JW subtitle extractor

Tänapäeval on
pea kõikidel riikidel põhiseadus.
See on põhimõtete või
põhireeglite süsteem või kogum,
mis määrab riigi üldise korralduse.
Kusjuures tihti keskendub põhiseadus
üksikisikute õigustele.
Kui keegi küsib sinult, mis on Jumala
riigi põhiseadus,
kuidas sa vastaksid?
Ilmselt, kui kõik kokku võtta:
armasta oma Jumalat ja ligimest.
Seda viimast mainitakse tänases päevatekstis.
Loeme selle.
Jaakobuse 2:8.
Ja pane tähele, kuidas seda siin on kirjeldatud.
„Kui te täidate pühakirjas olevat kuninglikku seadust
„Armasta oma ligimest nagu iseennast”,
siis teete hästi.”
Armasta oma ligimest.
Kui paljudel riikidel
on põhiseaduses kirjas sõna „armastus”?
Väga vähestel, kui üldse.
Kuid Jaakobus ütles ligimesearmastuse kohta,
et see on kuninglik seadus.
Jehooval ja Jeesusel, kes on kuningad,
on loomulikult õigus
kehtestada seadusi inimsuhete kohta.
Käsk armastada ligimest on kasulik. Miks nii?
Sellepärast, et see seadus edendab
rahu ja ühtsust kõigi riigialamate vahel.
Mida vähemat me ootaksimegi kuningriigilt,
mille kuningaks on Kristus?
Ja ausalt öeldes,
kui inimesed üksteist rohkem armastaksid,
oleks vaja vähem seadusi üksikisikute kaitseks.
Sel juhul pole vaja oma õiguste pärast muretseda,
sest kõik teised soovivad meile head.
Niisiis, kui rääkida ligimesearmastusest,
kuidas see praktikas väljendub?
Vaatame näidet Taaveti elust.
Avame 2. Saamueli 17. peatüki.
Siin kuningas Taavet on põgenemas
ja koos temaga
on tuhanded talle ustavad kaaslased.
Ta põgenes oma poja Absalomi eest,
kes üritas haarata võimu
ja tahtis Taavetit tappa.
Taavet läks põhja poole.
Ta ületas Jordani jõe ja jõudis Mahanaimi.
See oli kindlustatud linn
ja asus strateegiliselt heas kohas.
Kas Mahanaimi elanikud olid valmis võtma vastu
tuhandeid inimesi, kes põgenesid Absalomi eest?
Tuhandeid väsinud teelisi?
Kes hoolitseks nende eest,
kes kataks nende vajadused,
kes osutaks neile ligimesearmastust?
Vaatame vastust.
2. Saamueli 17:27.
„Kui Taavet tuli Mahanaimi,
tõid ammonlaste Rabbas elava Naahase poeg Sobi,
Lo-Debaris elava Ammieli poeg Maakir,
ja Rogelimis elav gileadlane Barsillai
magamisasemeid, kausse, savinõusid,
nisu, otra, jahu, röstitud viljateri, põldube, läätsi,
mett, võid, lambaid ja juustu.
Nad tõid selle kõik Taavetile
ja tema juures olevale rahvale,
sest nad ütlesid:
„Inimesed on kõrbes näljased, väsinud ja janus.””
Nad nägid, mida vaja, ja andsid seda.
Milline kingitus! Milline ligimesearmastus!
Kust olid pärit Sobi, Maakir ja Barsillai?
Nad tulid Rabbast, Lo-Debarist ja Rogelimist
kokku Mahanaimi.
Samas need linnad asusid sealt
üle 30 kilomeetri kaugusel.
Selleks, et kohale jõuda ja näidata oma armastust,
pidid need mehed läbima
raske ja keerulise maastiku.
Ja mida nad tõid?
Väga vajalikke asju:
magamisasemeid, kausse, savinõusid
ja erinevaid toiduaineid, näiteks
teravilja, liha või juustu.
Milline turgutus see võis küll olla
Taavetile ja tema kaaslastele!
Kuidas see kingitus kohale jõudis?
Neil ei olnud ronge, neil ei olnud veoautosid.
Nad võisid kasutada vankreid ja eesleid.
Ja me mäletame, et oli kodusõja aeg,
kogu maa oli täis Absalomi salakuulajaid.
Selline kaubavoor oli kindlasti väga silmatorkav.
See armastusetegu
nõudis Sobilt, Maakirilt ja Barsillailt
väga suurt julgust.
Nad oleksid võinud mõelda,
et Mahanaim on liiga kaugel.
Aga nad ei teinud seda.
Nad nägid vaeva, et näidata armastust
Taaveti ja tema kaaslaste vastu.
Nad tegid midagi erakordset.
Miks?
Kas nad püüdsid Taaveti soosingut võita?
Ei, ilmselt mitte.
Me teame, et hiljem kutsus Taavet
Barsillaid õukonda,
kuid Barsillai keeldus sellest.
Tõenäoliselt ajendas neid ustavaid mehi
Jehoova püha vaim
ja siiras poolehoid Taaveti ja tema meeste vastu.
Ja võib olla nad mõtlesid Taaveti enda eeskujule.
Millise inimesena oli Taavet end seni näidanud?
Kas ta oli ihne kitsipung
või oli ta lahke ja armastav?
No me teame vastust.
Maakir teadis, kui lahke oli
Taavet olnud Mefiboseti vastu.
Kust meie seda teame?
Sest Mefiboset elas Maakiri majas Lo-Debaris
enne, kui Taavet kutsus teda enda majja,
kuninga õukonda ülalpidamisele.
Vaatame veel ühte näidet
Taaveti ligimesearmastusest.
See pärineb päevast, mil Taavet lasi
Jehoova lepingulaeka Jeruusalemma tuua.
See on 2. Saamueli raamatus.
Ja loeme siit
6. peatükist salmid 18, 19.
„Kui Taavet oli põletus- ja rahuohvrite
ohverdamise lõpetanud,
õnnistas ta rahvast vägede Jehoova nimel.
Ta andis kõigile, kogu sellele
suurele Iisraeli rahvale, igale mehele ja naisele,
rõngasleiva ning datli- ja rosinapätsikese.
Siis läks igaüks tagasi koju.”
Taavet andis kõigile,
kogu sellele suurele Iisraeli rahvale.
Kui palju rõngasleibu ja rosinapätsikesi
tol päeval küll laiali jagati!
Ta andis selle lihtsa kingituse eranditult igaühele.
Insight ütleb: „Võimalik, et muistse aja
rosinapätsikesed olid tehtud rosinatest ja jahust.”
Üsna samasugused kui meile tuttavad rosinasaiad.
Oli, kuidas oli, selle väikese toidupala
said kõik, nii rikkad kui vaesed.
Kes seal kõik olid?
Kas võis olla, et selle rahva hulgas
viibisid ka Sobi, Maakir ja Barsillai?
Kas Taaveti armastav ja lahke tegu jäi neile meelde
ja kas see ajendas neid hiljem heldekäelisusele?
Me ei tea seda kindlalt, aga me teame seda,
et Jehoova nägi Taaveti tegu
ja hindas tema ligimesearmastust kõrgelt.
Mida me sellest õpime?
Vaatame 1. Johannese 3. peatükki.
1. Johannese 3
ja vaatame salmid 17 ja 18.
Siin apostel ütleb püha vaimu mõjul:
„Kui kellelgi on ainelist vara
ja ta näeb oma venda puuduses olevat,
ent ei tegutse kaastundlikult,
kas saab siis öelda, et ta armastab Jumalat?
Armsad lapsed, ärgem armastagem mitte sõnade,
vaid siiraste tegudega.”
Ja seda me näeme Jehoova rahva seas:
me armastame Jumalat.
Selles salmis ütles Johannes
veel ühe mõtte ligimesearmastuse kohta.
Ta sidus selle armastusega Jumala vastu.
Kui me armastame vendi-õdesid,
siis see tähendab, et me armastame ka Jumalat.
Jah, kui me armastame mitte sõnade, vaid tegudega,
hoolitseb Jehoova meie eest,
nagu ta hoolitses Taaveti eest.
Tõenäoliselt kirjutas kuningas Taavet Laulu 41
sel ajal, kui Absalom mässu tõstis
ja Taavetit taga ajas.
Salmis 1 on kirjas lubadus:
„Õnnelik on igaüks, kes viletsast hoolib,
õnnetuspäeval Jehoova päästab ta.”
Kui kaunis lubadus meie Jumalalt!
Kuidas on Jehoova organisatsiooni tegevusest näha,
et me oleme Jumala kuningriigi kodanikud
ja armastame oma ligimest?
Nagu kommentaaridest kuulsime,
on kogu maailmas viimase 15 kuu jooksul
olnud palju looduskatastroofe.
Alates 23. aasta jaanuarist 15 kuu jooksul
on organisatsioon kulutanud katastroofiabile
üle 11 miljoni dollari.
Näiteks eraldati rohkem kui 500 000 dollarit,
et muretseda hädaabitarbeid
13 500 usukaaslase jaoks,
kes elasid riigis, kus valitses äärmine põud.
Igaüks neist sai 4 kuu toiduvaru:
25 kilogrammi maisi, 3 kilo ube,
kilo kuivatatud kala ja 2 liitrit toiduõli.
Armasta oma ligimest nagu iseennast.
Jehoova rahvas jäljendab kõikjal oma Jumalat.
Võtame kokku.
Me elame Jumala kuningriigi põhiseaduse järgi,
armastades oma vendi ja õdesid.
Mõnikord peame ennast ületama, et teisi aidata.
Me oleme veendunud, et Jehoova ei hülga meid
kunagi, kui meil on raskused.
Ja ta toetab meid,
et võiksime alati ligimest armastada.

Gage Fleegle. Armasta oma ligimest (Jaak. 2:8)