JW subtitle extractor

Kriason ta inxina-nu ten koraji

Video Other languages Share text Share link Show times

Lion é un animal konxedu pamodi el ka ten medu di nada.
Lion é un di kes animal na Áfrika ki é más grandi.
Un lion matxu pode peza uns 230 kilu.
Un lion fémia é más pikinoti,
má el pode peza uns 180 kilu.
Un lion pode mata un animal grandi,
sima un búfalu ô un ipopótamu.
Lions ta vive tudu djuntu, na un grupu.
Normalmenti, na kes grupu ta sta lions fémia ku ses fidjus,
djuntu ku alguns matxu ki ta vive ku es.
Ka ta izisti otu animal ki ta ataka lion pa kume-l.
Má nu ta fika dimiradu di sabe
ma ten un animal ki ta ataka lion.
Bu sabe é ki animal?
Kes otu lion.
Lions ta marka lugar.
Es ta ataka i es ta mata otus lion
pa tenta toma-s ses lugar di kasa.
Fidjus di lions ta nfrenta otu prigu.
Otus grupu di lion matxu
ta tenta kóre ku kes lion matxu ki ta vive na un grupu.
Si es konsigi es ta tenta mata tudu kes fidju di kes otu lion
i es ta ten otus fidju ku kes fémia ki es fika ku es.
Si fidjus di lions fika es sô,
es ta kóre txeu prigu.
Pur isu, ki lions matxu i fémia
ta tenta di tudu manera proteje ses grupu.
Un lion fémia ta proteje se fidjus,
sikrê el ta kóre prigu di un lion grandi da-l pankada ô mata-l.
Alguns lion fémia ta djunta pa proteje ses fidjus,
asi ses fidjus ta ten más xansi di vive.
Na ténpu antigu,
kabalus éra txeu uzadu sima un arma di géra.
Na géra, sô prezénsa di kabalus ku karus di géra
ta daba txeu medu pa kes trópa inimigu.
Má, pa un kabalu uzadu dretu na géra
el tinha ki sérba ben trenadu.
Normalmenti, kabalu é ka korajozu.
Si el ka trenadu dretu,
el pode ser un prubléma na kanpu di géra.
Pamodi?
Pamodi es ta odja i es ta obi rei di dretu,
nton es ta spanta faxi.
Kabalus ta konsigi odja kuazi tudu kuza ki sta na ses volta.
Na ténpu antigu,
kanpus di géra tinha monti kuza ki ta poba kabalus ku txeu medu.
Pamodi kel-la, trópas alvês ta poba es kuzas na ladu di kabésa
pa es odja sô pa frenti.
Kabalus ten 16 musklu na kada un di ses orédja.
Es pode mexe ses orédja pa es obi más dretu.
Un kabalu pode obi son di un prigu más primeru ki un algen.
Xansi di un kabalu fikaba ku medu na géra éra grandi.
Kes trópa di ténpu antigu
ta tentaba spanta kabalus di ses inimigu
pa kria konfuzon na kanpu di géra.
Modi ki un kabalu éra trenadu pa géra?
Kes algen ki ta trenaba kabalu
ta poba es ta obi i ta odja kuzas,
sima kes ki tinha na un kanpu di géra.
Poku-poku, kabalu ka ta xintiba medu di kes kuza más.
Si un kabalu di géra trenadu dretu,
envês di el fika ku medu di barudju di géra,
el ta entraba na géra ku koraji.
Na sul di Ázia ta vivi un animal ki é pikinoti,
má ki ten txeu koraji.
El é konxedu pa mangustu sinzentu di Índia.
Kel animal li ki é más ô ménus pikinoti i ki ten txeu kabélu,
normalmenti ta midi ménus ki un métru di kabésa pa rabu.
Sikrê pikinoti,
mangustu é un animal ki ta kasa ku koraji.
El ta kume txeu tipu di otus animal más pikinoti,
má kel ki el ta kasa ki é más konxedu
é kóbra ki ten venénu,
sima kóbra rei.
Alguns tipu di mangustu, sima mangustu sinzentu di Índia,
é konxedu pa ses kapasidadi di mata kóbras ki ten venénu.
Kuzê ki ta proteje mangustu
óras ki el ta luta ku kes kóbra?
Mangustu sinzentu di Índia ten un kabélu rixu
ki ta fika stikadu óras ki el sta xatiadu.
Se kabélu ta sirbi di proteson kóntra mordedura di kóbra.
Má, mangustu ta konsigi skapa, si un kóbra morde-l
pamodi el ten un sistéma déntu di se korpu
ki ta proteje-l di kel venénu.
Mangustu ta kóre faxi.
Óras ki un kóbra ataka-l,
mangustu ta konsigi libra faxi pa kóbra ka morde-l.
Mangustu tanbê ta konsigi aguenta firmi txeu ténpu.
Kel-la ta djuda-l luta ti ki kóbra kansa.
Óras ki mangustu da se últimu ataki,
el ta da kóbra pankada na kel lugar sértu ki ta mata-l.
Mangustu ten kapasidadi ki el meste pa defende,
pa luta sen medu i ganha kóbra.
El ta atxadu sô na Mérka di Nórti ku na Mérka di Sul.
Beja-flor é di kes pasu más pikinoti ki ta izisti.
Nbóra ten más di 300 tipu di beja-flor i es ten tamanhu diferenti,
txeu di es ta midi entri 6 ku 12 sentímetru di kunprimentu.
Nos odju kuazi ka ta konsigi odja aza di beja-flor óras ki el ta bua.
Kómu es ta da ku aza faxi dimás,
óras ki es ta bua bu ta xinti ses aza sô ta zuni.
Kes beja-flor más pikinoti ta da ku aza más faxi.
Kes beja-flor más grandi
ta da ku aza más ô ménus 10 ti 20 bês pa sugundu.
Óras ki kes más pikinoti ta bua normal
es pode da ku aza di 70 ti 80 bês pa sugundu.
Beja-flor pode bua pa frenti ku pa trás,
pa ladu,
pa riba ku pa baxu
i alvês pa poku ténpu ti di kabésa pa baxu.
Es ta pode fika paradu na altura
timenti es sta ta kume néctar di flor.
Má kes pasu bunitu i pikinoti li
es é ka mutu mansu óras ki otus beja-flor ta entra na ses lugar di kume.
Pa es pode difende ses tiritóriu
es ta ataka otus beja-flor.
Kes fémia ta difende ses ninhu.
Inda más na ténpu ki matxu ku fémia ta djunta pa ten fidju,
kuazi tudu beja-flor matxu ta difende ses lugar di ten fidju.
Kómu beja-flor ta bua rápidu,
es pode kóre ku kes pasu más grandi,
sima korvu i falkon.
Es pode ti kóre ku algen.
Nbóra es é pikinoti,
beja-flor sta prontu pa difende ses kabésa
i kuzas ki é inportanti pa ses vida.
Un grupu di elifanti afrikanu djuntu
é un kuza bunitu di odja.
Na un família di elifanti
nu ta atxa un grupu di fémias djuntu ku ses fidju.
Famílias di elifantis é unidu i es ta djuda kunpanheru.
Elifantis ten un mimória rei di bon
i kel-li ta pô-s fika más amigu di kunpanheru.
Sikrê es sipara duránti txeu ténpu,
es ta rekonhise i es ta lenbra di kunpanheru.
Óras ki un elifanti pikinoti sta ku algun prubléma,
kes elifanti más grandi ta txiga na el
i es ta toka-l ku ses korpu
i ku ses tromba pa pode djuda-l i kalma-l.
Si un elifanti sta duenti ô teni algun difikuldadi,
kes otu elifanti ta tenta djuda-l labanta i fika sakédu.
Kes elifanti más novu ta prende kuzas inportanti ku kes más grandi,
sima undi ki es pode atxa kumida ku agu
i otus kuzas pa es sobrivive.
Pa atxa agu na ténpu di séka,
alvês es ten ki viaja lonji.
Kes elifanti más grandi ta bai pa frenti
i asi es ta djuda kes más novu faze viaji.
Modi ki elifantis sabe undi ki es debe bai?
Elifantis más grandi ta konsigi lenbra pa munti anu undi ki es ta atxa agu
i sikrê senténas di kilómetru lonji.
Es ta inxina kes elifanti más novu kaminhu pa kes lugar.
Kel família tanbê ta proteje-s di kes animal ki ta krê ataka-s.
Un elifanti pode ataka kes animal ku denti,
ku tromba ô ku se pé.
Pa proteje kes pikinoti,
kes más grandi ta fika na ses volta,
entri es ku kes animal ki krê ataka-s.
Si un di kes elifanti di grupu panha un pankada grávi,
kes otu elifanti, ti kes más novu,
pode difende-l ku koraji.