellaste tegudel on.
Aga nad võisid täiesti kindlad olla,
et kui nad kahetsevad
siis täitub ka kõik see hea,
mida Jehoova oli neile lubanud,
ja täpselt nii ka läks.
Kas pole mitte lohutav teada,
et kuigi me võime teha vigu, 
siis võime olla kindlad, et kui
me oma tegusid parandame, 
on Jehoova meiega, nagu ta
oli Taanieli ja iisraellastega?
Me võime olla täiesti veendunud,
et Jehoova ei hülga meid kunagi. 
Teine asi, mida
võime siit õppida:
meie usaldust Jehoova
armastuse vastu kasvatab see,
kui uurime piibli
prohvetiennustusi.
Taaniel uuris pühi raamatuid.
Ja see kasvatas
tema kindlust sellesse,
et Jehoova tegutseb
oma rahva heaks.
Ja see mõjub
meile samamoodi.
Vahitorni artikkel pealkirjaga
„Piibli ennustuste uurimine
tugevdab usku” ütles nii:
„Me oleme juba näinud mõnede
piibli ennustuste täitumist.
See on kasvatanud
meie usaldust 
nii Jehoova kui ka
temalt tuleva juhatuse vastu. 
Lisaks aitavad piibli ennustused
meil tulevikulootust
 elavana hoida, 
mis tahes katsumusi
me ka ei kohtaks.” 
Kolmas mõte on see,
et Jehoova armastus 
on tihedalt seotud
tema nime ja isiksusega. 
Taaniel oli selles
täiesti veendunud.
Ja ka meie teame,
et armastus on Jehoova
 isiksuse lahutamatu osa.
Ja me võime olla
täiesti kindlad,
et Jehoova peab oma
lubadust meie eest hoolitseda,
sest mängus on ka
tema maine, tema nimi. 
Neljas asi, mida me õppisime:
Jehoova avaldab
meile infot just õigel ajal.
Taaniel nägi seost
pühakirjas ennustatu 
ja tema aja sündmuste vahel.
Jehoova andis talle rohkem infot
alles siis, kui ta seda vajas. 
Ja samamoodi toimib
ta oma rahvaga ka tänapäeval. 
See, kuidas meie arusaamad
prohvetiennustustest on selginenud,
näiteks selle kohta, mida me
 võime suure viletsuse ajal oodata,
tõendab, et Jehoova
suunab meid ka praegu. 
Niisiis, Taanieli palve üle mõtisklemine
kasvatab meie usku Jehoova armastusse.
Ja pole vahet, mis meiega
on minevikus juhtunud, 
mis meie elus praegu toimub 
või mis tulevikus ette võib tulla,
me võime olla kindlad,
et Jehoova tõesti armastab meid.
Nii palju õpetlikku
kõigest mõnest salmist!
Mulle meeldis mõte,
et Jehoova lubaduste uurimine
aitab meil tulevikku
positiivsena näha.
Tulevikus äratakse üles
miljoneid inimesi.
Kas sinul on kedagi, kellega
taaskohtumist sa väga ootad?
Mõtle tema peale,
kui vaatad selle kuu muusikavideot
ja kuulad laulu.
Kuis saan ma rännata
nüüd eluteel ilma sinuta?
Kuid ma tean, seda koormat ma
oma õlul ei kanna üksinda.
See päev on pea käes,
mil Kristuse väel
neid, kes puhkavad haudades,
ma ärkamas näen.
Nõnda igatsen olla koos sinuga.
Seda hetke juba usus näen,
mil emban taas sind ma.
Iga päev tunnen tühjust ma:
olen kaotanud ta, keda armastan.
Kuid Jehooval palves ma
oma hingeängi usaldan.
See päev on pea käes,
mil Kristuse väel
neid, kes puhkavad haudades,
ma ärkamas näen.
Nõnda igatsen olla koos sinuga.
Seda hetke juba usus näen,
mil emban taas sind ma.
Kuulda taas sinu häält ma peagi saan
ning need, mis silmist voolavad,
on kõik vaid rõõmupisarad.
Kerge südamel,
sest valu sees see ununeb.
Ma tean, see kõik mind ootab ees
kui veidike pean vastu veel.
Jah, see päev on pea käes,
mil Kristuse väel
neid, kes puhkavad haudades,
ma ärkamas näen.
Nõnda igatsen olla koos sinuga.
Seda hetke juba usus näen,
mil emban taas sind ma.
Pea emban taas sind ma.
Jehoova teab, kui väga
me oma surnud lähedasi igatseme.
Ka tema igatseb neid jälle näha.
Piiblis öeldakse, et nad
kõik on tema silmis elavad.
Meie usk Jehoova
tõotustesse kasvab,
kui me saame lugeda
piiblit oma emakeeles.
Kuidas tõlkida piiblit nii,
et see oleks täpne
ja lihtsasti arusaadav?
Mida meie organisatsioon
on selleks teinud?
Aastal 1950, kui anti välja
piibli kreekakeelne osa,
„Uue maailma tõlge”, 
ütles vend Nathan Knorr,
et see on:
Aastate jooksul
anti välja järgmised osad,
kuniks aastal 1961
valmis terviklik ingliskeelne
„Uue maailma tõlge”. 
Lõpuks oli inglise keeles
olemas piibel, mis oli täpne, 
lihtsasti loetav
ja tõi au Jehoova nimele. 
Samal ajal käis piibli
tõlkimine veel 6 keelde.
Aastal 1963 antigi piibli kreekakeelne
osa välja veel kuues keeles.
Kusjuures iga tõlke kallal
töötas vaid üks tõlkija.
Aga piiblite tõlkimine
kulges aeglaselt 
ja mõnes keeles kulus piibli
tõlkimiseks rohkem kui 20 aastat. 
Umbes 30 aastat peale
ingliskeelse piibli ilmumist
oli „Uue maailma tõlge”
saadaval vaid 12 keeles.
Et piiblite tõlkimist kiirendada 
moodustas juhtiv kogu
aastal 1989 
peakorteris uue osakonna,
tõlketalituse.
Selle osakonna ülesandeks
oli siis ja on ka praegu 
piibli ja piiblil põhinevate
väljaannete tõlkimise toetamine,
tõlkijate koolitamine
ja nende küsimustele vastamine.
Mõistagi on kõige rohkem
küsimusi selle kohta,
kuidas täpselt tõlkida.
Kuidas tõlketalitus
piiblitõlkimist organiseerib
ja aitab tõlketiimidel
selle suure tööga algust teha? 
Kõigepealt antakse tõlkemeeskondadele 
väljaõpet tõlketöö põhimõtetest.
Neile räägitakse idioomidest,
piiblisalmide tähendusest 
ja sellest, kuidas piiblis
leiduvaid kõnekujundeid tõlkida. 
Mõningaid piiblisalme
on pea võimatu tõlkida
ilma jooniste või skeemideta,
mis annaks tõlkijatele tervikpildi.
Samuti on vaja
hoolikalt kaaluda, 
millised sõnad annavad
kõige paremini edasi 
algkeelse teksti mõtte.
Kui tõlketiimil
tekib mõni küsimus,
saavad nad
tõlketalituselt nõu küsida. 
Seda teevad nad ühe spetsiaalse
arvutiprogrammi kaudu,
mis nende vastuse salvestab 
ja kuhu on nüüdseks kogunenud
juba üle 140 000 vastuse. 
Neid küsimusi
kasutatakse ka edaspidi,
et tõlkijatele väljaõpet anda
ja tõlketöö kiirust
ja kvaliteeti tõsta. 
Kui juhtiva kogu liikmelt
vend Albert Schroederilt küsiti,
mitmesse keelde võiks
„Uue maailma tõlget” tõlkida, vastas ta: 
„Seda võiks tõlkida kõigisse keeltesse,
milles ilmub Vahitorn.”
Ta mõistis, et kui
inimesed saavad lugeda
arusaadavat piiblitõlget,
on neil lihtsam
piiblitõde tundma õppida. 
1990-ndate
keskpaigas oli vajadus
täpse piiblitõlke järele
suurem kui kunagi varem. 
Keeled, kus ei olnud veel
ilmunud „Uue maailma tõlget”,
pidid kasutama
teisi piiblitõlkeid. 
Mõnes piirkonnas, kus
kogudused kasvasid väga kiiresti,
oli terve koguduse peale
vaid üks või kaks piiblit.
Mõned sellised tõlked
ei olnud täpsed
ja sisaldasid lausa valeõpetusi. 
Vahel kasutati isegi
Jehoova nime asemel
mõne kohaliku jumaluse nime. 
Aastal 2004, kui vajalikud tööriistad,
tehnika ja väljaõpe olid paigas,
andis juhtiv kogu ülesande
piiblitõlkimist hoogustada.
Kui tõlketiimid olid
Vahitorni tõlkimisega
piisavalt kogemust omandanud, 
sai piiblitõlkimine
nende uueks prioriteediks. 
Esimesed sammud
olid nüüd tehtud,
et liikuda lähemale eesmärgile,
millest vend Schroeder rääkis. 
Tõlketiimidel oli nüüd
ees suur töö. 
Kuid uue piiblitõlke
valmimine ei tähenda,
et see töö on nüüd
igaveseks tehtud.
Kuna keel aja jooksul muutub, 
on piiblitõlget vaja
aeg-ajalt ka üle vaadata,
et piibli sõnum püsiks selge. 
Praegu töötab ligi 700
täisajalist tõlkijat selle nimel,
et piiblit erinevatesse
keeltesse tõlkida. 
Kuigi piibli võib alla laadida
vaid mõne sekundiga, 
on selle tõlkimiseks
kulunud 5–7 aastat.
Tänu Jehoova abile
oleme rohkem kui 325 keeles
andnud välja piiblitõlke,
mis austab tema nime. 
See tõlge on tõesti
täpne ja lihtsasti arusaadav. 
Isegi väga väiksed
keeled on saanud
„Uue maailma tõlke”
oma emakeeles.
Ja mis on selle tulemus,
kui alandlikud inimesed saavad
lugeda Jumala sõna keeles,
mis puudutab nende südant? 
Nad on rõõmsad ja täis indu,
et head sõnumit
teistele jagada.
Piibli tõlkimine igale rahvale,
suguvõsale, keelele ja hõimule 
on vaid üks osa sellest,
et jõuda hea sõnumiga
kõigi inimesteni. 
Kõige olulisem osa
tuleb aga teha sul endal. 
Seega järgmine kord,
kui sa piiblit loed,
lase sel oma
südant puudutada, 
et see innustaks sind veelgi
enam sellest teistele rääkima.
Kas sa oleks ka tahtnud koos nende 
vendade-õdedega tantsu lüüa?
See on tõesti imeline tunne,
kui antakse välja
„Uue maailma tõlge”
sinu emakeeles. 
Mida me sellest kuusaatest õppisime?
Piibli abil võime hoida
oma silma fookuses
ja siis on kogu meie
keha valgust täis.
Kuigi see võib nõuda meilt ohvreid,
on tänu elu lihtsustamisele
võimalik olla palju õnnelikum.
Kui sa elad peetelile
piisavalt lähedal,
siis kas sul on võimalik täita avaldus,
et saaksid seal abiks käia?
Sakarja raamat aitab meil
hästi ette kujutada Jehoova jõudu
ja võtta teda eeskujuks,
kui teisi toetame.
Ja kui ilus oli seekordne originaallaul!
Kas see puudutas ka sinu südant?
Kui imeline küll saab
olema see päev,
kui saame kokku
jälle oma lähedastega,
kelle surm on meilt praegu röövinud.
Selle kuu videotervitus
tuleb meile Luksemburgist.
Lähme sealsetele
õdedele-vendadele külla.
Luksemburg on väike riik
Euroopa südames.
Luksemburgi nimi tuleneb sõnadest,
mis tähendab „väike kindlus”.
See on päris kohane nimi,
sest selles väikses riigis
leidub üle 70 kindluse.
Bourscheidi kindlus,
mida me siin näeme,
on oma 11 torniga kõrgel mäe otsas
ja selle ümber voolab Saueri jõgi.
Läheduses asub ka
keskaegne Viandeni kindlus.
See on rajatud
Rooma-aegsele vundamendile,
mis pärineb 3. sajandist.
Jehoova tunnistajad selles riigis
on igasugustes raskustes
vastu pidanud
ja usus kindlalt seisnud
nii nagu ka need kindlused.
Näiteks vend Eugene Reuter 
lubas oma kodu
vendadel-õdedel kasutada 
hoolimata tagakiusamisest
ja kohaliku kiriku vastuseisust.
Aastal 1933 hakati tema kodus
piiblilist kirjandust ladustama 
ja sealt välja saatma.
Vahitorni ühingu silt
rippus tema ukse kõrval.
Tol ajal oli see paras julgustükk.
Saksa okupatsiooni ajal aastal 1940
arreteeriti Rosalie Fonck,
kuna tema kodust
leiti meie kirjandust.
Ametnikud nõudsid,
et ta annaks välja
kõigi tunnistajate nimed,
sealhulgas nende juhi nime.
Ta vastas sellele lihtsalt:
„Meie juht on Jehoova Jumal.”
Umbes samal ajal
arreteeriti ka Victor Bruch,
kes ei olnud nõus tegema
midagi, mis sõda toetaks.
Ta saadeti Buchenwaldi
koonduslaagrisse.
Valvurid sundisid vendi
pikki tunde seisma, öösel töötama
ja puukottadega ringi marssima.
Kuid vennad toetasid üksteist.
Hiljem viidi Victor
Auschwitzi koonduslaagrisse.
Ka seal hoidis ta oma
usust kõvasti kinni
ja jagas head sõnumit teistega.
Ka tänapäeval on meie
usukaaslastel Luksemburgis
tugev usk ja armastus tõe vastu.
Seal tehakse kuulutustööd
kümnes eri keeles
rohkem kui 2000 kuulutaja poolt. 
Vennad-õed saavad
tihti omavahel kokku 
ja söövad siis näiteks aedoasuppi
või suitsutatud sea kaelakarbonaadi.
Koosolekul laulavad nad
kõik ühtsel häälel.
Kuulame, kuidas seda teevad
Allemandi koguduse 84 kuulutajat.
Õed-vennad Luksemburgist
saadavad teile kõigile
sooje tervitusi.
Ja seda teeme ka meie.
Selline oli seekordne kuusaade
Jehoova tunnistajate peakorterist.


-