JW subtitle extractor

Tänane päevatekst
võib olla eriti julgustav just neile,
kes tunnevad,
et nende jõuvarud on otsakorral.
Siin öeldakse:
„Jumal annab teile jõudu,
et te niihästi tahaksite kui ka suudaksite
tegutseda talle meelepäraselt.”
Neist sõnadest õpime kahte asja.
Esiteks: Jehoova tahab meid aidata.
Ta teeb seda hea meelega.
Ja teiseks annab ta meile jõudu.
Oma püha vaimu jõudu,
mis on kõige võimsam kogu universumis.
Me kõik teame, et Jehoova on meie sõber,
ja et ta on meie sõber igavesti.
Ning me hoiame sellest sõprusest kinni
kogu südamest ja kõigest jõust.
Kuid me teame ka seda,
et Saatan püüab hävitada meie sidet Jehoovaga.
Ta kasutab meie peal katsumusi ja tagakiusamist,
et proovida meid murda.
Murda meie otsusekindlust.
Loeme selle kohta
1. Tessalooniklastele 3. peatükist
alates salmist 2.
1. Tessalooniklastele 3. peatükk ja salmist 2.
Seal ütleb:
„Otsustasime saata teie juurde Timoteose –
meie venna ja Jumala teenija,
kes kuulutab head sõnumit Kristusest –,
et te saaksite jõudu juurde ja teie usk tugevneks,
nii et te raskustes kõikuma ei lööks,
sest te ju teate, et neist pole pääsu.
Juba siis, kui olime teie juures,
rääkisime teile, et meid ootavad ees raskused,
ja nii ongi läinud, nagu te teate.”
Saatan kiusab meid taga selleks,
et me kõikuma lööksime.
Aga mida see tähendab?
See tähendab, et me muutume nõrgemaks,
meie usaldus Jehoova vastu nõrgeneb.
Saatan püüab mõjutada meie sisimaid tundeid.
Tegelikult püüab ta murda meie südant.
Ja mõnikord võime tunda ennast nii väga jõuetuna.
Saatan tahab, et me tunneksime,
et Jehoova on selle kõik põhjustanud,
Jehoova vastutab selle eest.
Ja ta külvab meie mõistusesse
väikesi kahtluseseemneid.
Me hakkame mõtlema:
miks Jehoova seda mulle juhtuda lubab?
Mida ma olen valesti teinud?
Miks Jehoova minuga rahul ei ole?
Kas ta ikka armastab mind?
Ja kui vintsutused muudkui kestavad ja kestavad,
võime lõpuks olla nii väsinud,
et tahaks lihtsalt alla anda.
Umbes nagu Eelija.
Meil võib tekkida selline väike Eelija-hetk.
Me mäletame, kui ta põgenes
kuninganna Iisebeli eest.
Ta läks kõrbe,
heitis põõsa alla pikali
ja ütles Jehoovale: „Võta mult elu.”
Ta tahtis lihtsalt kerra tõmbuda ja surra.
Siis saatis Jehoova ingli.
Ingel tõi talle vett ja leiba
ning see murtud mees tõusis püsti
ja rändas peaaegu 500 kilomeetrit,
40 päeva ja 40 ööd,
söömata ja joomata
Hoorebi mäele.
Mäel andis Jehoova Eelijale uut jõudu.
Ta andis talle uue ülesande.
Ta pakkus talle lohutust
ja kinnitas, et armastab teda kogu südamest.
Ning Eelija jätkas Jehoova teenimist.
Mis puutub meisse, siis Jehoova teab täpselt,
mida me läbi elame ja kuidas me ennast tunneme.
Ta tahab anda meile elu.
Meil on meeles, et Jehoova korraldas lunastuse,
mis läks talle endale väga kalliks maksma.
Ta tegi seda meie pärast.
Kuidas peaksime siis suhtuma oma eluraskustesse?
Kirjas Filiplastele 2. peatükis
selgitab Paulus seda Jeesuse eeskujul.
Ta toob Jeesuse eeskujuks,
et meie saaksime õppida sellest,
kuidas tema raskustest läbi tuli.
Avame kirja Filiplastele 2. peatükk ja loeme salmist 5.
„Olge samasuguse suhtumisega,
nagu oli Kristus Jeesus.
Kuigi ta oli Jumala sarnane ...”
Jumala sarnane.
Loeme salmist 7:
„Ta ... loobus kõigest, mis tal oli
ja sai orja sarnaseks; ta sai inimeseks.”
Ta loobus oma positsioonist taevas.
Ta loobus kõigest, mis tal oli,
kogu oma vägevusest.
Temast sai imik ja ta kasvas üles inimesena,
täiskasvanud meheks.
Kuid ikkagi oli ta väga väike ja nõrk,
kui mõelda, kes oli ta olnud enne -
Miikael, üks tähtsaimaid vürste taevas.
Vaatame edasi.
Loeme, mida öeldakse 8. salmis.
„Inimesena ta alandus ja jäi kuulekaks surmani,
surmani piinapostil.”
Jeesuse olukord oli väga raske.
See oli lausa kujuteldamatult raske.
Loeme Luuka 22. peatükist, mida Jeesus tundis.
Seda kirjeldab Luuka 22. peatükis salm 42.
Jeesus ütleb siin: „Isa, kui see on sinu tahe,
siis võta see karikas minult ära.
Siiski ärgu sündigu mitte minu,
vaid sinu tahtmine.”
Milline ilus hoiak!
Ja siis „ilmus talle taevast ingel
ja andis talle uut jõudu.”
Kuid sellest hoolimata, salm 44:
„Jeesust valdas nii suur ängistus,
et ta palvetas veel tungivamalt
ning tema higi muutus
otsekui verepiiskadeks, mis maha langesid.”
Kas suudad kujutleda Jeesuse ängi?
Loeme nüüd alates salmist 45:
„Kui Jeesus palvetamast tõusis,
läks ta jüngrite juurde.”
Ja vaadake, mida öeldakse salmis 46:
„Miks te magate?
Tõuske üles ja palvetage,
et te kiusatusele järele ei annaks.”
Jehoova oli andnud Jeesusele jõudu.
Ta suutis nüüd jätkata,
ja enamgi veel: julgustada teisigi.
Läheme tagasi Filiplastele 2. peatüki juurde
ja vaatame, mida Jehoova seepeale tegi.
Loeme salmi 9.
„Seepärast ülendas Jumal ta kõrgemale,
kui ta oli olnud enne,
ja andis talle nime,
mis on üle kõigi teiste nimede.”
Jehoova andis Jeesusele võimsat energiat ja väge.
Nüüd on tal vägi taevas.
Ta on surematu.
Tal on selline võim,
mida tal pole kunagi varem olnud.
Ta hävitab Saatana.
Ta hävitab Saatana süsteemi.
Ta loob uue maailma,
äratab ellu miljardeid inimesi
ja annab neile igavese elu.
Mõelda vaid, mis kõik on võimalik
Jehoova püha vaimu väel.
Aga nüüd, kuidas on lood meiega?
Mida Jehoova ootab, et me teeksime?
Loeme Filiplastele 2:12.
Jehoova ootab et me elaksime nii:
(salmi 2. pool) „... töötades oma pääste nimel
aukartuse ja värinaga.”
Oma pääste.
Keegi teine seda meie eest teha ei saa.
Kuid seal öeldakse ka, et „aukartuse ja värinaga”.
Kui oleksime iseendast tugevad,
ei öeldaks meile „värinaga”.
Me peame toetuma Jehoovale.
Jehoova teab,
et me oleme ebatäiuslikud ja nõrgad.
Kuid tema saab teha nii,
et me tahaksime ja suudaksime toetuda temale.
Järgigem Jeesuse eeskuju.
Ta tegi kaht asja:
täitis Jehoova tahet
ja teiseks palvetas,
nagu öeldud „veelgi tungivamalt”.
Võtame siis kokku. Neli punkti.
Esiteks: Jumal tahab, et me oleksime edukad.
Teiseks: ta annab meile püha vaimu,
universumi kõige võimsamat jõudu.
Kolmandaks: ta annab meile soovi täita tema tahet.
Ja neljandaks: ka jõu täita tema tahet.
Tõesti, nagu Paulus ütleb Filiplastele 4:13:
„Ma suudan kõike
tänu temale, kes annab mulle jõudu.”

Izak Marais. „Et te niihästi tahaksite kui ka suudaksite” (Filipl. 2:13)