JW subtitle extractor

Teise Ajaraamatu tutvustus

Video Other languages Share text Share link Show times

2.  Ajaraamatu tutvustus.
Algselt oli 1. ja 2. Ajaraamat üks tervik,
kuid hiljem jagati see kaheks osaks.
2. Ajaraamatu pani kirja Esra,
kes oli preester ja osav ümberkirjutaja.
Ta lõpetas kirjutamise umbes aastal 460 e.m.a.
Teises ajaraamatus on kirjas
põhiliselt Juuda kuningriigi ajalugu.
Selles raamatus räägitakse sündmustest,
mis toimusid 500 aasta jooksul.
Need algavad aastaga 1037,
kui kuningaks sai Saalomon,
ja lõppevad aastaga 537,
kui Pärsia kuningas Kyros andis käsu
ehitada üles Jeruusalemmas Jumala koda.
Esimesed 9 peatükki räägivad
Saalomoni valitsusajast.
1. peatükis annab Jehoova Saalomonile erilise
tarkuse, et ta oskaks rahva üle kohut mõista.
Peatükkides 2–7 räägitakse, kuidas
Saalomon templiehitust ette valmistas,
lasi teha kõik templi riistad ja kuidas ta
selle lõpuks ehitas ja Jehoovale pühendas.
9. peatükis külastab Saalomoni Seeba kuninganna
ja ta oli vaimustunud kõigest, mida ta nägi ja kuulis.
Saalomon valitses kokku 40 aastat ja pärast
teda tuli troonile tema poeg Rehabeam.
Järgmises peatükis hakkavad
10 suguharu Rehabeami vastu mässama
ja moodustatakse põhjapoolne Iisraeli kuningriik.
Peatükkides 17–20 räägitakse kuningas Joosafatist,
kes tegi seda, mis oli Jumala silmis õige.
Ta käskis peameestel ja leviitidel
õpetada rahvale Jumala seadust.
20. peatükis sõlmivad omavahel liidu moabiidid,
ammonlased ja Seiri mägismaa elanikud,
et rünnata Joosafatti,
kuid Joosafat otsib abi Jehoovalt.
Jehoova vastabki tema palvele ja vastased
hakkavad hoopis üksteist hävitama.
22. peatükis hukkab kuninganna Atalja
peaaegu kogu Juuda kuningliku soo.
Ellu jäi ainult Joas, kelle päästis Joosabat
ja tema abikaasa, ülempreester Joojada.
Peatükkides 23 ja 24 saab 7-aastasest
Joasest kuningas ning Atalja hukatakse.
Nii kaua, kui elas ülempreester Joojada, tegi
kuningas Joas seda, mis oli Jehoova silmis õige,
näiteks tegi ta korda Jehoova templi.
Kuid pärast Joojada surma
hakkas Joas teenima ebajumalaid.
Kui Joojada poeg läks Joast hoiatama, ei võtnud
see teda kuulda, vaid lasi ta hoopis hukata.
Peatükis 26 saab kuningaks Ussija.
Alguses tegi ta seda, mis oli Jehoova
silmis õige, kuid hiljem läks ta uhkeks.
Ta tahtis templis isegi suitsutusrohtu põletada,
kuigi seda tohtisid teha ainult preestrid.
Seetõttu karistas Jehoova teda pidalitõvega.
Peatükkides 29–32 räägitakse Hiskijast,
kes teenis kogu oma elu ustavalt Jehoovat.
Hiskija valitsuse ajal ründas Juudat Assüüria
kuningas Sanherib ja ähvardas ka Jeruusalemma.
Aga Jehoova ingel hävitas Assüüria laagrist
kõik vägevad sõjamehed, juhid ja peamehed.
33. peatükis räägitakse kuningas
Manassest, kes valitses 55 aastat.
Tema tegi Jehoova silmis väga palju kurja.
Kas teadsid?
Kuigi Manasse hiljem
kahetses oma kurje tegusid,
olid need siiski rahva moraalile
halba mõju avaldanud,
mistõttu nad hiljem pagendati Babülooniasse.
Peatükkides 34 ja 35 räägitakse Joosija valitsusajast.
Ta sai kuningaks 8-aastaselt
ja ta teenis ustavalt Jehoovat.
Ta nägi ka kõvasti vaeva, et puhastada
kogu Juuda ebajumalakummardamisest.
Peatükis 36 räägitakse Juuda
neljast viimasest kuningast.
Nendeks olid Jooahas, Joojakim, Joojakin ja Sidkija.
Nad kõik tegid Jehoova silmis kurja.
Kuigi mõned kuningad olid varem
näinud vaeva, et Jehoovat teenida,
läks Juuda rahvas siiski
Jehoovast aina kaugemale.
Sellepärast lasi Jehoova babüloonlastel
Juudasse tungida ja Jeruusalemma rünnata.
Nad hävitasid selle linna
ja viisid inimesed pagendusse.
Edasi räägib Esra sündmustest,
mis toimusid 70 aastat hiljem,
kui võimul oli Pärsia kuningas Kyros.
Ta lubab juutidel kodumaale tagasi pöörduda
ja ehitada Jeruusalemmas üles Jehoova koda.
Seda raamatut lugedes pane tähele, mida on
meil õppida Iisraeli ja Juuda kuningatelt,
kuidas Jehoova õnnistab neid, kes teda armastavad
ja kuidas Jehoova hoolitses selle eest,
et säiliks Taaveti kuningaliin, millest pidi
tulema messias, Jumala kuningriigi kuningas.