00:00:12
Minu vanemad ei ole
Jehoova tunnistajad. 00:00:14
00:00:15
Kui piiblit uurima hakkasin,00:00:16
00:00:16
oli mu pere ja endised
usukaaslased sellele väga vastu.00:00:20
00:00:21
Tihti nad solvasid mind 00:00:22
00:00:23
ja seetõttu tundsin ma
kuulutustööle minnes00:00:25
00:00:25
alati suurt ärevust. 00:00:27
00:00:27
Juba väiksest peale
pidin ma põllul töötama.00:00:30
00:00:30
Ja ma olin väga kurb, kui nägin,
kui teised lapsed kooli läksid.00:00:34
00:00:34
Mõtlesin, et ma tahan
ka lugema õppida.00:00:37
00:00:37
Aga olud olid sellised, 00:00:39
00:00:39
et mul polnud
võimalust seda teha. 00:00:42
00:00:43
Kuulutustööle minek
tekitas minus alati hirmu. 00:00:46
00:00:46
Mõtlesin, et kas nad
ikka kuulavad mind,00:00:49
00:00:49
kas nad teevad ukse lahti.00:00:51
00:00:52
Ma kasvasin üles
Jehoova tunnistajate peres.00:00:55
00:00:55
Aga juba lapsena
olin ma väga häbelik.00:00:58
00:00:59
Seetõttu on mul väga raske00:01:01
00:01:01
oma mõtteid
ja tundeid väljendada.00:01:03
00:01:03
Mõnikord juhtub,
et ma mõtlen üht, 00:01:06
00:01:06
aga välja ütlen
hoopis midagi muud.00:01:09
00:01:09
Ja siis pandeemia ajal 00:01:12
00:01:13
läks asi hullemaks00:01:15
00:01:16
ja mul arenes
välja ärevushäire. 00:01:18
00:01:19
Kui läksin mõne
vennaga kuulutama, 00:01:22
00:01:22
tundsin ennast
nii ebakindlalt, et ütlesin: 00:01:25
00:01:25
„Äkki räägid täna sina.00:01:27
00:01:27
Ma olen lihtsalt su kõrval
ja kuulan, kuidas sina kuulutad.”00:01:30
00:01:30
Ärevus pani mind
alati muretsema,00:01:33
00:01:33
et mismoodi mul
see vestlus välja kukub. 00:01:35
00:01:37
Mõtlesin, et võib-olla
ma ütlen midagi valesti 00:01:40
00:01:40
või teistele ei meeldi see,
mida ma räägin.00:01:44
00:01:44
Seetõttu oli kuulutustöö
mulle ikka väga raske. 00:01:47
00:01:47
Mäletan, et kohtasin
kuulutustööl üht naist. 00:01:50
00:01:50
Ta küsis mult:
„Kuidas sa teisi õpetad, 00:01:52
00:01:52
kui sa ise ei oska lugedagi?” 00:01:54
00:01:55
Olin terve ülejäänud
päev väga kurb. 00:01:58
00:02:00
Palve aitas mind väga palju. 00:02:03
00:02:03
Alati, kui kuulutustööl tundsin,
et muutun ärevaks, 00:02:07
00:02:07
tegin lühikese palve. 00:02:08
00:02:08
Enesetunne läks
kohe palju paremaks 00:02:11
00:02:11
ja hirm hakkas kahanema. 00:02:12
00:02:13
Jehoova justkui
võttis mul käest kinni00:02:17
00:02:17
ja aitas mul
kuulutustööd edasi teha. 00:02:19
00:02:19
Ma ei osanud küll lugeda, 00:02:21
00:02:21
kuid ma mõtlesin:
„Mul pole vaja midagi karta, 00:02:24
00:02:24
sest ma tean, et Jumal on
minuga ja hoiab mul käest kinni.”00:02:27
00:02:28
Alati, kui mul närv sisse tuli,
tegin kiire palve. 00:02:31
00:02:31
Üks kogenud õde, kellega
me tihti kuulutamas käisime,00:02:34
00:02:34
aitas mind palju. 00:02:35
00:02:37
Ta ütles, et Jehoova on see,00:02:38
00:02:38
kes annab meile
vajalikud oskused,00:02:40
00:02:40
et kuulutustööd teha.00:02:42
00:02:42
Me ei pea oma jõuga
hakkama saama. 00:02:44
00:02:45
Õed ja vennad, kellega
ma kuulutamas käisin,00:02:47
00:02:47
olid mulle suureks abiks. 00:02:49
00:02:50
Nad rääkisid mulle
oma kuulutustöökogemusi00:02:52
00:02:53
ja seda, kui palju nad olid00:02:54
00:02:54
Jehoovalt julgustust
ja tuge saanud. 00:02:56
00:02:56
See omakorda andis
mulle palju jõudu juurde. 00:02:59
00:03:00
Kui nemad said
Jehoova abiga hakkama,00:03:02
00:03:02
siis saan mina ka. 00:03:04
00:03:06
Ma panin tähele,
et kuulutustööl 00:03:08
00:03:08
kippusin ma tihti
rääkima omi mõtteid.00:03:11
00:03:12
Aga kui Jeesus
kuulutamas käis, 00:03:14
00:03:14
siis toetus ta pühakirjale. 00:03:16
00:03:17
Tema eeskuju
on mulle õpetanud,00:03:19
00:03:19
et ma ei räägiks
ise liiga palju. 00:03:21
00:03:22
Kuulutustööl püüan ma
ikka jagada lihtsaid mõtteid.00:03:26
00:03:26
Ütlen näiteks:
„Oo, te nii tublisti koristate.”00:03:29
00:03:29
või „Teil on nii kaunis aed,
kui kenad roosad lilled.” 00:03:34
00:03:34
Siis ütlen: „Piibliuurimine
kasvatab meie hindamist00:03:38
00:03:38
kõige selle ilusa vastu,
mida Jumal on loonud.” 00:03:41
00:03:42
Mind väga julgustavad
Jeesuse sõnad:00:03:44
00:03:44
„Ma olen iga päev teie juures.” 00:03:47
00:03:48
Mõtlen tihti neile sõnadele,
kui olen kuulutamas. 00:03:51
00:03:51
Ma ei ole kunagi üksi.
Jeesus on alati minuga. 00:03:54
00:03:56
Isegi kui keegi ei oska lugeda,
pole sellest hullu, 00:03:59
00:03:59
sest praegu on meil
väga palju väljaandeid,00:04:01
00:04:02
mida saab kuulata.00:04:03
00:04:04
Ja kui tore on kuulata,00:04:06
00:04:06
kui räägitakse Jehoovast. 00:04:08
00:04:09
Kuigi ma ei osanud lugeda,00:04:11
00:04:11
sain ma teada,
mis on tema nimi. 00:04:13
00:04:14
Ja tänu tema rahvale
õppisin ka mina lõpuks lugema.00:04:18
00:04:19
Ma olen nii uhke,
et nüüd ma tunnen Jehoovat00:04:22
00:04:22
ja tean tema
imekaunist nime. 00:04:24
00:04:24
Olen nüüd temaga lähedane 00:04:26
00:04:27
ja see on lausa imeline. 00:04:28
00:04:29
Jehoova on näidanud,00:04:30
00:04:30
et tema nime tähendus
peab täielikult paika. 00:04:33
00:04:33
Tema põhjustab meie saamise
just selleks, kelleks vaja. 00:04:37
00:04:37
Ta andis minusugusele
häbelikule inimesele00:04:40
00:04:40
julguse kuulutada.00:04:42
00:04:42
Ma olen väga tänulik,00:04:43
00:04:43
et ma saan kuuluda
Jehoova rahva hulka.00:04:46
00:04:46
Ma olen tema kohta
nii palju õppinud. 00:04:48
00:04:48
Meil on tohutult vaimset toitu,00:04:51
00:04:51
mida saame teistega jagada. 00:04:52
00:04:53
See toob mulle
nii palju rõõmu. 00:04:55
00:04:55
Nüüd ma lausa ootan seda,
et ma saaksin minna kuulutama. 00:04:58
00:04:58
Ma ei karda enam, sest ma tean,
et Jehoova on minuga.00:05:01
00:05:02
Ja tänu temale ma suudan
rääkida ka teistele, 00:05:04
00:05:05
kui väga ta inimesi armastab.00:05:07
Õpi kuulutustööd armastama. Ebakindlus pole takistus
-
Õpi kuulutustööd armastama. Ebakindlus pole takistus
Minu vanemad ei ole
Jehoova tunnistajad.
Kui piiblit uurima hakkasin,
oli mu pere ja endised
usukaaslased sellele väga vastu.
Tihti nad solvasid mind
ja seetõttu tundsin ma
kuulutustööle minnes
alati suurt ärevust.
Juba väiksest peale
pidin ma põllul töötama.
Ja ma olin väga kurb, kui nägin,
kui teised lapsed kooli läksid.
Mõtlesin, et ma tahan
ka lugema õppida.
Aga olud olid sellised,
et mul polnud
võimalust seda teha.
Kuulutustööle minek
tekitas minus alati hirmu.
Mõtlesin, et kas nad
ikka kuulavad mind,
kas nad teevad ukse lahti.
Ma kasvasin üles
Jehoova tunnistajate peres.
Aga juba lapsena
olin ma väga häbelik.
Seetõttu on mul väga raske
oma mõtteid
ja tundeid väljendada.
Mõnikord juhtub,
et ma mõtlen üht,
aga välja ütlen
hoopis midagi muud.
Ja siis pandeemia ajal
läks asi hullemaks
ja mul arenes
välja ärevushäire.
Kui läksin mõne
vennaga kuulutama,
tundsin ennast
nii ebakindlalt, et ütlesin:
„Äkki räägid täna sina.
Ma olen lihtsalt su kõrval
ja kuulan, kuidas sina kuulutad.”
Ärevus pani mind
alati muretsema,
et mismoodi mul
see vestlus välja kukub.
Mõtlesin, et võib-olla
ma ütlen midagi valesti
või teistele ei meeldi see,
mida ma räägin.
Seetõttu oli kuulutustöö
mulle ikka väga raske.
Mäletan, et kohtasin
kuulutustööl üht naist.
Ta küsis mult:
„Kuidas sa teisi õpetad,
kui sa ise ei oska lugedagi?”
Olin terve ülejäänud
päev väga kurb.
Palve aitas mind väga palju.
Alati, kui kuulutustööl tundsin,
et muutun ärevaks,
tegin lühikese palve.
Enesetunne läks
kohe palju paremaks
ja hirm hakkas kahanema.
Jehoova justkui
võttis mul käest kinni
ja aitas mul
kuulutustööd edasi teha.
Ma ei osanud küll lugeda,
kuid ma mõtlesin:
„Mul pole vaja midagi karta,
sest ma tean, et Jumal on
minuga ja hoiab mul käest kinni.”
Alati, kui mul närv sisse tuli,
tegin kiire palve.
Üks kogenud õde, kellega
me tihti kuulutamas käisime,
aitas mind palju.
Ta ütles, et Jehoova on see,
kes annab meile
vajalikud oskused,
et kuulutustööd teha.
Me ei pea oma jõuga
hakkama saama.
Õed ja vennad, kellega
ma kuulutamas käisin,
olid mulle suureks abiks.
Nad rääkisid mulle
oma kuulutustöökogemusi
ja seda, kui palju nad olid
Jehoovalt julgustust
ja tuge saanud.
See omakorda andis
mulle palju jõudu juurde.
Kui nemad said
Jehoova abiga hakkama,
siis saan mina ka.
Ma panin tähele,
et kuulutustööl
kippusin ma tihti
rääkima omi mõtteid.
Aga kui Jeesus
kuulutamas käis,
siis toetus ta pühakirjale.
Tema eeskuju
on mulle õpetanud,
et ma ei räägiks
ise liiga palju.
Kuulutustööl püüan ma
ikka jagada lihtsaid mõtteid.
Ütlen näiteks:
„Oo, te nii tublisti koristate.”
või „Teil on nii kaunis aed,
kui kenad roosad lilled.”
Siis ütlen: „Piibliuurimine
kasvatab meie hindamist
kõige selle ilusa vastu,
mida Jumal on loonud.”
Mind väga julgustavad
Jeesuse sõnad:
„Ma olen iga päev teie juures.”
Mõtlen tihti neile sõnadele,
kui olen kuulutamas.
Ma ei ole kunagi üksi.
Jeesus on alati minuga.
Isegi kui keegi ei oska lugeda,
pole sellest hullu,
sest praegu on meil
väga palju väljaandeid,
mida saab kuulata.
Ja kui tore on kuulata,
kui räägitakse Jehoovast.
Kuigi ma ei osanud lugeda,
sain ma teada,
mis on tema nimi.
Ja tänu tema rahvale
õppisin ka mina lõpuks lugema.
Ma olen nii uhke,
et nüüd ma tunnen Jehoovat
ja tean tema
imekaunist nime.
Olen nüüd temaga lähedane
ja see on lausa imeline.
Jehoova on näidanud,
et tema nime tähendus
peab täielikult paika.
Tema põhjustab meie saamise
just selleks, kelleks vaja.
Ta andis minusugusele
häbelikule inimesele
julguse kuulutada.
Ma olen väga tänulik,
et ma saan kuuluda
Jehoova rahva hulka.
Ma olen tema kohta
nii palju õppinud.
Meil on tohutult vaimset toitu,
mida saame teistega jagada.
See toob mulle
nii palju rõõmu.
Nüüd ma lausa ootan seda,
et ma saaksin minna kuulutama.
Ma ei karda enam, sest ma tean,
et Jehoova on minuga.
Ja tänu temale ma suudan
rääkida ka teistele,
kui väga ta inimesi armastab.
-