JW subtitle extractor

Tänane päevatekst
on võetud Jaakobuse kirjast.
Martin Luther,
kes algatas
protestantliku
reformatsiooni,
ei hinnanud
Jaakobuse kirja kuigi kõrgelt.
Ta nimetas seda õlgedest kirjaks.
Ja sellega ta andis mõista,
et sellel pole suurt väärtust.
Luther suhtus samamoodi ka
Estri raamatusse,
kirja heebrealastele, Juuda kirja
ja Ilmutusraamatusse.
Mis talle siis ei meeldinud?
Jaakobuse kirjas häirisid teda just need sõnad
„Usk ilma tegudeta on surnud”.
Aga tegelikult sai Luther
Jaakobusest lihtsalt valesti aru.
Ta arvas, et Jaakobus mõtles seda,
et meil on võimalik pääste
oma tegudega välja teenida.
Aga Luther oli seisukohal, et pääste saamiseks
on vaja üksnes usku.
Ta oli selles nii kindel, et seadis koguni
kahtluse alla,
kas see kiri on ikka Jaakobuse
või üldse mõne kristlase kirjutatud.
Ta väitis, et selle pani kirja keegi juut,
kes ei teadnud kristlusest eriti midagi.
Ja kõik ainult sellepärast, et Luther
sai sellest salmist valesti aru.
Jaakobus pidas silmas seda,
et usk on tähtis.
Meil kõigil on vaja usku,
aga usku me ju ei näe.
Kuidas sa tead, et kellelgi on usku?
Seda tõendavad tema teod.
Inimese usust annavad tunnistust
tema teod
ja usu all mõtleme usku Jeesuse ohvrisse,
mis meid päästab.
Mida sellest õppida?
Kui me ei saa mõnest piiblisalmist
või mõnest mõttest meie väljaandes aru,
siis üsnagi tõenäoliselt on asi meis,
mitte selles, et kirjutaja oleks teinud vea.
Hoiame siis seda meeles ja palume,
et Jehoova aitaks meil õigesti aru saada.
Nagu Martin Luther, nii väidavad
ka paljud usklikud tänapäeval,
et usk on tähtsam kui teod.
Kui sa neid kumulutustööl kohtad,
siis nad ütlevad,
et te arvate, et saate päästetud tänu sellele,
et käite siin inimeste uste taga.
See pole muidugi tõsi.
Me teame, et ainult Jeesuse veri on see,
mis toob pääste ja vabastab meid patust.
Me kuulutame, sest armastame Jehoovat
ja me armastame inimesi ja me tahame,
et võimalikult paljud kuuleksid tõde,
sest Jehoova kohta on liikvel palju valesid.
See ongi ju tunnistaja kohus
rääkida tõtt ja ainult tõtt.
Mulle meeldis üks mõte Jacob Rumphi
kõnes viimasel aastakoosolekul.
Kas mäletad? Ta ütles, et Jeesus ei suutnud
mitte minutitki kauem pealt vaadata,
kuidas inimesed kannatasid.
Seepärast tegi ta nad terveks kohe,
olgugi et oli hingamispäev.
Ta ei öelnud, et mine praegu ära
ja tule homme tagasi
või otsi mind millalgi hiljem üles.
Ei, ta tegi nad kohe terveks,
olgugi et ta teadis, et variserid hakkavad
teda sellepärast kritiseerima.
Ja see oli tõsine asi.
See, et Jeesus tervendas hingamispäeval,
oli väga riskantne ettevõtmine.
Moosese seaduse järgi tuli need,
kes ei pea hingamispäeva, surmata.
Seega saame aru,
miks variserid tahtsid ta
iga hinna eest
hingamispäeva rikkujaks tembeldada.
Kuidas meie saame
Jeesusest eeskuju võtta?
Me ei mõtle nii,
et kuulutustööga pole praegu kiiret,
sest inimestel on suure viletsuse ajal
ka võimalik Jehoovat tundma õppida.
Neil on raske praegu.
Nad vajavad kergendust kohe.
Neil on vaja Jehoovat tundma õppida juba nüüd.
Neil on vaja paremat
ja õnnelikumat elu kohe praegu
ja lisaks ilusat tulevikulootust.
Aga mida arvab Jeesus?
Kas temal on samasugune seisukoht
nagu paljudel usklikel,
et pääste saamiseks piisab ainult usust?
Laseme tal endal vastata.
Loeme paar salmi Ilmutusraamatust.
See on ka üks neist raamatutest,
mida Martin Luther kuigi kõrgelt ei hinnanud.
Võtame lahti Ilmutusraamatu 2. peatüki
ja vaatame siit,
kui tähtsaks peab Jeesus tegusid.
Ilmutus 2.
Ja loeme siit alustuseks salmid 2 ja 5.
Need sõnad olid Efesose kogudusele.
Ta ütles: „Ma tean su tegusid,
vaevanägemist ja vastupidavust.”
See oli salm 2 ja salm 5:
„Seepärast mõtle, mille sa oled kaotanud,
kahetse ning tee tegusid,
mida sa algul tegid.”
Vaatame ka salmi 19,
mida ta ütles Tüatiira kogudusele.
Siit saame teada, kas Jeesus paneb tähele,
kui palju me tema teenistuses teeme.
Salm 19. Ta ütleb siin:
„Ma tean su tegusid, armastust, usku,
teenistust ja vastupidavust,
(ja pane tähele) seda, et su tegusid
on praegu rohkem kui algul.”
Mida see näitab?
Seda, et Jeesus paneb meie tegusid tähele.
Näiteks, kui kuulutame
laupäeva hommikul natuke kauem.
Või kui võtame hetke, et anda poemüüjale
visiitkaart või voldik.
Või kui teeme korduskülastuse
pärast pikka tööpäeva,
sest see on huvilise
jaoks kõige sobivam aeg.
Jeesus paneb tähele selliseid väikseid ohvreid
ja need rõõmustavad teda.
Jehoova rahvas teeb väga tublit tööd.
See on lihtsalt imeline.
Saatan on muidugi alati kriitiline.
Tema on meie vendade süüdistaja.
Ta kindlasti mõtleb: „Nüüd, kui kuulutajad
ei pea enam tundide kohta aruannet andma,
teevad nad
kuulutustööd nii vähe kui võimalik.
Just nii palju, et saaks kuu lõpus
linnukese kirja panna, ja asi korras.”
Meie innukad vennad ja õed tõestavad,
et Saatan on valetaja.
Ehkki vendadele pole vaja enam
tundide kohta aru anda,
seavad paljud endale ise
mõistlikke eesmärke.
Siin oli rõhk sõnal „mõistlik”.
See, mis on mõistlik 19-aastase
terve noore jaoks,
ei pruugi seda olla
90-aastase kehva tervisega eaka jaoks.
Kuigi ka meie eakate panus
Jehoova töös on märkimisväärne.
Mõned panevad oma plaanid
paika kuu alguses.
Kõigepealt vaatavad nad üle
nädalavahetused.
Kas midagi on planeeritud?
Okei, siin mu õde abiellub,
ma pean pulma sõitma.
Aga kuidas on lood
kolme ülejäänud nädalavahetusega?
Me saame veel ühel viisil näidata,
et armastame Jehoovat.
Sellega, et astume
välja oma mugavustsoonist.
On huvitav, et üsna paljude jaoks
tähendab mugavustsoonist väljaastumine
ukselt uksele tööd.
Eriti pärast pandeemiat on paljude jaoks
raske inimestega vestelda.
Nad on harjunud suhtlema
sõnumite ja meili teel.
Seepärast eelistavad nad stenditööd ja
kirjade kirjutamist. Need on head.
Aga paljud ei tule stendi juurde
ja kõikidele ei ole võimalik kirjutada.
Meil on vaja olla erapooletud.
Niisiis palu Jehoovalt julgust,
et minna ka majast majja tööle.
Pole kahtlustki,
et Jeesus näeb seda,
ja ta hindab meie püüdeid
ja ilusat hoiakut.
Heaks näiteks on peeteli abilised,
kelle tegudest on näha armastust
Jehoova ja oma vendade vastu.
Kui nad on pioneerid, siis ilmselt
saavad nad oma tunnid täis
juba 3. nädala lõpuks,
aga nad ei võta 4. nädalat vabaks.
Nad saavad aru, et neid on vaja ka siis.
Ja tulevad ikka tööle.
Meil on neist suur abi
ja me hindame neid väga.
Jeesus näitas,
et usk ja teod käivad koos.
Tekstis Johannese 14:12 ütles Jeesus
oma jüngritele õhtul enne oma surma:
„Ma kinnitan teile ja see on tõsi:
kes usub minusse,
teeb ka neid tegusid, mida mina teen.”
Ja mida Jeesus tegi?
Ta tegi kuulutustööd.

David Splane. Usk ilma tegudeta on surnud (Jaak. 2:17)