JW subtitle extractor

Pärast veeuputust ütles Jehoova
sõnad tekstis 1. Moosese 8:21:
„Inimese süda kaldub halva
poole lapsepõlvest peale.”
Kahjuks on igaühel
meist halbu kalduvusi.
Ja Saatan panustab sellele,
et me anname neile järele.
Näiteks tänane päevatekst räägib Iiobist,
kel tuli teha tööd alandlikkuse kallal.
Kui uurime Iiobi elu lähemalt, siis näeme,
et tal oli ka teisi nõrku kohti.
Näiteks kui Saatan teda ründas,
siis ta kibestus ja masendus.
See on arusaadav.
Igaüks meist reageeriks nii.
Aga see, et miski on arusaadav,
ei tähenda, et see on õige,
sest see, kuidas Iiob olukorrale reageeris,
ei lasknud tal näha oma probleemide
muid võimalikke põhjuseid,
ja siis ta süüdistas ja kritiseeris Jehoovat.
Selline kirjeldus võib jätta
Iiobist päris halva mulje.
Tal jäi puudu alandlikkusest,
ta kibestus, ta masendus,
ta õigustas ennast ja ta süüdistas Jehoovat.
Ilmselt on meis kõigis natuke Iiobit,
mingeid halbu kalduvusi.
Saatan arvas, et Iiob annab neile
kalduvustele järele ja loobub oma laitmatusest.
Aga kas Jehoova arvas Iiobist samamoodi
ja kas ta arvab sama ka meist?
Kaugel sellest.
Lähme tagasi täiesti selle loo algusesse
ja vaatame, mis oli Jehoova vaatenurk.
Ava oma piiblist Iiobi 1. peatükk.
Iiobi 1:8.
Saatanal oli lubatud tulla Jehoova ette.
Loeme nende vestlust salmist 8:
„Seepeale ütles Jehoova Saatanale:
„Kas sa oled pannud tähele mu teenijat Iiobit?
Teist temasugust maa peal ei ole.
Ta on õige mees, igapidi laitmatu,
kardab Jumalat ja hoidub kurjast.””
Milline imeline kirjeldus!
Millest selline erinevus ja mida me
õpime raskustes vastupidamise kohta?
Esimene õppetund: lähedased suhted
Jehoova ja usukaaslastega on väga tähtsad.
Räägime kõigepealt Jehoovast.
Saatan vihkas ilmselgelt Iiobit.
Iiob oleks talle väärtuslik olnud ainult siis,
kui ta oleks oma laitmatusest loobunud.
Samas Iiobil ja Jehooval
oli väga lähedane suhe.
Iiob ei mõistnud, miks ta kannatab,
aga sellest hoolimata armastas ta Jehoovat
ja hoidis kinni oma laitmatusest.
Ja Jehoova tundis Iiobit.
Ta nägi, et Iiob armastab teda ja oma perekonda
ja et ta ei kummarda päikest, kuud ega tähti,
mis oli tol ajal nii tavaline.
Ja ta aitas isata lapsi ja leski
ja oli oma teenijatega lahke.
Jehoova teadis ka, et Iiob
ei taha oma laitmatust murda.
Niisiis Jehoova oli küll teadlik
Iiobi halbadest kalduvustest,
aga ta ei keskendunud neile.
Ta nägi teda tervikuna ja keskendus
tema headele omadustele.
Ja Jehoova suhtub meisse samamoodi,
sest meil on temaga lähedane suhe,
mis rajaneb armastusel.
On tõsi, et mõnikord soovime,
et Jehoova lahendaks meie olukorra
ja vastaks meie palvele kiiremini
või ei pruugi Jehoova vastus
meile üldse meeldida
või me ei mõista, miks Jehoova
lubab sellel üldse juhtuda,
aga me tunneme Jehoovat
ja oleme kannatlikud ja kindlad,
et ta tegeleb asjaga ja õnnistab meie kuulekust,
nagu ta õnnistas ka Iiobit.
Me vajame ka lähedasi suhteid usukaaslastega,
et katsumustes vastu pidada.
Näiteks ajendas Jehoova püha vaimu
kaudu Eliihut Iiobit aitama.
Eliihu oli noorem ja ta oli vähem kogenud,
aga Iiob võttis tema nõu vastu, sest ta vajas abi.
Võib-olla tulid Iiobile koguni pisarad silma,
kui Eliihu talle otsekoheselt,
kuid lahkelt nõu andis.
Ka meie vennad-õed tahavad meid aidata,
aga siin on üks aga:
meil tuleb nende abi vastu võtta, olgu see
siis vaimne, füüsiline või emotsionaalne.
Me ei taha nende abist keelduda lihtsalt
sellepärast, et nad on ebatäiuslikud
või kuna me ei taha neile olla koormaks.
Meie vennad ja õed hoolivad meist.
Ja selliseid sõpru on meil vaja,
eriti kuna lõpp läheneb.
Niisiis, et vastu pidada, on meil vaja lähedasi
suhteid nii Jehoova kui ka meie usukaaslastega.
Vaatame teist õppetundi: meil peab
olema raskustesse õige suhtumine.
Nagu me teame, siis Jehoova ei põhjustanud
Iiobile hädasid, aga ta ei hoidnud neid ka ära.
Iiobi kannatustel oli eesmärk,
eelkõige tuli tal tõestada oma laitmatust
ja seda, et Saatan on valetaja.
Lisaks andsid need katsumused
Jehoovale võimaluse Iiobit vormida.
Ja nii on ka tänapäeval.
Saatan pole vanusega leebemaks muutunud.
Me küll ei soovi raskusi, aga me
ei ole üllatunud, kui need tulevad.
Ja me ei püüa neid lõpetada nii,
et läheme piibliga vastuollu.
Miks? Meie silmis on katsumused
kui au ja kui võimalus.
Kujuta ette, mida Iiob tunneks, kui Jehoova
oleks kiuslikule Saatanale öelnud:
„Tead, Iiob on küll tubli mees,
aga tal on mõned nõrgad küljed.
Ta ei ole selleks veel valmis.
Ootame, kuni Mooses sünnib.”
Aga nii ei olnud.
Vaatame uuesti salmi 8.
Me näeme, et Saatan polnud see,
kes Iiobist rääkima hakkas.
Jehoova oli see, kes Iiobile tähelepanu pööras
ja teda nii ilusasti iseloomustas,
nagu me lugesime.
Iiobil oli au Jehoova eest seista.
Ja see au on ka meil.
Me tahaks, et Jehoova ütleks meie
kohta sama ilusasti nagu Iiobi kohta.
Aga mis võimaluse annab meile see,
kui me katsumustes vastu peame?
Võtame lahti 1. Peetruse kirja.
Ja loeme siit 5. peatükist 10. salmi.
1. Peetruse 5:10.
Pane tähele, mida siin öeldakse:
„Aga kui te olete veidi aega kannatanud
(seega tuleb kannatusi),
siis kogu armu Jumal, kes Kristuse kaudu
on kutsunud teid oma igavesse auhiilgusse,
(pane nüüd tähele)
viib ise lõpule teie väljaõppe.”
Ja mis on tulemus?
„Ta teeb teid kindlaks, ta teeb teid tugevaks,
ta seab teid kindlale alusele.”
Niisiis, kuigi Jehoova
ei põhjustanud Iiobi katsumusi,
andsid need talle võimaluse Iiobile õpetada,
kuidas näha suurt pilti ja olla alandlikum.
Ja Jehoova vormib samal viisil ka meid.
Seega, kui sul on mõni raskus, küsi endalt:
mida Jehoova tahab mulle õpetada;
kas mul on vaja rohkem usku,
peaksin olema leebem, alandlikum?
Mis see ka poleks, lase Jehooval end vormida.
Rääkisin hiljuti ühe õega, kes on pikka aega
pidanud toime tulema väga raske olukorraga.
Ta ütles, et kuigi ta ei arvanud, et see temaga
juhtub ja loodab, et see kunagi enam ei kordu,
siis nüüd mõistab ta selgelt,
et Jehoova tõesti hoolitseb tema eest.
Ta on näinud Jehoova kätt
tegutsemas oma elus sellisel viisil,
nagu ta pole kunagi varem kogenud.
Ja ta usk kasvas.
Seega katsumused annavad Jehoovale
võimaluse meid õpetada ja tugevamaks muuta.
Meid ootab lõpuajal ees palju raskusi ja Saatan
tahab, et me annaksime oma nõrkustele järele.
Kuid Jehoova teenijatena me peame vastu.
Aga selleks on meil vaja lähedasi suhteid
Jehoova ja oma usukaaslastega,
sest keegi meist ei saa olla üksik hunt.
Suhted on tähtsad ja samuti on tähtis,
kuidas me raskustesse suhtume.
On suur au olla vaidlusküsimuses
Jehoova poolel
ja see annab Jehoovale võimaluse
viia lõpule meie väljaõppe.

Jody Jedele. Kas sa oled pannud tähele Iiobit? (Iiob 1:8)