JW subtitle extractor

Me abiellusime Alexandrega
juunis 2007.
Sel ajal oli ta tervis üpris hea,
aga mida aeg edasi,
seda kehvemaks see muutus.
Ja nüüd vajab ta abi peaaegu kõiges:
tualetis käimisel, riietumisel, habemeajamisel
ja talle on vaja teha ka füsioteraapiat.
Vahel tunnen ma end üksi.
Aga ma ei ole üksi mitte kunagi.
Mul on palju õdesid ja vendi.
Nad aitavad mind igati,
näiteks teevad remonditöid
ja parandavad ratastooli.
Nad aitavad meid tõesti palju.
Lisaks usukaaslastele on Jehoova andnud
imelise tulevikulootuse.
See aitab mul meeles hoida,
et raskused ei kesta igavesti,
ja nii ei mata mured mind enda alla.
Kui ma mõtlen tulevikule,
siis ma näen selgelt uut maailma.
Ma näen, kuidas Alexandre tõuseb
ratastoolist püsti ja hakkab taas kõndima.
Nagu Paulus ütles,
praegune viletsus on hetkeline ja kerge,
aga uus maailm,
mille Jehoova toob, on igavene.
See lootus annab mulle jõudu.
Ma olen sündinud ja kasvanud
Ukrainas Mariupolis.
Mulle meeldis seal.
See oli ilus ja roheline linn.
Aga siis ühel hetkel pöörati
kogu mu elu pea peale.
Igalt poolt tuli ainult hirmsaid sõjauudiseid
ühe poole kohta ja teise poole kohta.
Kui ma nägin seda kõike,
mis ümberringi toimus, siis ma mõtlesin:
„Mis edasi saab? Mis ma nüüd teen?”
Ma tegin palve ja sain aru,
mida ma pean tegema.
Ma pidin sealt minema saama,
aga ma ei teadnud, kuhu minna.
Vennad ja õed aitasid mind igal sammul.
Ma olen tohutult tänulik.
Nad hoolitsesid kõige eest.
Mul oli toit, vesi, elekter.
Sellist armastust pole võimalik
sõnadega kirjeldada.
Niisugustest asjadest aitab läbi tulla palve.
Kui palume, siis Jehoova annab
püha vaimu, meelerahu, julguse ja lootuse.
Jehoova ei hülga kunagi neid,
kes tema peale loodavad.
Kui meie kõrval on Jehoova,
ei ole meil midagi karta. Mitte midagi.

Kindlustundega tulevikku