JW subtitle extractor

Täna hommikul
räägime tarkusest.
Tarkus on võime
kasutada teadmisi
ja arusaamist
praktilisel viisil,
teha häid otsuseid,
lahendada probleeme,
vältida ohte ja pakkuda vajadusel
sisukat ning kasulikku nõu.
Muidugi ei saa me toetuda omaenda
arusaamisele, teadmistele ja tarkusele.
Me peaksime toetuma Jehoovale,
kes ainsana on tark.
Miks? Laul 19 ütleb,
et „Jehoova meeldetuletused
on usaldusväärsed,
need teevad kogenematu targaks”.
Ja miks võime nii kindlalt
usaldada tarkust,
mis tuleb meile Jehoova käest
tema sõna kaudu,
tema püha vaimu kaudu
ja vaimse toidu kaudu,
mida jagab meile juhtiv kogu.
Miks seda usaldada?
Väga lihtne põhjus
on kirjas Matteuse 11:19:
„Ometi ilmneb tarkus tegudest.”
Jehoova antud tarkus tuleb
alati kasuks tema rahvale
ja kõigile,
kes selle järgi tegutsevad.
Me püüame küll kõigest väest
langetada tarku otsuseid,
aga kahjuks
see meil sageli ei õnnestu,
sest me oleme ebatäiuslikud.
Seega tahaksin täna
rääkida asjadest,
mis võivad paista küll
pealtnäha päris targad,
aga tegelikult ei ole.
Sest see tarkus ei lähtu ülalt.
Võtame esimese näite.
Kas selleks, et nõuanne
oleks kasulik ja tark,
piisab ainuüksi
headest kavatsustest ja ajenditest?
Vastame sellele küsimusele piibli näitega.
Avame Matteuse 16:21,
kus Jeesus selgitab oma jüngritele,
et ta peab kannatama ja et ta tapetakse.
Ja mida ütleb selle peale Peetrus?
Matteuse 16:22:
„Siis Peetrus viis ta kõrvale ja hakkas talle
etteheiteid tegema, öeldes:
„Isand, säästa end ometi!
Seda sinuga küll ei juhtu!””
Kas Peetrus tahtis head?
Jah.
Kas head ajenditel?
Jah.
Kas ta andis tarka nõu?
Ei.
Jeesus selgitab seda
järgmise salmi teises osas.
Salm 23: „Sa oled
mulle komistuskiviks,
sest sa ei mõtle mitte Jumala,
vaid inimeste viisil.”
Jeesus tuli maa peale selleks,
et viia täide kõik Jehoova prohvetiennustused.
Ja see tähendas, et ta pidi surema.
Tal polnud vaja kuulda
heidutavaid kommentaare,
mis kuidagi segaksid tal
oma missiooni lõpule viia.
Seega Peetrus oli küll heatahtlik,
kuid see tarkus ei lähtunud ülalt.
Veel üks näide.
Oletame, et kellelgi on elus parajasti raske aeg
ja ta kogeb kõikvõimalikku valu ja kannatusi.
Ta tahaks lihtsalt mingit leevendust.
Ja kellelegi tulebki mõte, mis võiks
seda leevendust talle pakkuda.
Kuid kas see on tark mõte?
Lähme seekord 1. Saamueli
26. peatüki juurde.
Selles loos põgeneb Taavet parajasti
verejanulise Sauli eest.
Ta püüab päästa oma elu
ja tal on suur stress.
Aga siis saab ta teada,
kus Sauli laager asub.
Koos Abisaiga lähevad
nad öösel laagrisse,
kus Saul oma meestega
sügavalt magab.
Nad seisavad otse Sauli kõrval.
Mida ütleb Abisai?
1. Saamueli 26:8:
„Abisai ütles Taavetile:
„Täna on Jumal andnud
su vaenlase sinu kätte!
Luba, ma löön ta odaga maasse,
ühest löögist piisab!””
Mida Abisai tegelikult mõtles?
„See on sulle Jehoovalt.
Saul on su käes.
Löö ta maha!
Ja kõikidel su probleemidel
on lõpp. Ma aitan sind!”
Kas see oli Taaveti arvates
hea nõuanne?
Absoluutselt mitte.
Salmis 9 ütleb Taavet, et ta ei saa jääda
puhtaks Jehoova ees, kui tapab Sauli.
Salmis 10 ütleb ta, et küll Jehoova
hoolitseb selle eest ise.
Ja salm 11: „Jehoova pärast on mõeldamatu,
et tõstaksin käe oma isanda, Jehoova võitu vastu!”
Kas panid tähele?
Jehoova pärast!
Taavet ei tahtnud võtta kuulda nõu,
mis oleks vabastanud ta küll kannatustest,
kuid poleks meeldinud Jehoovale.
Samamoodi ei tohi meie kunagi ei anda
ega vastu võtta piiblivastast nõu,
isegi siis, kui see vabastaks meid
väga rasketest katsumustest.
Nüüd aga räägime sellest,
et mõnikord mõjutab meid vägagi,
kes mida ütleb
ja kuidas ta seda ütleb.
Vastavalt sellele otsustame,
kas jutt on tark või rumal.
Kus piiblis selle kohta
midagi kirjutatud on?
Võtame lahti
Koguja 9:16, 17.
Siin räägitakse just sellest,
millele tahame praegu keskenduda:
kes midagi ütleb ja kuidas ütleb.
Salm 16: „Ma mõtlesin:
„Tarkus on parem kui vägevus,
kuid vaese tarkust põlatakse
ja tema sõnu ei võeta kuulda.””
Ja salm 17: „Parem kuulata
tarkade mahedaid sõnu
kui valitseja karjumist rumalate keskel.”
Kuidas neid salme mõista?
Kui prominentne, silmapaistev
ja jõuline isik midagi ütleb,
siis kalduvad inimesed arvama,
et tema sõnad on väärtuslikud.
Kui aga neis sõnades puudub sisu,
siis tegelikult ei ole.
Teiselt poolt võib mõni alandlik, vaikne,
rahulik inimene ju midagi rääkida,
kuid kuna ta pole prominentne
ega mõjukas, siis mõeldakse:
„Ah, mis tal ikka öelda on.”
Apostel Paulus käsitleb
seda olukorda 1. sajandil.
Oma 1. kirjas Timoteosele
1. peatükis rääkis ta neist,
kes olid usust
kõrvale kaldunud
ja pöördunud
tühjade juttude poole.
1. peatüki 7. salmis ütleb ta
selliste valeõpetajate kohta:
„Nad tahavad
olla seaduseõpetajad,
kuid nad ei mõista seda,
mida nad räägivad
ja mida nad nii jõuliselt
väidavad õige olevat.”
Nad mõjusid võimsana,
nad kõnelesid jõuliselt,
veendunult, entusiastlikult,
ent nad rääkisid valet.
Vaata, mida Insight
ütleb selle kohta,
kuidas Paulus
neid mehi kirjeldab.
Insight ütleb: „Paulus teadis, et inimesed
kalduvad rohkem tähele panema neid,
kellel on silmapaistev esinemismaneer,
erakordsed anded
ja jõuline isiksus.
Nemad saavad
rohkem tähelepanu.
Ta teadis, et vaese mehe mahedat tarkust
peetakse harva oluliseks
ja eelistatakse
vägevamate kõnesid.”
Siinkohal lõpeb Insighti tsitaat.
Ehk siis: mõnele võivad
muljet avaldada
valjuhäälsed ja enesekindlad
mõtteavaldused,
võimukas toon.
Kuid vali hääl
ja kõva enesekindlus
ei kompenseeri
nõrka argumenti.
Seega vaadakem,
et meid ei mõjutaks liialt see,
kes midagi ütleb
ja kuidas ta seda teeb.
Tähtis on, kas see on kooskõlas
tarkusega, mis on ülalt.
Ja viimane mõte täna hommikul on
kahest olulisest omadusest, mida vajame,
et saada jumalikku tarkust.
Need kaks olulist omadust
on alandlikkus ja tagasihoidlikkus.
Kui oleme alandlikud, siis tunnistame,
et teistel on mõnikord paremad ideed kui meil.
Ja tagasihoidlikena
mõistame oma piiratust.
Me arvame, et meil on õigus,
aga mõnikord ei ole.
Õpetussõnade raamat näitab,
miks on tark olla alandlik ja tagasihoidlik.
Võtame lahti Õpetussõnad 18:17:
„Kes räägib tüliküsimuses esimesena,
sel näib olevat õigus,
kuni tuleb teine
ja teda põhjalikult küsitleb.”
Läheb näiteks vend komitee,
vanemate või ülevaatajate koosolekule
ja tal on suurepärane idee.
Vennad hakkavad talle
küsimusi esitama ja siis selgub,
et idee ei olegi nii suurepärane.
Ja kuidas see selgub?
Vennad arutlevad
asja üle objektiivselt
ja toovad piiblil
põhinevaid argumente.
Niisiis õppisime täna hommikul,
et ülalt tulev tarkus on ülimalt väärtuslik
ja me tahame Jehoovalt seda saada.
Kuid tuleb olla ettevaatlik,
et jumalikku tarkust
mitte segi ajada
inimliku tarkusega.

Harold Corkern. Tõeline tarkus tuleb Jehoovalt (Laul 19:7)