JW subtitle extractor

Tänase päevateksti
kommentaaris on juttu
Jaakobi pojast Joosepist.
Sellest piiblijutustusest
võime õppida väga palju
kahetsuse kohta.
Mõtleme selliste küsimuste peale:
milline on siiras kahetsus ja kuidas Jehoova
tasub neile, kes südamest kahetsevad.
Siiras kahetsus hõlmab kahte asja:
inimene peab oma eksimust tunnistama
ja peab olema selgelt näha, et ta on end muutnud.
Joosepi loos on need mõlemad sammud kenasti näha.
Vaatame seda jutustust veidi lähemalt.
Jaakob armastas väga oma poega Joosepit.
Aga mida arvasid Joosepist tema vennad?
1. Moosese 37. peatükis öeldakse kolm korda,
et Joosepi vennad vihkasid teda.
Ühel päeval olid Joosep ja ta vennad omaette,
kaugel oma kodust ja kaugel isast.
Ta vennad haarasid sellest võimalusest kinni.
Nad tegutsesid viha ajel
ja viskasid Joosepi veeauku.
Siis aga käis Juuda välja mõtte
müüa Joosep orjaks.
Joosep oli sel ajal kõigest 17-aastane.
Egiptuses oli Joosep kõigepealt ori, siis vang
ja lõpuks võimas valitseja.
Keskendumegi nüüd sellele viimasele perioodile.
Sellel ajal elas Jaakob oma perega Kaananimaal
ja seal oli näljahäda.
Niisiis saatis Jaakob oma pojad Egiptusesse,
et sealt toitu osta.
Kui Joosep oma vendi nägi, siis tundis ta nad kohe
ära, aga Joosepi vennad teda ära ei tundnud.
Ka 2. ja 3. korral, kui nad kohtusid,
ei tundnud Joosepi vennad teda ära.
Need kohtumised olid Joosepile väga rasked.
Mis juhtus, kui nad kohtusid 1. korda?
Joosep puhkes nutma.
Mis juhtus, kui nad kohtusid 2. korda?
Jällegi puhkes ta nutma.
Mis juhtus, kui nad kohtusid 3. korda?
Ta puhkes valjusti nutma.
Miks otsustas Joosep
endale niimoodi valu põhjustada?
Sest ta tahtis teada saada,
kas ta vennad kahetsevad tehtut.
Nagu öeldud, hõlmab siiras kahetsus kahte sammu.
Esiteks on vaja oma viga tunnistada.
Kas vennad tunnistasid oma viga?
Jah.
Näeme seda tekstist 1. Moosese 42:21.
Vaatame, mida nad siin ütlesid:
„Nad rääkisid omavahel:
„See on kindlasti karistus
meie venna (Joosepi) pärast,
sest me nägime tema ahastust,
kui ta meilt halastust anus,
aga me ei võtnud teda kuulda.
Seepärast olemegi selle häda
endale kaela tõmmanud.””
Siit on näha, et neil oli tõesti kahju.
Nad olid astunud 1. sammu,
mis näitas kahetsust.
Nad tunnistasid oma süüd,
aga kas nad tegid ka 2. sammu?
Kas nad pöördusid oma halvalt teelt
ja muutsid oma käitumist?
Kuidas sai Joosep teada,
kas nad on päriselt muutunud?
Joosep mõtles välja plaani,
kuidas selles selgusele jõuda.
Muidugi ei saanud ta ajas 22 aastat tagasi minna,
et näha, kas ta vennad ta uuesti orjaks müüksid,
aga ta sai luua väga sarnase olukorra,
et kindlaks teha, mida nad nüüd teevad.
Mida Joosep siis tegi?
Ta korraldas asjad nõnda,
et ta vennad satuksid nii täbarasse olukorda,
et neil ei jääks midagi muud üle,
kui jätta üks oma vendadest Egiptusesse orjaks.
Ja et olukord oleks võimalikult sarnane sellele,
mis oli 20 aastat varem,
pidi see olema Jaakobile kõige kallim poeg.
Ta tahtis, et ta vennad oleksid sunnitud
Benjamini Egiptusesse tooma.
Miks just Benjamini?
Noorim poeg Benjamin oli Jaakobile väga kallis.
Samamoodi nagu Joosep oli olnud talle väga kallis.
Ta mõtles oma tegevuskava hoolikalt läbi,
et Benjamin oleks samasuguses olukorras,
nagu oli olnud tema.
Selle järgi, kuidas vennad kohtlevad Benjamini,
saab Joosep kindlaks teha,
kas nad kahetsevad siiralt seda,
mida nad talle olid teinud aastaid tagasi.
Niisiis jätkas Joosep oma plaani elluviimist.
Enne, kui vennad hakkasid kodupoole minema,
lasi ta Benjamini kotti peita oma hõbekarika.
Kui nad olid juba teel,
saatis Joosep oma majaülema neile järele,
et ta kõigi nende kotid läbi otsiks.
Võib vaid ette kujutada, kui kohkunud vennad olid,
kui karikas leiti just Benjamini kotist.
Nüüd tuli neil Egiptuse valitseja juurde
tagasi pöörduda, aga mida nad talle ütlevad?
Kas sa mäletad, kes oli see,
kes 20 aastat varem käis välja
mõtte müüa Joosep Egiptusesse orjaks?
See oli Juuda.
Samuti oli Juuda see, kes veenis Jaakobit
lubama Benjamini koos nendega Egiptusesse.
Mida Juuda nüüd teeb?
On kiiduväärt, et Juuda võttis enda peale
ülesande rääkida kõigi vendade nimel.
Tema sõnad on kirjas tekstis 1. Moosese 44:16:
„Mida on meil oma isandale öelda?
Mida on meil rääkida või millega end õigustada?
Jumal on avastanud su orjade süü.
Me oleme nüüd oma isanda orjad,
nii meie kui ka see, kelle käest karikas leiti!”
Ehk siis Juuda pakkus, et kõik 11 venda
jääksid Egiptusesse orjadeks.
Aga see polnud Joosepi plaaniga kooskõlas.
Seepärast järgmises salmis vastab Joosep Juudale:
„On mõeldamatu, et ma nõnda teeksin!
Ainult see mees, kelle käest karikas leiti,
saab minu orjaks.
Teie ülejäänud aga minge rahus oma isa juurde.”
Seega Joosep andis Juudale ja oma üheksale vennale
võimaluse rahuga koju tagasi minna,
kui nad on nõus oma noorima venna Benjamini
tema juurde orjaks jätma.
Juuda oli julge, ta ei nõustunud
Egiptuse valitseja pakkumisega,
vaid hakkas pikalt kõnelema.
Muideks Juuda kõne on kõige pikem kõne
1. Moosese raamatus.
Oma kõne lõpus, 1. Moosese 44,
alates salmist 33 ütleb Juuda Joosepile:
„Palun luba nüüd, et sinu ori (Juuda mõtleb siin
ennast) jääb poisi asemel oma isanda orjaks,
et poiss võiks koos oma vendadega tagasi minna.
Kuidas võiksin oma isa juurde naasta,
kui poissi ei ole koos minuga?
Ma ei suudaks seda taluda,
kui mu isa tabaks niisugune õnnetus!”
Teisisõnu, Juuda pakkus Benjamini asemel
orjaks iseennast.
Juuda näitas, et ta ei ole enam sama mees,
kes ta oli 22 aastat tagasi.
Ta oli muutunud.
Juuda kahetsus oli siiras.
Sellega oli Joosepi katse läbi
ja ta ütles oma vendadele, kes ta on.
Mida me sellest liigutavast loost õpime?
Kas Jehoova tasub neile,
kes oma eksimust siiralt kahetsevad?
Kindlasti.
Jehoova juhtis asjade käiku nii,
et Juudast sai messia esiisa.
Milline imeline au siiralt kahetsemise eest!
Kuidas on lood meiega?
Me kõik teeme vigu
ja me kõik vajame Jehoova halastust.
On südantsoojendav teada, et Jehoova annab
meile heldelt andeks, kui me siiralt kahetseme.
See tähendab: tunnistame oma eksimust
ja hülgame oma vale teguviisi.

Hermanus van Selm. Mida hõlmab siiras kahetsus? (1. Moos. 44:16)