JW subtitle extractor

Daniel libru kajiyujuk

Video Other languages Share text Share link Show times

Daniel libru kaajiyujuk.
Naa librus Danielne fxi’j Babiloniate.
Daniela’s jxũununeta Babilonian,
jxthuthesa judiona’w vxite piçthẽjwe’sx yakh.
Daniel selpiine Babilonia vxite medopersia
nasa jxkaasawe’sxtxis, piçthẽ’j jxthuthesana’w.
618 año eensu Daniel piçtakxi takhne’ kaajiyun
txajx librute fxi’jnisa’s txaju’
536 año eensu fxi’jn ka’bane
Abdías, Ezequiel, vxite’ Jeremías
kaapiya’jneta Daniel eensu na’wẽy.
Txãawe’sxyu seena thẽysa ji’phun
ũsuneta Jerusalen pabanineyũute.
Daniel thegne Medo-Persa knayũuçte Babilonia’s,
txa’wẽy Dxusa’s nesçxa selpiisawe’sx sxawẽduçte.
Nawa Danielyu txãawe’sx yakh sxawẽdya
ãja’meene Jerusalentepa’j thẽ’jyãçxa.
Daniel libru 12 pe’la ji’phna.
Teeçx vxite’ setx pe’late we’wek
Daniel txajx namikuwe’sx vxitnisate.
7 vxite 12 pe’late kaapiyajak, Dxus
kaksxawu’jnisate vxite’ kĩihkẽhjne Daniela’s.
Teeçx, tekh vxite setx pe’late we’wek,
txa’wẽy Daniel tekh namikuste.
Ma’w Dxusa’s nesçxa selpin
ũsthewa’j thẽysa ji’pçxawa’j.
Dxus jxkaahnimeesatxis Daniel
ũ’meene vxite ũ’wa’j kazxsatxiswa’j.
Daniel namikuwe’sxtxis Sadrac, Mesac, vxite
Abednego hurnu sena ãçxhasate se’wneta kabya,
Babilonia jxkaahsa’s selpii pakamee
nawa Dxus pu’çxhte uumeeneta.
Açyu Jxkaahsa Darío firmayne txãa decreto’s
txãasçxa pẽhykaan kĩh pejxçxawa’j.
Nawa Danielyu Jeuwa yakhçxane puutx
we’wna ũssu, txahneta leon u’pxnisate akh.
Thẽysa ji’phçxawa’j Daniel tekh namikuwe’sx
yakh nesçxa selpiineta txaajine Jeuwa nwe’w.
Je’z vxite’ pahz we’wetx, Nabucodonosor
je’z ksxa’wnisa’s Jeuwa pu’çxhne Daniela’s jiyuya.
Teeçx teeçx ksxa’wnisa’s kavxa’jane
e’su kĩh yũuyãwathewa’j.
Ksxa’wni pisanite kaavxa’jak piçthẽ’j
kũ’j çaam yakh vxitnisatewa’j.
Txãa pisanite kũ’j çaam ji’psa
jxkaahsa çxhãçxhasatene we’we,
txãawe’sxa Dxus çxhaba’s ptxuusayã.
Txãa profecía jxuka pebana nasa jxkaahsatxis,
açyu Dxus jxkaahnisaçxa jxkaahn neyũuna
Nabucodonosor ksxa’wçxa uyne teeçx
fxtuu ta’sx cielute ku’juçte.
Fxtus spé’thneta açyu txãa ta’sx neyũusa’s tudneta
7 een ãhpkaçx txãa jxkaahsa jxkaahjya ãja’kaameen.
Txãa ta’sxsa’s txhihbneta açyu walane,
txãa jxkaahsa kiki’n jxkaajya ãja’ne.
5 pe’late we’wek Belsazar yette ku’jnneta ũssu,
açyu teeçx kuse vxaaçxa txãa yet paredte fxi’jne.
Daniel najĩne Belsazara’s txãa fxi’jni kaapiyajak
Medos vxite Persa Babilonia’sneta knaynxawa’j yũu.
Txãa kus ivxiitneta Babiloniathewe’sxa.
¿Jiiga yũuã’? Daniel Librute maii
pe’lasu arameo yuwete fxi’jni ũsna.
Neefxi Arameo yuwesneta we’wsayũu
Hebreos letrasa Arameos na’wẽysane ji’phu.
7, 8 pe’lasu Daniel uyne tahkx wala juuna’sa,
txãa tahkxwe’sxyu, txãa çxhab na’wsanetayu
Babilonia, Medo-Persia, Grecia, vxite Roma.
Txa’wẽy Jeuwa txajx zxika’s dukhne jxkaahsa
çxhãçxhasa naa kiwete jxkaahsatxis pebakaan.
9 pe’lsasu Daniel jiyuya ãja’ne Dxus we’wnisa’s
Judiuwe’sx Babiloniate kiki’n sxawedyawa’jtewa’j.
Leĩitha’w Daniel Dxus yakh puutx we’wnisa’s,
txa’wẽy teeçx ángel kajiyune,
Mesías pa’jyawatewa’j.
10,12 pe’latepa’j kaapiyajak
ki’kin teeçx ángel vxaane
kçxãçxajya Daniela’s, e’su kĩh yũuyã ũstewa’j.
Naa profeciate txãa ángel pta’sxne Daniela’s,
je’z jxkaahsawe’sx puiiçte jxkaahwẽeçxa.
Naa profecia kxteey yũun
ãja’wa’jsana “nmeh eente pa’j”
Daniel uuya ũstewa’j, teeçx
ángel kçxãçxa’jne, najĩn
Dxusa wala peeykãhjak, açyu
uutewa kaaũuse’jena “nmeh eente”
Idxa Daniel libru’s leĩiçxa jiyunega.
Jeuwa ma’wne pu’çxh Daniela’s,
txa’wẽy Jeuwa jxkaahsatxis kusa’jne jxkaahwa’ja’s
vxitetxisne ũs, txãjx we’wnisa kxtey yũukaan,
txa’wẽy Jeuwa txãjx zxika’s jxkaahwa’ja’s
ũsne nasa ewmee jxkaahsatxis pabakaan.