JW subtitle extractor

Kas sa usud imedesse?
Kui sa
usud sellesse,
et surnud äratatakse
tulevikus ülesse,
siis tegelikult
sa usudki imedesse.
Sest sõnaraamatu
järgi on ime
mingi aukartustäratav nähtus,
mida peetakse
jumaliku sekkumise avalduseks,
ja see, et surnud võiksid üldsegi uuesti
elavaks saada, ongi ju Jumala idee.
Apostel Paulusel oli
tugev usk ülesäratamisse.
Kord kukkus üks noor mees
nimega Eutühhos 3. korruse aknast alla,
ja arst Luukas kinnitas tema surma.
Kuid Jumala püha vaimu väega
äratas Paulus ta tagasi ellu.
Mõni aeg hiljem, kui Paulus oli
Juudamaa maavalitseja ees
ja pidi seal oma usku
Jeesus Kristusesse kaitsma,
siis ütles ta tänases päevatekstis toodud sõnad.
Loeme need. Apostlite teod 24:15.
Siin öeldakse:
„Mul on sama lootus, mis neil meestel,
et Jumal äratab üles
nii õiged kui ka ülekohtused.”
See lootus, millest Paulus siin rääkis,
ei ole lihtsalt lihtsameelne unistamine,
vaid see oli tõeline lootus,
millel oli kindel alus
ja selleks aluseks oli
usk Jumala lubadustesse.
Kahel korral, enne kui Jeesus kedagi
üles äratas, ütles ta pealtvaatajatele,
et kui neil oleks usku, siis nad ei kahtleks,
et see on võimalik.
Näiteks tekstis Luuka 8:50,
kui Jairuse tütar suri, ütles Jeesus talle:
„Ära karda, usu ainult ja ta pääseb.”
Ja nii ka läks,
kuna Jeesus äratas ta kohe üles.
Hiljem, kui Jeesus rääkis Martaga
tema surnud vennast Laatsarusest,
ütles Jeesus tekstis Johannese 11:25:
„Mina olen ülestõusmine ja elu.
Kes minusse usub, saab elavaks,
isegi kui ta sureb.”
Ja siis ärataski Jeesus
oma sõbra surnust üles.
Usk tugevdab
meie lootust ülesäratamisse.
Kuidas?
Jumala vaimu mõjutusel
pani Paulus kirja usu definitsiooni
tekstis Heebrealastele 11:1.
Vaatame, kuidas see on seotud
usuga ülesäratamise imesse.
Sellest salmist tuleb välja,
et usul on kaks olulist külge.
Esiteks, usk on põhjendatud ootus,
et loodetav saab tõeks.
Kui sul on usku, siis sa oled veendunud,
et kõik, mida Jumal on öelnud,
on tõsi ja läheb täide.
Jehoova on lasknud piiblisse kirja panna
üheksa ülesäratamisjuhtumit.
Kolmest saame lugeda heebrea kirjadest,
ülejäänud on kirjas kreeka kirjades.
Kuna Jehoova ei saa valetada
ja tema on see, kes lasi piiblisse kirja panna
jutustuse nendest imedest,
pole meil põhjust nendes kahelda.
Me võime olla kindlad, et meie surnud lähedased
äratatakse samamoodi üles.
Teiseks, usk on tõenditel põhinev veendumus
selles, mida pole näha.
Mõningates meie videotes
on kujutatud seda,
kuidas minevikus on inimesi ülesäratatud
ja ka seda, kuidas võib tulevikus
ülesäratamine välja näha.
Aga eks ole, see pole sama,
kui oma silmaga näha pealt,
kuidas keegi surnust üles äratatakse.
Kas meil on siis
veenvaid tõendeid selle kohta,
et elutu võib saada jälle elavaks?
On küll.
Jeesus vihjab sellele oma mäejutluses.
Võime avada piiblist Matteuse 6. peatüki.
Siin Jeesus innustas oma kuulajaid
mitte muretsema materiaalsete asjade pärast.
Vaid ta ütles, et kui nad peavad
kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki
ja tema õigust,
siis hoolitsetakse ka
nende materiaalsete vajaduste eest.
Mõtleme uuesti kahe usu aspekti peale,
millest kirjas heebrealastele lugesime,
kuidas Jeesus tugevdas
nende usku sellesse lubadusse.
Matteuse 6:32 ütleb Jeesus:
„Teie taevane isa teab ju,
et te seda kõike vajate.”
Ehk siin Jumala poeg lubas inimestele,
et tema taevane isa hoolitseb
nende füüsiliste vajaduste eest.
Sedasi andis ta inimestele
põhjendatud ootuse, et loodetav saab tõeks.
Jeesus näitas neile ka tõendeid,
millel see veendumus põhineb.
Salmis 26 ütles ta: „Jälgige linde:
nad ei külva seemet,
nad ei lõika ega kogu aitadesse,
kuid teie taevane isa toidab neid.”
Ja salmis 28 ta ütles:
„Õppige lilledelt aasal, kuidas nad kasvavad.
Nad ei rüga tööd teha ega ketra”,
kuid ometi Jehoova riietab neid.
See oli tõendiks,
et Jehoova toidab ja riietab neid,
kes seavad tema teenimise
oma elus esikohale.
Rääkides lilledest aasal, siis need lilled
on meile veel üheks tõendiks,
mis kasvatavad meie usku ülesäratamisse,
sellesse, et elutust võib saada jälle elav.
Õppepiibli kommentaari järgi võidi
vastava algkeelse sõnaga tähistada
näiteks tulpe, hüatsinte, liiliaid,
iiriseid ja gladioole.
Ja neil kõigil on ühine see,
kuidas nad kasvavad.
Kuidas siis?
Teeme väikese loodusõpetuse tunni.
Need lilled on sibullilled, mis tähendab,
et nad ei kasva mitte seemnest, vaid sibulast.
Nad justkui surevad igal aastal perioodiks
ja siis ärkavad jälle ellu.
See siin on tulbisibul.
Selle pisikese imelise sibula sees
on olemas peaaegu kõik,
mida see taim vajab,
et uuesti kasvama hakata.
Siin sees on juured, vars, lehed,
õiepung ja toiduvarud.
Suurem osa aastast, ka pikad talvekuud,
on need sibulad puhkeolekus,
mis tähendab, et nad ei kasva,
kuid neid on võimalik üles äratada.
Kevadel, kui maapind üles sulab,
hakkab sellest sibulast kasvama välja võrse.
Ja see võrse kasvab nii kaua,
kuni ta ulatub mullast välja
ja hakkab ka maapinna pealt paistma.
Ja see on selgelt nähtavaks tõendiks kõigile,
et see lill on jälle elav.
Ehk siis saime
kaks head õppetundi lilledelt aasal
ja sellest,
kuidas nad kasvavad.
Esiteks see, kuidas Jehoova neid riietab,
kinnitab meile, et ta hoolitseb ka meie eest.
Ja teiseks see, et Jehoova lõi lilled
igal aastal uuesti tärkama,
kinnitab meile, et ta suudab ka
inimesi surnust üles äratada.
Seega tõendid, mida me saame loodusest,
ning põhjendatud ootus,
mille Jehoova on meile piiblis andnud,
annavad meile usu,
et ülesäratamine tõesti tuleb
ning me saame oma
surnud lähedasi uuesti näha.
Jehoova on kõik detailid inimeste kohta
jätnud meelde oma lõpmatusse mällu,
iga viimse kui üksikasja,
isegi kogu nende DNA.
See tähendab, et kui Jehoova
äratab inimesed üles,
siis nad on täpselt samasugused,
nagu nad olid enne surma.
Nad näevad välja, räägivad
ja mõtlevad samamoodi.
Ja nad on selgelt äratuntavad.
Palun võtke lahti oma piiblist
Jesaja raamatu 26. peatükk
ja vaatame,
millise elava pildi prohvet Jesaja
siin maalis
ülesäratamise kohta.
Jesaja 26:19 ütleb:
„Sinu surnud ärkavad ellu.
Minu laibad tõusevad üles.
Ärgake ja hõisake rõõmust,
te põrmus lamajad.
Sest sinu kaste
on kui hommikune kaste,
ja maa toob ellu need,
kes lamavad jõuetuna hauas.”
Küll see on võimas kirjeldus!
Ühes teises piiblitõlkes on mõte,
et need, kes magavad maapõues,
ärkavad ja hõiskavad rõõmust.
Kas pole mitte tore ette kujutada,
kuidas need sõnad tulevikus täide lähevad,
kui me saame oma lähedasi
uuesti näha ja kallistada?
Tuleta seda näidet endale
uuesti meelde näiteks kevadel,
kui sa näed,
kuidas lilled talveunest ärkavad.
Vaatame veel ühe huvitava salmi
Laulust 27, kus laulukirjutaja Taavet
kirjutas kaunid sõnad tuleviku kohta,
mida meie ka väga ootame.
Laul 27:13, 14:
„Kus ma küll oleksin, kui mul poleks usku,
et saan näha
Jehoova headust elavate maal!
Looda Jehoovale, ole julge
ja su süda olgu kindel!
Jah, looda Jehoovale!”
Miks me oleme nii kindlad,
et võime oma surnud lähedasi
uuesti elavate maal näha?
Sest me usume Pauluse sõnu,
kui ta ütles:
„Jumal äratab üles
nii õiged kui ülekohtused.”

Robert Ciranko. Kas sina usud imedesse? (Ap. t. 24:15)