JW subtitle extractor

Jonathan Smith. Ustavus väikestes asjades (Luuka 16:10)

Video Other languages Share text Share link Show times

Tänases päevatekstis
ja Vahitorni kommentaarides
on mõte, et see,
kas me suures viletsuses
jääme ellu või mitte,
sõltub suuresti sellest,
kas me oleme ustavad
väikestes asjades.
Ka varasematel aastatel ilmunud Vahitornides
on räägitud samal teemal.
2007. aasta detsembri Vahitorn ütleb:
„Nüüd, mil suure viletsuse puhkemine
jõuab aina lähemale,
võime tõenäoliselt hakata saama
üksikasjalikke juhendeid.
See, kas meie tee kulgeb turvaliselt
läbi nende raskete päevade, sõltub sellest,
kas me astume ühte sammu
koos teiste ustavate Jehoova teenijatega.”
Veel üks näide,
2012. aasta aprilli Vahitornist:
„Suure viletsuse ajal tuleb kristlastel
kuuletuda Jumala sõna
ja organisatsiooni juhtnööridele.
... meie pääste sõltub kuulekusest.”
2022. aasta
märtsi Vahitorn ütleb:
„Mõnikord võivad saadud juhendid
meis küsimusi tekitada.
Näiteks võime kahelda,
kas on ikka vaja järgida juhtnööre
loodusõnnetusteks valmistumise kohta,
kui neid meie kandis tavaliselt ei toimu.”
Vahitorn oktoober 2023:
„Kuidas sa end tundsid,
kui koroonapandeemia alguses
ei saanud me enam
kuningriigisaalis koosolekutel käia
ja lõpetati majast majja
kuulutustöö?
See ei pruukinud olla sulle kerge.
Ent kuulekus oli sulle kaitseks,
aitas kaasa koguduse ühtsusele
ja rõõmustas Jehoovat.
Me kõik oleme nüüd paremini valmis
kuuletuma mistahes juhenditele,
mis meile suures viletsuses antakse.”
Ja viimaseks 2024. aasta
veebruari Vahitorn:
„Siiski võib meil olla vahel
raske Jehoova juhatust järgida,
eriti kui see tuleb
ebatäiuslike inimeste vahendusel.
Nende nõuanded
ei pruugi meile meeldida
või siis võime tunda,
et need pole mõistlikud
ja seetõttu ei saa need olla Jehoovalt.”
Seega on selgelt näha,
et viimaste aastate Vahitornides on rõhutatud,
kui tähtis on kuuletuda.
Miks siis on nii oluline
järgida juhendeid,
isegi kui tundub, et need on imelikud,
ebaloogilised või kasutud?
Rändame nüüd ajas tagasi
ja mõtleme sellele, mis juhtus iisraellastega,
kui nad Egiptusest välja tulid.
Kas sulle meenub mõni juhend, mis neile anti,
mis näis imelik, ebaloogiline või kasutu?
Näiteks Jehoova käskis
Moosesel ja Aaronil minna vaarao ette
ja öelda talle,
et ta laseks iisraellased vabaks.
Noh, kuidas see läks?
Vaarao käskis iisraellastel edaspidi
telliste tegemiseks õlgi ise korjata.
Teisisõnu olukord ei läinud paremaks,
vaid läks hoopis halvemaks.
Järgmiseks esimene nuhtlus:
Niiluse vesi muutus vereks.
Aga siis nägi vaarao,
kuidas Egiptuse nõidpreestrid
tegid oma salakunstidega sedasama,
ja vaarao süda jäi kalgiks.
Teine nuhtlus: konnad.
Egiptuse nõidpreestrid
tegid ka selle ime järgi.
Selleks hetkeks võisid
Mooses ja Aaron mõelda:
„Jehoova, see plaan ei lähe kuigi hästi.
See ei toimi.”
Kuid siis tuli veel nuhtlusi.
Aga neid nuhtlusi Egiptuse nõidpreestrid
järgi teha ei suutnud.
Kusjuures nad tunnistasid:
„See on Jumala sõrm.”
Enne kümnendat nuhtlust
anti Iisraeli peredele juhend:
„Tapa üheaastane tall,
küpseta seda tulel,
ära keeda seda vees,
ära murra ühtki selle luud,
ära jäta sellest hommikuks
midagi alles.
Kõik, mis jääb üle,
tuleb põletada.
Söö seda vöö vööl,
sandaalid jalas ja kepp käes.
Söö seda kiiruga.”
Päris põhjalik juhend.
Kas iisraellased said aru,
miks need juhendid sellised olid?
Näiteks, miks nad ei tohtinud
murda talle luid?
Selgitusi neile ei antud.
Ja tegelikult oli see juhend
osa prohvetiennustusest,
mis täitus rohkem kui
1500 aastat hiljem.
Kas iisraellased
võisid seepeale mõelda:
„Mooses, vabandust,
aga kas sa õpetad meid süüa tegema?
Ma arvan,
et ma saan ise hakkama.”
„Ma eelistan keeta oma liha ja võib-olla ka
luid murda, et paremini potti mahuks.”
„Mul hakkab kõht valutama,
kui ma pean kugistama.”
Tõesti, võib-olla
mõned torisesid sellepärast.
Aga kas nad kuuletusid?
Üllatav, aga jah.
Salm 2. Moosese 12:28 ütleb:
„Iisraellased tegid, nagu Jehoova
oli Moosest ja Aaronit käskinud.
Nad tegid täpselt nii.”
Pärast kümnendat nuhtlust
andis Jehoova järjekordse,
pealtnäha imeliku juhendi:
„Minge ja küsige egiptlastelt
hõbe- ja kuldasju ja riideid.”
Kas iisraellased hakkasid vastu
sellele juhendile?
Nad oleks võinud öelda:
„Mooses, kas sa ei arva,
et praegu on selleks väga halb aeg?
Iga Egiptuse pere esmasündinu
on just surma saanud
ja nüüd me peaksime
minema nende juurde
ja küsima nende hõbedat
ja nende kulda ja riideid.
Kas see pole mitte julm?”
Tegelikult oli see egiptlaste poolt
iisraellastele kompensatsioon
nende paljude aastate
orjatöö eest.
Egiptlastel ei olnud õigust
neid orjastada.
Ja pealegi iisraellased tulid
Egiptusesse külalistena, mitte orjadena.
Aga kas iisraellased seda juhendit järgisid?
Jah, järgisid küll.
Piiblis öeldakse, et Jehoova lasi
iisraellastel egiptlaste silmis armu leida
ja egiptlased andsidki neile,
mida paluti.
Ja aastaid hiljem läks iisraellastel vaja
seda kogudusetelgi ehitamiseks.
Pärast Egiptusest vabanemist
andis Jehoova Moosesele suunised
iisraellastega ringi pöörata
ja jääda
Punase mere äärde laagrisse.
Aga nüüd jäid nad
mere äärde lõksu
ja egiptlaste ratsavägi
oli nende poole teel.
Kas see juhend oli ebaloogiline,
ohtlik või geniaalne?
Sa tead vastust.
Mida meie sellest õpime?
Mis saab siis, kui meie saame
Jehoova organisatsioonilt juhendeid,
mis näivad esialgu ebapraktilised
või teevad need juhendid
meie elu hoopis raskemaks?
Näiteks nagu iisraellased pidid lisaks
telliste tegemisele hakkama õlgi koguma.
Või mis saab siis,
kui saame juhendeid,
mis puudutavad meie eraelu,
meie isiklikke otsuseid?
Näiteks mida me sööme,
kuidas me süüa valmistame,
kuidas me sööme.
Või mis siis, kui me saame juhendi
andmise põhjused teada alles päevade,
nädalate, kuude või lausa
1500 aasta pärast?
Või kui tundub, et juhendid,
mis me organisatsioonilt saame,
panevad meid ohtlikusse olukorda
sarnaselt iisraellastega,
kes näiliselt mere äärde lõksu jäid.
Mis aitab meil kuuletuda?
Pane tähele seda, et iga nuhtluse käigus
tõestas Jehoova, et tema on see,
kes juhatab Moosest ja Aaronit.
Ja tänapäeval on samuti
selgelt näha Jehoova juhatust.
Kõigi katastroofide, sõdade ja pandeemiate ajal
oleme saanud kasulikke juhiseid
Jehoova organisatsioonilt
ustava ja aruka orja kaudu.
Niisiis, praegu on aeg
õppida usaldama Jehoovat,
usaldama eestvedajaid
ja kuuletuda isegi väikestes asjades.
Kui nii teeme,
oleme valmis suureks viletsuseks
ja ka tuhandeks aastaks
pärast seda,
nagu Laulu 45:16 põhjal
võime järeldada.
Seega, kas me kuuletume tulevikus Jehoova
juhistele, isegi kui me seda ei tahaks teha?
See sõltub sellest, kas me kuuletume
Jehoova juhenditele praegu.