JW subtitle extractor

Praegusel ajal ei saa kahjuks
eriti kellelegi loota
ja pettumused on
igapäevaelu paratamatu osa.
Poliitikud annavad
suure suuga lubadusi,
kuid ei kavatsegi
neid täita,
ja silmakirjalikud vaimulikud räägivad seda,
mida rahvale meeldib kuulda.
Reetmine ja petmine
on tavalised asjad.
Kuidas selle kõige kogemine
inimeste maailmavaadet mõjutab?
Paljud on muutunud umbusklikuks,
skeptiliseks ja nad kahtlevad kõiges.
Pole siis ime, et kui me räägime neile
heast sõnumist,
kõlab see neile nagu muinasjutt.
Muidugi, kui mõni inimene on valmis kaaluma
tõendeid Jehoova usaldusväärsuse kohta,
näiteks et Jehoova on siiamaani
täitnud kõik oma lubadused,
siis võib hakata tema südames
hõõguma lootusesäde
ja tema tulevikunägemus
võib drastiliselt muutuda.
Temas tärkab lootus elada kord maailmas,
mis on vaba pettusest ja ebaaususest,
saada täiuslik tervis ja näha jälle oma lähedasi,
kes on praegu surmaunes.
Kas sellisele lootusele viitaski Paulus
tänases päevatekstis?
Tegelikult mitte.
Vaatame eelnevaid salme,
et näha konteksti.
Loeme Roomlastele 5:3–5.
„Rõõmustagem ka raskuste üle,
mida kohtame,
kuna me teame, et raskused
teevad vastupidavaks,
vastupidavus toob Jumala soosingu,
Jumala soosing annab lootuse
ja lootuses ei pea pettuma.”
Nagu nägime, siis lootus
on siin mainitud lõpus,
nimekirjas alles kõige viimasena.
Esiteks tuleb meil läbi tulla raskustest,
sest tänu raskustele
me saame vastupidavamaks,
vastupidavus omakorda
toob Jumala soosingu
ja viimaks Jumala soosing
annab lootuse.
Paulus ei pidanud siin silmas
sellist lootust,
mis inimeses kohe alguses tekib,
siis kui ta alles hakkab piiblit uurima,
vaid ta räägib siin lootusest,
mis on süvenenud
ja saanud tugevamaks tänu sellele,
et kristlane on raskustes vastu pidanud.
Armsad õed ja vennad,
teie olete just sellised.
Teie lootus on tugev.
Te olete ületanud raskusi, neis ustavalt
vastu pidanud ja te teate,
et Jehooval on teist hea meel.
Ja tänu sellele on teie lootus
saanud järjest kindlamaks
ning teil pole mingit kahtlust,
et saate kätte oma tasu.
Miks meil kõigil on sellist lootust vaja?
Sest pettumusi tuleb meil kõigil elus ette,
kaasa arvatud neil,
kel on teenistuses erilisi ülesandeid.
Vahitorn, 15.09.1997, rääkis
Šveitsi õest Annyst, kes käis Gileadi piiblikoolis,
ja ta unistas misjonitööst
mõnel meretagusel maal.
Kuid teda tabas suur pettumus.
Ta määrati hoopis ühte
peetelisse Euroopas, tõlkeosakonda.
Anny võttis selle ülesande vastu.
Vahitorni artiklis küsitakse,
kuidas ta oma pettumusest üle sai.
Anny selgitab:
„Kogu aeg on olnud palju teha.
Minu tunded ja eelistused
ei ole nii tähtsad kui see töö.”
Selles Vahitornis öeldakse veel:
„Kui meie oleme oma ülesandes pettunud,
siis võiksime arendada
samasugust suhtumist, nagu oli Annyl.
Meie isiklik eelistus
ei ole kõige olulisem.
Tähtsaim on see,
et kõikvõimalikud kuningriigi sõnumi
levitamisega seotud kohustused
saaksid hästi täidetud.
Õpetussõnad 14:23 ütleb:
„Igasugusest töörügamisest on kasu.”
Mis ülesanne meil ka poleks,
on selle ustav täitmine
kuningriigitööks oluline.”
Meil läheks terve hommik,
kui hakkaksime arutama kõike,
mis võib meile pettumust valmistada,
aga arutame selle asemel
hoopis kolme mõtet,
kuidas lootus meid aitab,
kui pettumustundega võitleme.
Esimese mõtte leiame Jesaja raamatust.
40. peatükk ja alustame 30. salmist.
„Poisid väsivad ja nõrkevad,
noored mehed komistavad ja kukuvad,
aga kes loodavad Jehoova peale,
saavad uut jõudu.
Nad tõusevad tiibadega üles
nagu kotkad.
Nad jooksevad ega nõrke,
käivad ega väsi.”
Pettumused võivad olla vägagi kurnavad.
Meie veebisaidil tsiteeriti
Sergei Ušahhinit Venemaalt, kes ütles:
„On täiesti loomulik, et meeleheide
võib vahel võtta viimsegi jõu.”
Aga nagu ütles Jesaja:
„Kes loodavad Jehoova peale,
saavad uut jõudu,”
ja suudavad edasi minna.
Teisest viisist, kuidas lootus meid aitab,
räägitakse tekstis
1. Tessalooniklastele 5:8.
Paulus toob siin ühe väga huvitava näite.
1. Tessalooniklastele 5:8.
„Aga meie, päeva pojad,
säilitagem kaine mõistus
ning pangem ümber usu ja armastuse rinnaturvis
ja pähe päästelootuse kiiver.”
Nii nagu kiiver kaitseb sõduri pead,
kaitseb lootus meie mõtteid.
See aitab meil mitte jääda ketrama
selliseid mõttekäike,
mis võivad meid väsitada või masendada.
See aitab meil hoida Jumala tõotused
tähelepanu keskpunktis
ja suhtuda raskustesse tasakaalukalt.
Kui oleme pettunud,
polegi seda nii kerge teha.
Kuna oleme ebatäiuslikud, siis meil on kalduvus
hakata võrdlema oma olukorda teiste omaga,
otsima, kes on süüdi selles,
mis meile pettumust valmistas,
ja muudkui kedrata ja kedrata
neid mõtteid oma peas.
Mõtleme Jehoova peale.
Tema on pidanud pettuma väga palju kordi.
Ta oli ilmselt ääretult pettunud, kui Aadam
ja Eeva oma valikuvabadust valesti kasutasid.
Aga mida piiblis tema kohta öeldakse?
Seal öeldakse, et ta on õnnelik Jumal.
On selge, et Jehoova
ei jää pettumustesse kinni.
Ta tegutseb edasi
ja keskendub oma eesmärgile.
Niisiis lootus kaitseb meid nagu kiiver.
Kolmanda mõtte, miks me lootust vajame,
leiame Pauluse kirjast heebrealastele.
Heebrealastele 6:19:
„See lootus on meile
otsekui hinge ankur, kindel ja tugev.”
Mõtleme, mis on ankru ülesanne.
Tugeva tormiga võib tuul paati või laeva
siia-sinna tõugata,
nii et on oht, et see jookseb karile
ja saab hukka.
Või siis lükkavad küljetuul ja suured lained
paadi või laeva kummuli.
Aga ankur on see, mis hoiab laeva nina
otse vastu tuult, vastu suuri laineid.
Ankur annab laevale stabiilsust
ja tänu sellele saab see tormis vastu pidada.
Pettumusi meie elus võib samuti
võrrelda tormidega.
Erinevad raskused, usuproovid või
ootamatud elumuutused võivad meile nii mõjuda.
Need võivad panna meie emotsioonid
mäslema, tekitada sisemisi torme.
Me võime tunda ärevust ja hirmu.
Aga nii nagu ankur,
annab lootus meile stabiilsust
ja aitab kõikides tormides pinnale jääda.
Üks laul meie laulikus ütleb:
„Tänu sulle, oo, me Jumal hea,
nüüd lootus loidab meis.
See meil tõelist rõõmu annab,
on leek me südameis.”
Kuid laul jätkub:
„Elu kulg ent vaeva, valu toob,
vahel painab mure meelt.
Särav lootus taoti tuhmub
ja hääbub hele leek.”
Pettumused võivad tõesti nii mõjuda.
Ent iga päevaga, mis me vastu peame,
muutub meie lootus tugevamaks.
Ja selline lootus esiteks
annab meile jõudu edasi minna,
teiseks kaitseb meie mõtteid,
justnagu kiiver kaitseb pead,
ja kolmandaks annab meile
raskustes stabiilsust nagu ankur.
Miks on meie lootus kindel?
Sest nii nagu ütleb meie loetud laulu pealkiri,
Jehoova on „me jõud, lootus ja kindluslinn”.
Ja sellises lootuses ei pea pettuma.

Mark Scott. „Lootuses ei pea pettuma” (Rooml. 5:5)